Uudiste arhiiv

 

Maaostu taustauuringud

Maa hind ja asukoht Maa hinna juures on peamine tegur asukoht: ligipÀÀsetavus mitmest suunast, looduskeskkond, haljastus, piirkonna kriminogeenne taust jne. Oluline on, et kauplused, teenindusasutused, lasteaed ja kool asuksid lĂ€heduses. Õiguslik staatus Selgitage krundi kohta vĂ€lja selle Ă”iguslik staatus –

Maaostu taustauuringud

Inimene, kes otsib endale sobilikku maatĂŒkki uue elamu ehitamiseks, seisab Ă€kitsi mitmete keeruliste kĂŒsimuste ees, mille lahendamine vĂ”ib ĂŒle jĂ”u kĂ€ia. KĂ€esoleva kirjatĂŒkiga ĂŒritakski anda maaostjale soovitusi, mida peab kindlasti tĂ€hele panema, et ostutehingule saaks ka tagantjĂ€rele rahuloleva pilguga vaadata.

Kinnisvarahindade eristumine

Mullusest kevadest alates on erinevate meediavĂ€ljaannete kinnisvararubriikides olnud lĂ€bival kohal sĂ”napaar “hindade diferentseerumine”. Kinnisvara soetamist planeerinud kodanikul, tekkis Ă”igustatud kĂŒsimus – mida see diferentseerumine ikkagi tĂ€hendab? Mis asi “muutub erinevaks”? Kas hind eristub temale soodsas vĂ”i vastupidises suunas? JĂ€rgnevalt ĂŒritan

Kinnisvarahindade eristumine

Mullusest kevadest alates on erinevate meediavĂ€ljaannete kinnisvararubriikides olnud lĂ€bival kohal sĂ”napaar “hindade diferentseerumine”. Kinnisvara soetamist planeerinud kodanikul, tekkis Ă”igustatud kĂŒsimus – mida see diferentseerumine ikkagi tĂ€hendab? Mis asi “muutub erinevaks”? Kas hind eristub temale soodsas vĂ”i vastupidises suunas? JĂ€rgnevalt ĂŒritan

Euro kÀibelevÔtt tÔstab kinnisvarahindu

Mitmed USA kinnisvarafirmad ja investeerimisfondid loodavad Euroopa ĂŒhisraha (euro) kasutusala laienemist, mis tekitaks uusi vĂ”imalusi Euroopasse investeerimiseks. Euro kasutuselevĂ”tt Eestis tĂ”staks siinseid kinnisvarahindu ning Euroopa Liitu astumine suurendaks nĂ”udlust bĂŒroopindade jĂ€rgi. Ühisraha kĂ€ibele vĂ”tmine loob eelkĂ”ige eeldused suureneva ja odavneva

Euro kÀibelevÔtt tÔstab kinnisvarahindu

Mitmed USA kinnisvarafirmad ja investeerimisfondid loodavad Euroopa ĂŒhisraha (euro) kasutusala laienemist, mis tekitaks uusi vĂ”imalusi Euroopasse investeerimiseks. Euro kasutuselevĂ”tt Eestis tĂ”staks siinseid kinnisvarahindu ning Euroopa Liitu astumine suurendaks nĂ”udlust bĂŒroopindade jĂ€rgi. Ühisraha kĂ€ibele vĂ”tmine loob eelkĂ”ige eeldused suureneva ja odavneva

ĂœĂŒrikorterite ehitamine vĂ€hendab ĂŒĂŒrikorterite arvu

Enne valimisi, osalt ka seonduvalt sÀÀstueelarve kĂ€rbetega, hoogustus diskussioon munitsipaalĂŒĂŒrikorterite teemal. Nii mĂ”nelgi pool leiti, et vaja on munitsipaalelamuehituse abil luua ĂŒĂŒrikortereid, et just nimelt seelĂ€bi viia Eesti kesisel jĂ€rjel olev eluasememajandus ĂŒldisele ja enneolematule Ă”itsengule. Paraku ei ole enne

Maksuvabastus toob investeeringuid

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Kas on sel ka mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse (ESA andmetel 1997. a. – 53,2%), siis seega on tulumaksuvabastuse rolli

Maksuvabastus toob investeeringud

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Milline on tulumaksuvabastuse mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse, siis on tulumaksuvabastuse rolli raske ĂŒlehinnata. Ei usu, et tĂ€na vĂ”i homme

Eesti elamumajanduse arengukava – vÀÀrt algatus

Juba kÀesoleva aasta alguseks oli valminud Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010. Kuna eluase kuulub inimese pÔhivajaduste hulka, ilma milleta elu suhteliselt raske kui mitte vÔimatu nÀib, siis on kindlasti taoline algatus ainult kiiduvÀÀrt. Seda eriti veel Eestis, kus elamureform mitte

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese pĂ”hiliste vajaduste hulka, see on inimarengu ĂŒheks eelduseks. Kui enamikul ĂŒhiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning muutub

Elamumajandus vajab pikaajalisi laenuressursse

14. oktoobril 1997. a. kiitis Vabariigi Valitsus pĂ”himĂ”tteliselt heaks Majandusministeeriumi elamuosakonnas koostatud dokumendi “Elamureformi analĂŒĂŒs ja selle tĂ€iustamise ettepanekud.” Muuseas nĂ€hti selles ette 1999. aastal 500 miljoni krooni eraldamist elamumajandusele elamureformi lĂ”pule viimiseks. 12. jaanuaril 1999. a. kiideti valitsuses pĂ”himĂ”tteliselt

Kinnisvaraturg – killuke terviksĂŒsteemist

Viimasel ajal on ĂŒha sagenenud jutud sĂŒvenevast kriisist kinnisvaraturul, meeletutest kinnisvarahindade langusest ja massilistest kinnisvarabĂŒroode pankrotilainest. Kas asi on siis tĂ”esti nii hull? Üldiselt on kinnisvara kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning

Kinnisvaramaks loob segadust

MAKSUKOORMUS: kinnisvara omamine muutub tulevikus kallimaks Rahandusministeeriumis vĂ€ljatöötatav kinnisvaramaks vĂ”ib suurendada maksuametnike korruptsioonivĂ”imalusi ning anda tagasilöögi kinnisvaraturule. Rahvusvahelised hindamisstandardid annavad kinnisvara vÀÀrtuse arvutamiseks kĂŒmmekond ise vĂ”imalust, millest erinevatel pĂ”hjustel mitte ĂŒkski ei sobi kavandatava kinnisvaramaksu mÀÀramise aluseks. Maksuametnikele oleks kinnisvara

Kinnisvaramaks loob segadust

Tuletades meelde eelmisi Riigikogu valimisi ja sellele eelnenud valimiskampaaniat, siis vist ainult ĂŒhes kĂŒsimuses olid kĂ”ik erakonnad ĂŒksmeelsed – elanikkonna maksukoormat ei kergitata. Siiski on viimasel ajal kuulda olnud, et riigieelarvesse planeeritakse tagasihoidlikku maksukoormuse kasvu (ca 0,2%) ning ka Koonderakonna

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

11.-18.10.2023 Kinnisvara tÀiendkoolitus