Uudiste arhiiv

 

Suurim korterite hinnalangus on Pärnus

Vast ei ole enam kellegi eest saladuseks asjaolu, et korterite hinnad on langemas. Sellest räägitakse raadios ja kirjutatakse ajalehes. Siin tekib küsimus, et kui palju hinnad siiski on langenud? Järgnevalt ongi maa-ameti andmetele põhinedes lähemalt vaadeldud, kui palju on korteriomanditehingute

Vabade äripindade arv jõudis pealinnas rekordtasemele

Aasta algusega võrreldes on äripindade pakkumine Tallinnas kahekordistunud. Eelmisel nädalal saavutas äripindade pakkumiste hulk Eesti kinnisvaraturul oma kõigi aegade rekordtaseme, näitab kinnisvaraportaali City24 statistika. Pakkuda on 3711 äripinda. Kasvukiirusest aru saamiseks sellised arvud: suve alguses oli pakkuda umbes 3000 äripinda,

Linn varjab Tallinna Vee lepingut

Omanike Keskliit pöördus linna poole teabenõudega tutvumaks Tallinna Linna ja Tallinna Vee vahelise teenuselepinguga. Eesmärk on luubi alla võtta leping, mis otseselt või kaudselt mõjutab pea 400 000 pealinlase elutingimusi ning rahakotti. Tallinna linn keeldus lepinguid või nende osasid avaldamast,

Toompark: langus kinnisvaraturul peatub kui pangad taas laenu annavad

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul langevad kinnisvarahinnad ja tehingumahud eeldatavasti ka tuleval aastal. „Kinnisvaraturu languse põhjuseks on peaasjalikult karmistunud laenutingimused,“ ütles Tõnu Toompark Eesti Päevaleht Online’le. Tema sõnul on tõusnud nii intressimäärad kui ka karmistunud tingimused omafinantseeringu osas. „Koostoimes vähendavad need

Miks on kinnisvara hinnalangus halb?

Tänaseks ei ole vist kellegi ees saladus, et korterite hinnad langevad. Eestis keskmise korteriomanditehingu ruutmeetrihind on langenud võrreldes tipphindadega märtsis 2007. a. juba 23% ning eeldatavasti langus jätkub veel mõnda aega. Enamasti kirjutatakse kinnisvara hinnalangusest mustades toonides kui negatiivset suundumusest.

Soome riigi kinnisvarastrateegiaga tutvumas

Kantslerid ja Riigi Kinnisvara AS juhatuse ning nõukogu liikmed viibisid 10.-11. novembril Soomes, tutvuti Soome kogemusega riikliku kinnisvarastrateegia rakendamisel. Esimesel päeval rääkis Soome riigi kinnisvara strateegiast, kui riigi valitsemise osast Soome riigisekretäri asetäitja Juhani Turunen.Kinnisvarategevuse finantseerimisest ja investeeringutest eelarveprotsessis tegi

Eesti Gaas kasutab alatuid võtteid

Mul on hea tõdeda, et Konkurentsiamet on asunud Eesti Gaasi hinnaregulatsiooni jälgides lõpuks oma nime väärilisele positsioonile. Oleme Eesti Omanike Keskliidus mõnda aega vaeva näinud, et maagaasi hinnakujunduse kitsaskohad saaksid päevavalgele toodud ning et koduomanikke järjepidevate gaasi (ja sellest tulenevalt

Mida arvavad erakondade esindajad kodu vabastamisest maamaksust?

Pöördusime erakondade esindajate poole, paludes neid kommenteerida Eesti Omanike Keskliidu algatust kodu vabastamiseks maamaksust. Tuleb tunnistada, et erakondade reaktsioon oli ettevaatlik.Olgu siin ära toodud esimesed kommentaarid. Peeter Mardna, erakonna Rahvaliit esindaja Tallinna LinnavolikogusNB! Tegu on hr Mardna isikliku seisukohaga! ELUASEME

Priidu Pärna: Kes vastutab ulukikahju eest?

Ulukikahjud võiks üle Eesti rahaliselt kokku arvata, ja kui need on riigiasutuste tegevusetusest tingitud, siis riigile ühise nõude esitada. Paradoksaalne olukord tekib Riigimetsa Majandamise Keskusega – riigiasutus teostab põhimääruse kohaselt oma õigusi riigi nimel, seega peab keskus jahti oma jahipiirkonnas

Tiit Ulas: Maareform venib teosammul

1991. aastal alguse saanud omandi- ja maareformi pole siiani suudetud lõpuni viia, viimastel aastatel on selle areng hoopis pidurdunud. Omandi- ja maareformist on Maalehes kirjutatud alates 2001. aasta suvest ehk uuenduste kümnendast tähtpäevast, mil lõplikult sai selgeks, et üks põhireforme

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast

Taavi Madiberk: Eesti vajab energiaagentuuri

Külma sõja hilise jätkuna on puhkenud üleilmne energiasõda. Energeetika lahinguväljal pannakse paika geopoliitilised ning piirkondlikud jõujooned, määratakse riikide konkurentsivõime ja suveräänsuse jätkusuutlikkus. Gruusia sündmused näitavad, et energiasõja majanduslik-poliitilise ambitsiooni realiseerimisel on jõutud agressiivsest retoorikast täiemahulise agressioonini. Üldiselt aktsepteeritud stsenaariumi järgi

Taavi Madiberk: vene gaasist tuleb loobuda

Gruusia sõda on kaasa toonud välispoliitilise paradigma muutuse, joonistades uued geopoliitilised jõujooned. Gruusia näite varal on lõpule viidud Venemaa-poolne suveräänsuse diskursuse ümbermõtestamine agressiivsest «kaasmaalaste kaitsmisest» lähtudes. Lähivälismaa doktriini jätkuv propageerimine annab tunnistust püüdlusest taastada bipolaarne maailmakord. Venemaa sõjalis-imperialistlike ambitsioonide jõuline

EKFLi seminar: Mis saab edasi? Olukord kinnisvaraturul.

15. oktoobril toimub EKFLi seminar “Mis saab edasi?”.Tõstatatud küsimus on maailmamajanduses toimuva taustal üsna huvitav. Küsimus ei ole täna mitte niivõrd selles, et millal saabub uus tõus. Oluline on pigem, kui kaua veel peab turg kannatama hindade ja tehingute mahu

1 küsimus: kuidas mõjutab maailma finantskriis Eesti kinnisvaraturgu?

Maailmas möllav finantskriis ähvardab paisuda majanduskriisiks. Kuidas see mõjutab väikest Eesti kinnisvaraturgu? Vastab kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark: Finantskriis ja kinnisvarahindade langus tähendab seda, et iga pankade poolt kinnisvaraturule väljastatud laenukroon on seotud märkimisväärse riskiga – laenu tagatiseks oleva vara väärtus langeb