Uudiste arhiiv

 

SEB nädalakommentaar: „Majanduslanguse anatoomia“

Viimase nädala jooksul on avaldatud mitu olulist makronäitajat, mis makropilti veidi enam avasid. Esiteks korrigeeris Statistikaamet majanduslanguse hinnangut esimese kvartali kohta varasemalt –1,9%-lt –1,4%-le. Kuigi langust korrigeeriti pehmemaks ja ulatuselt oli tegemist tavapärasest suurema korrektsiooniga, ei andnud sealhulgas avaldatud detailid

1Partner Kinnisvara: Madal inflatsioon sööb omaniku kasumi

Olematuks kahanenud inflatsioon võtab büroode üürileandjatelt tänavu võimaluse tarbijahinnaindeksiga indekseeritud üürihindu kergitada. Uute üürilepingute sõlmimisel tasub pigem kokku leppida üürihinna iga-aastases fikseeritud suurusega muutuses, soovitab 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum. „Sageli on büroopindade üürilepingutesse kirjutatud sisse iga-aastane üürihinna tõus.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 949 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010.

Nordea Eesti majandusülevaade: Eesti majanduse aeglasem pööre kasvule

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2 protsendi tasemele. Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine aasta esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu

Majanduskasv hakkab selle aasta jooksul kiirenema

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude

Euroopa deflatsioonioht annab tunda ka Eestis

Maikuu inflatsiooninumbrid näitavad, et Eestis püsivad tarbijahinnad jätkuvalt muutumatud. Inflatsioon oli nullilähedane (0,1%) juba kolmandat kuud järjest ning ootus on, et see jätkub nii ka järgmistel kuudel. Ühelt poolt on hinnamuutused läinud aina ühtlasemaks – pole enam suuri hinnatõuse ega

Inflatsioon aeglustus mais nulli lähedale

Hinnakasv aeglustus mais statistikaameti teatel aastavõrdluses 0,1%ni, võrreldes aprilliga tõusis hinnatase samuti 0,1%. Aeglasemat hinnakasvu soodustasid nii sise- kui ka välismaised tegurid, kuid eelkõige impordihindade langus. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt mais 0,5%ni ja see näitaja kujunes

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas mais enim toit

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga samuti 0,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta maiga võrreldes 0,1% kallimad ja teenuste hinnamuutus oli 0,0%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga

Ragn-Sells: prügiveo munitsipaliseerimine Tallinnas tarbijale odavamat teenust ei too

Jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells juhtide hinnangul ei too Tallinna linna plaan jäätmekäitlusteenus munitsipaliseerida ning seeläbi prügiäris munitsipaalmonopol kehtestada, tarbijale kaasa lubatud teenuse odavnemist, pigem tuleb linnaelanikel edaspidi kinni maksta linna suured hädavajalikud investeeringud Tallinna Prügilasse. „Sarnaselt erasektorile tuleb ka linnal investeerida munitsipaalettevõtte

Statistika: ülimadal inflatsioon võrdsustab kinnisvara nominaalse hinnatõusu reaalse hinnatõusuga

Tarbijahinnaindeksi kerkimine on aeglustunud oluliselt. Aprillikuised tarbijahinnad olid vaid 0,2% kõrgemal kui aasta tagasi. Madal tarbijahindade kasv praktiliselt võrdsustab omavahel elamispindade nominaalse ja reaalse kasvu. Korterite tehinguhindade kasv 2014 I kvartalis oli Tallinnas 20,7 ja Eestis 10,9%. Kui Eesti keskmine

Majandususaldus Eestis langes

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* mais pikaajalise keskmise (=100) suhtes 99.2 punkti ning see on 3.7 punkti madalam kui aprillis (indeks oli 102.9). Kindlustunne langes kõigis ärisektorites ja ka tarbijatel. Pikaajalise keskmisega võrreldes püsib kindlustunne kõrgem kaubanduses

2014 I kvartalis tõusis keskmine kuu- ja tunnipalk kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta I kvartalis 966 eurot ja brutotunnipalk 6,02 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta I  kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Viimati tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kõigil tegevusaladel 2012. aasta IV kvartalis. Tänavu

Aprillis kiirendas inflatsiooni üürihind

Statistikaameti andmetel püsis inflatsioon aprillis 0,2% juures ning võrreldes eelmise kuuga jäi hinnatase Eestis samaks. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis suurenes samal ajal ligikaudu 45%ni. Lisaks varem odavnenud kauba- ja teenusegruppidele langesid aprillis ka puu- ja köögiviljade hinnad. Euroala

Tarbijahinnaindeksit mõjutasid aprillis enim elekter ja soojusenergia

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 0,2%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta aprilliga võrreldes 0,7% kallimad ja teenused 0,6% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud

Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis