Uudiste arhiiv

 

Korteriostja nõuab kvaliteeti

Aasta siis oli 2005. Ostja tuli ja ostis ehitusjärgus oleva korteri. Ta pidi ootama paar kuud või isegi kuni aasta, kuni korter valmis sai. Valminud korteri puhul teadis nii arendaja kui ostja ilmeksimatult, et korteri turuväärtus oli tõusnud mitukümmend protsenti.

Mis siis tegelikult aitab tänasel keerulisel turul kinnisvara müüa? 5 kommentaari

Kinnisvaraturul on ülepakkumine. Kortereid, ridaelamuid on nagu kirjusid koeri – ei oska validagi. Ainuüksi Tallinnas-Harjumaal on pakkuda üle 4500 korteri, ridaelamu ja paarimaja. Arendajad võitlevad ja võistlevad omavahel väheste turul liikuvate klientide püüdmise nimel. Kes pakub sulast, kes köögimööblit. Kes

Kas langevate hindadega kinnisvaraturul maaklertasud suurenevad või vähenevad? 3 kommentaari

Uute korterite hinnad on langustrendis, tehingute arv langeb ja müügiperioodid pikenevad. Kas sellisel turul maaklertasud suurenevad? Või maaklertasud hoopiski vähenevad? Ilmselge on, et turu kardinaalsete muutuste tingimustes maaklertasud stabiilsena ei püsi. Senini reklaamivad maaklerfirmad maaklertasude suuruseks reeglina suurusjärku 3 kuni

Ärielu: Eestlased ostavad kinnisvara endistesse sotsmaadesse

Eesti inimesed soetavad kinnisvara põhiliselt Lätis, Bulgaarias, Rumeenias ning soojadel maadel. Kui endisi sotsialismimaid eelistatakse odava hinna pärast, siis päikeserannikule hangitakse kinnisvara puhkusele mõeldes. Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark sõnab, et lähim välismaa, kus eestlased on aktiivselt varasid ostnud, on Läti. “Seal

Uued väljakutsed kinnisvaramaakleritele – teed tööd ostjaga

Veel aastake-kaks tagasi oli Eesti elamispindade turul defitsiit. Kortereid ei olnud! Need, mida ehitama hakatati, müüdi juba enne maha kui elamu vundmament valmis sai. Kui kinnisvaraarendajal oli olemas oma müügiosakond, siis oli vahendusteenust pakkuvatel maakleritel arendaja juurde väga raske jutule

Külmutatud suurehitised ootavad paremaid aegu

Paljud Tallinna suurehitused on külmutatud ja ootavad turuolukorra paranemist. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul on suurarenduse teemaga lood segased. “Praegu on Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 4500–5000 korterit. See, kes hakkab uut korterelamut arendama, pole vist veel aru saanud, mis toimub!” ütleb

Mida peab kinnisvaraarendaja tegema järgmise projektiga?

Korterite ülepakkumine on sundinud enamus arendajaid külmutama need arendusprojektid, mis veel vähegi võimalik. See aga ei tähenda veel kinnisvaraarenduse lõppu Eestis. Tegemist on majanduselu loomuliku tsüklilisusega, kus defitsiidile järgneb pakkumise kasv, mis muutud ülepakkumiseks. Ülepakkumise ajal vähendatakse pakkumist, mis omakorda

ÄP: Tallinn ehitab valitutele korteri

Edgar Savisaare juhitav linnavalitsus esitas eile volikogule eelnõu, millega ehitatakse valitud linnaametnikele ja linnaettevõtete töötajatele tuhatkond munitsipaalkorterit. “Selle elamuehitusprogrammi eesmärk on kindlustada elamisväärsed tingimused linnale olulistes asutustes töötavatele inimestele, kes ise ei jõua korterit osta, et nad ära ei läheks,”

ÄP: Toompark: ma loodan, et Savisaare plaan on nali

YIT Ehitus ASi kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark ei taha uskuda, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar ka tõsiselt kaalub mõtet ehitada linnaametnikele ja teistele abi vajavaile linna heaks töötavatele inimestele sooduskorterid. “Kui sel momendil, mil turul valitses defitsiit, oleks linna sellised

Tartu ja Tartu lähiümbruse elamurajoonid

Tüüpiline Tartu piirkonnas elamurajooni krundi ostja on tartlane, kes on seniseks eluasemeks olnud tüüpkorteri müünud ning sealt saanud krundi ostmiseks ja oma maja rajamiseks omafinantseeringu. Sobiliku krundi suurus ei tohiks kindlasti olla alla 1000m². Soovitavalt olgu krunt siiski 1200-1300m². Krunt

Juhtkiri: Korterite hind kukub, kinnisvaraturg elab edasi

Äripaev

Tavaliselt peetakse kinnisvaraturgu küllaltki konservatiivseks, st emotsioonidest vähe mõjutatuks. Väidetavalt on aga Arco Vara nõuniku Hannes Kuhlbachi jutt Mustamäe lagunevatest paneelelamutest peletanud osa korteriotsijaid Tallinna “mägedest” eemale. Tegemist on siiski kinnisvaraturu normaalse käitumisega – mida suurem on pakkumine, seda tõenäolisemalt

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed väidavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rääkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sõna all täpsemalt mõtlevad. Antud on ainult hägusaid vihjeid. Vastasleer

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.05.2022 Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest