Uudiste arhiiv

 

Kes maksab maakleritasu?

„Kes maksab maakleritasu?” ei ole küsimus, mida üürnik või ostuhuviline maaklerilt just igapäevaselt küsiks. Me oleme ju kõik harjunud lugema kuulutusi, kus üüri- või müügikuulutuse juurde on lisatud, et maakleritasu maksab üürnik või ostja. On selge, et tegemist on levinud

Keskmiselt iga kümnes eluasemelaen on väljastatud KredExi käendusega

Pangad väljastasid selle aasta esimese üheksa kuuga ligi 1200 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 62 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 19,6%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 27,6%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen

Keilas on uued korterid väga nõutud

Keila kinnisvaraturg on läbi aastate olnud tehingute mõttes üsna hüplik – kord tõustes, siis langedes ning seejärel jälle kasvades. Eks see ole väikelinnale täiesti omane muster. Kuid siiski on näha, et linna elamispinnad on ostjate seas väga populaarsed ja uusi

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürnikule lepingu rikkumise eest – kas saab ja tohib?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude lepinguliste tingimuste rikkumiste eest. Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega

Rikkaks üüriäris: Kui suurt viivist tohib üürileandja üürnikult küsida?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Üürnikult küsitava viivise lubatud suurus ei ole otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda kohtu kaudu

KV.EE: Korterite üürihinnad kerkivad käsikäes ostu-müügihindadega

Viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel oli 2013. a. oktoobrikuine üürikorterite keskmine pakkumishind 8,10 €/m². Positiivse märgina näeme, et suve lõpu üürivapustused on järjest tagasihoidlikumad ja

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke

Rikkaks üüriäris: Kas hallata üürikorterit ise või tellida korteri haldamine?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse

Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg? 2. osa

2. osa: Omanikud vs üürnikud! Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla

Mida teha olukorras, kus üürnik või endine omanik keeldub rahvastikuregistris elukoha andmeid muutmast?

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht, aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks,

Kommentaar Statistikaameti 25.oktoobri pressiteatele: Leibkondade elamistingimused on loendustevahelisel ajal paranenud

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja Äsja avaldatud eluruumi omanike ja üürnike suhe on meil täpselt vastupidine kui mujal maailmas, kus ülekaalus on üürnikud. Samas näitavad numbrid, et 20%-le leibkondadest võiks kohe midagi müüa. Nende 20% üürnike seas

Tallinnas müüdi 1,4 miljonit eurot maksnud elumaja

Suve- ja sügiskuudel aset leidnud kallihinnaliste elamispindade tehingutejada sai väärika järje, kui oktoobri esimesel nädalal vahetas omanikku vanalinnamaja aadressil Harju  3 / Vana-Posti 2, mille hinnaks kujunes 1,4 miljonit eurot. „Antud tehing on kindlasti unikaalne, sest vanalinnas on kortermaju väga

Rikkaks üüriäris: Kas lubada üürnikul pidada koduloomi?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Tavapäraselt üürileandjad loomi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad

Ilmunud on uued inglisekeelsed DTZ turuülevaated

Ilmunud on uued inglisekeelsed DTZ turuülevaated (2013.aasta I poolaasta): DTZ Euroopa logistikasektori investeerimisturu ülevaade DTZ globaalne kontorituru ülevaade üürniku seisukohast DTZ Baltikumi investeerimisturu ülevaade Allikas: DTZ.ee

Priit Värk: Omanik või üürnik?

Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele. Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb