Uudiste arhiiv

 

VIDEO: KV.EE indeksil uus põhi

KV.EE indeksil uus põhi

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teinud uue põhja ja jõudnud 63 punkti tasemele. Aastane indeksi langus on 16%, kuid viimase poole aasta langus kõigest napp 2%. Absoluuthindades kukkus aastatagune elamispinna pakkumise ruutmeetri keskmine hind 15430 krooni mulluseks oktoobriks 13

Statistika: põhivarainvesteeringud

2009. aastal tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid kokku 26,6 miljardi krooni väärtuses. Kinnisvaravaldkonnaga haakus neist investeeringutest 15,7 miljardit krooni. Hoonete ja rajatiste ehitamisele ja rekonstrueerimisele kulus 8,6, hoonete ja rajatiste soetamisele 5,1 ja maa ostule 2 miljardit krooni. Aastane

Statistika: kinnisvaratehingute arv ja väärtus inimese kohta

Kinnisvaraturu aktiivsuse hindamisel on absoluutnumbrite kõrval abilisteks suhtarvud. Järgnevalt on vaadeldud kinnisvaratehingute hulka ja väärtust inimese kohta maakonniti. Andmete aluseks on maa-ameti ja statistikaameti andmed. Eestis tehti 2009. aastal keskmiselt 29 kinnisvaratehingut 1000 inimese kohta. Kõige aktiivsem piirkond oli mullu

VIDEO: Kiire hinnatõusootused on asjatud

Kiire hinnatõusootused on asjatud

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on püsima jäänud 63,6 punkti tasemel. Aastane pakkumishindade langus on 17%. Võrreldes hindade tipuga 2007. a. aprillis on hinnalanguseks 41%. Absoluuthinnas on portaali KV.EE keskmise elamispinna pakkumishind tänase seisuga 13 100 krooni. Aasta tagasi oli

Statistika: kinnisvaratehingud piirkonniti

Suurem osa ehk 41% kinnisvaratehingutest tehakse maa-ameti andmetel Eesti majanduse suurimas ja tugevaimas tõmbekeskuses Tallinnas ja Harjumaal. Tallinna ja Harju maakonna kõrgem kinnisvara väärtus tähendab aga seda, et tehingute koguväärtusest jääb pealinna regiooni kanda 61%. 2009. aasta kinnisvaratehingute rahaline maht

Büroopindade teenus vajab edasiarendamist

Eesti büroopindade arendus- ja üüriturg vajab uusi edasiviivaid lahendusi. Kestev majandussurutis on viinud olukorrani, kus büroopindade vakantsused on märkimisväärselt suured. Kriisi positiivne mõju büroode klientidele avaldub selles, et büroopindade omanikud peavad pakutavad teenused viima võrreldes endisaegsetega uuele kvalitatiivsele tasemele. Uus

VIDEO: Hinnalanguse peatumine annab turvatunde

Hinnalanguse peatumine annab turvatunde

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jäänud stabiilselt püsima 63…64 punkti vahemikku. Tänase seisuga näitab indeks 63,8 punkti taset. See on aastatagusest 19% võrra madalamal. Võrreldes indeksit selle tipuga 2007. a. aprillis on languseks koguni 41%. Absotluuthindades on portaali KV.EE

Statistika: kinnisvaratehingud objekti liigiti

Eestis tehti 2009. aastal maa-ameti andmetel kokku pea 40 000 kinnisvaratehingut. Tehingutest suurima osa moodustavad korteriomandina eluruumid, millega tehti tehinguid 15 000. Proportsionaalselt järgmise osa tehingutest moodustab hoonestamata maaga tehtavad tehingud. Hoonestamata maa tehinguid tehti 2009. aastal 7800, millele lisandub

18 billion kroons worth of real estate changed hands

The amount of real estate transactions totalled 18 billion kroons in 2009 which is about half of what it was in 2008 and four times less than what it was in 2006, says Tõnu Toompark who follows real estate statistics.

Statistika: kinnisvaratehingute väärtus tipust neli korda kukkunud

2009. aasta jooksul sõlmiti Eestis statistikaameti andmetel 26 550 kinnisvara ostu-müügilepingut. Aastaseks tehingute arvu languseks teeb see 23%. Tehingute arvu languse taustal tuleb mainida, et aasta esimeste kvartalite jõuline tehingute arvu langus võrreldes aastataguse ajaga pöördus aasta viimases kvartalis 13%

Marek Kerna: Kinnisvara algühikuks on küla

20. sajandi algul elas linnades ca: 14 % inimestest, kuid tänasel päeval läheneb see arv 60 %-le. On toimunud tõeline migratsioon maapiirkondadest, mille tagajärjel linnadesse elamine asumine tingib üha rohkem vajadust uute elamute, hoonete ja miks ka mitte uute prügilate

Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel

Suurima osa kinnisvaratehingute osapoolteks on nii ostja, kui müüja poole pealt maa-ameti andmetel eraisikud. Kinnisvaramüüjatest on eraisikud 51%, kuid nende müügitehingute väärtus moodustab kogu tehingute väärtusest 38%. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest müüjatega tehinguid on kogu tehingute arvust 34%, kuid tehingute väärtusest