Muinsuskaitseameti 2019. aastal algatatud muinsuskaitsealadele uute kaitsekordade koostamisega on jõutud esimese pääsukeseni – märtsi lõpust on arvamuse avaldamiseks valminud Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu.
Peaaegu poolteist aastat väldanud eelnõu koostamise käigus tehti alusuuringud, peeti arutelusid kohalike elanike, seotud asutuste ja teiste huvigruppidega, et kaitsekorra koostamisel kaalutaks ja arvestataks võimalikult paljude osaliste huvide ning vajadustega. Lähemalt kirjutab Tartu uuest kaitsekorra eelnõust Muinsuskaitseameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Lippus.
Tõuke seniste muinsuskaitseala põhimääruste asendamiseks tõi äratundmine, et kaitse korraldamine muinsuskaitsealadel peaks senisest enam põhinema kogukonnaga ühiselt kokku lepitud väärtustel. Samuti peaks kaitse olema korraldatud paindlikumalt. Esimesena alustati tööd Tartu, Pärnu, Kuressaare, Paide ja Rebala kaitsekordade koostamise ning Sillamäe muinsuskaitseala moodustamisega.
Eelnõu koostamine
Kuigi iga linna kaitsekorra eelnõu koostamine on veidi erinev, siis üldistades koosneb see kolmest suurest etapist: alusuuringute tegemine, arutelud kogukonna ja teiste sihtrühmadega ning kaitse korralduse sõlmpunktide läbiarutamine spetsiaalselt selleks kokku pandud töörühmaga.
Alusuuringute vajadus tõukus eesmärgist jagada hooned kaitsekategooriatesse lähtuvalt nende vastavusest muinsuskaitseala eesmärkidele ja väärtustele. A- ja B-hooned on kultuuriväärtuslikud hooned, mis loovad ja hoiavad muinsuskaitseala miljööd. A-kaitsekategooria hoone puhul tuleb säilitada hoone autentsus nii interjööris kui eksterjööris, B-kategooria puhul eksterjööris ning C- kategooria puhul on oluline eelkõige hoone sobivus muinsuskaitsealaga.
Kaitsekorra koostamisel on antud kõigile hoonetele kaitsekategooriad ning läbi viidud ajalooliste kinnistupiiride analüüs, milles kõrvutati ajaloolisi kaarte tänapäevase katastrikaardiga. Sellega antakse ülevaade tänavavõrgu ja krundistruktuuri kujunemisest ja muutumisest. Näiteks Tartu muinsuskaitsealal on perioodist vahemikus 1683–1944 oma algse ruumikuju säilitanud ligikaudu kolmandik (vähemalt 97) Tartu muinsuskaitsealal olevast kinnistust.
Tartu kaitsekorra koostamiseks peeti kaks avalikku arutelu-töötuba. Neist esimesel kaardistati koos ligi viiekümne osalejaga nende jaoks olulised muinsuskaitseala väärtused märksõnadena: Toomemägi, Jaani kirik, puitarhitektuur, vana anatoomikum, rohealad, toomkirik. Teisel avalikul arutelul tutvustati kaitsekategooriatesse jagamise põhimõtteid ning arutati läbi hoonete kaitsekategooriatesse jagamise ettepanekud. Samuti arutati muinsuskaitsealal eesmärke, põhimõtteid ja nõudeid ning ehitiste kaitsekategooriaid suuromanikega (Tartu Ülikool, RKAS, Tartu linn, kinnisvaraarendajad) ning virtuaalkoosolekul Supilinna Seltsi ja omanikega, kellele kuuluvate hoonete osas on tehtud ettepanek laiendada muinsuskaitseala.
Mis on kaitsekorras uut?
Avalikul väljapanekul olev kaitsekorra eelnõu on võrreldes põhimäärusega pikem, kuid sellevõrra selgem ja paindlikum. Reastatud ei ole vaid nõuded, vaid sõnastatud on ka Tartu muinsuskaitseala peamised väärtused ning nende hoidmiseks vajalikud üldised põhimõtted. Näiteks hoitakse muinsuskaitseala omapära ja uuendused sobitatakse kultuurimälu kandva keskkonnaga.
Uue hoone püstitamisel ja suuremahulise juurdeehituse ehitamisel eelistatakse tänapäevast lahendust eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga ning tõstetakse esile ajaloolist hoonestust. Paindlikkust lisab kaitsekorrale hoonete jaotamine kaitsekategooriatesse. Näiteks tuleb A- ja B-kategooriasse kuuluva kultuuriväärtusliku hoone puhul säilitada hoone ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid võimalikult algupärasena. Samuti tuleb kasutada hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid.
Samamoodi on nõudeid täpsustatud ja lahti kirjutatud kinnistu piiride muutmise, uue hoone püstitamise, tänavate, hoovide ja haljastuse ning arheoloogia puhul.
Kaitsekord avalikul väljapanekul
29. märtsist 28. aprillini 2021 toimuval avalikul väljapanekul on kaitsekorraga võimalik tutvuda nii virtuaalselt Muinsuskaitseameti kodulehel kui ka vahetult Tartu infokeskuses raekoja esimesel korrusel ning Muinsuskaitseameti Tallinna ja Tartu kontoris. Küsimustele oskavad vastata Muinsuskaitseameti ehitusvaldkonna ja Tartu kaitsekorda koostanud töörühma juht Anni Martin ja Tartu linna muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm. Eelnõule saab ettepanekuid ja vastuväiteid esitada aadressil info@muinsuskaitseamet.ee. Kogu tagasisidet arutatakse pärast avaliku väljapaneku lõppu toimuval avalikul arutelul.
Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud arutatakse arutelule eelnevalt läbi töörühmas ning jõutakse ühisele arusaamisele arutelu käigus. Lõpuks kehtestab kaitsekorra Vabariigi Valitsus oma korraldusega.
