Üüriuturul olevad mullid ja mullistused tekivad sellest, et üüriturg on pisike – midagi pole üürida ja tarbijate valikuvõimalus on väike.
“Üürituru mullide ja mullistuste ning sellest tingitud ebaloomuliku hinnatõusu probleem on suures osas tingitud sellest, et Eesti üüriturg on väga kitsas,” ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark portaalis kv.ee lugejate küsimustele vastates.
Hinnanguliselt on üürisektori osakaal suurusjärgus 15 protsenti, kuid see võiks tema hinnangul olla vähemalt 25 protsenti.
“Laiem üüriturg tasandaks ajutised üürituru lained, mida me sel sügisel oleme eriti selgelt näinud,” rääkis ta.
Üürikorterite rahaline tootlus on viimase aasta jooksul suurenenud. Seda põhjusel, et üürihinnad on jõudsalt tõusnud, kuid seda ei ole teinud korterite ostu-müügihinnad.
“Kinnisvarabuumi ajal 2006.-2008. aastatel oli üürikorteri rahavooline tootlus (ehk aastane üürihind jagatuna korteri ostuhinnaga) heal juhul 2-3 protsendi juures. See tõusis 2009.-2010. Aastaks 3-4-5 protsendi peale. Täna ei ole liiga keeruline saavutada ka 6-protsendilist tootlust,” tähendas analüütik. Normaalne tootlus oleks tema sõnul 4-5 protsenti.
Lähemal aastal see tootlus tema sõnul pigem väheneb mitmel põhjusel. Korterite ostu-müügihinnad on pigem tõusmas, mis vähendab üürikorterite tootlust automaatselt.
Samuti on üürihinnad kerkinud, mis võiks turule tuua mingil määral uusi kortereid ja see omakorda võiks üürihinda pisut allapoole tuua.
“Üüriturg on kõige aktiivsem mägedel, kus lihtsalt asub kõige suurem hulk kortereid. Valdavalt on üürikorterite nõudlus suunatud 2-3-toaliste korterite vastu – selliseid kortereid on nii korterite struktuuris, kui üüriturul kõige rohkem,” hinndas Toompark.
Hinnatase jääb enamasti 200-300 euro kanti – see on summa, mida Eesti inimene on valmis maksma.
http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/toompark-uurituru-mullide-probleem-tuleneb-vaiksusest.d?id=61618950
