Kinnisvaraturul on tunda kerget ebakindlust. Või nagu turuosalised ise ütlevad – oleme optimistlikult ettevaatlikud. Tõsi on see, et hinnatase ja pakkumiste kasv on teinud läbi tõusu, mille tagajärjel on kallihinnaliste korterite müük muutunud keerulisemaks ning laiemas perspektiivis peab iga arendaja mõtlema, kuidas ebastabiilsema olukorraga kohaneda.
Seda, kas tulemas on kriis, korrektsioon, aeglustumine või midagi muud, päris täpselt veel ei teata. Küll aga on turuosaliste ja erinevate ekspertide seas levinud arvamus, et nii nagu täna, jätkata pikalt ei saa ning midagi muutub kindlasti. Just muutuvas situatsioonis pinnalejäämine ongi arendajaile ja teistele kinnisvaraturu tegijatele suurim küsimus.
On hea, kui sellele mõeldakse juba täna ning võetakse vastu otsuseid, mis ei tundu kohe võib olla kõige meeldivamad, kuid teisalt on pikemas perspektiivis jätkusuutlikud. Toon järgnevalt välja mõned soovitused, millele võiks juba praegu tähelepanu pöörata.
Paindlikum hinnapoliitika
Kõige olulisemaks teguriks arenduste müümisel on ühikute lõpphind. Siinkohal soovitan kallima hinnaklassi kortereid pakkuvale arendajale, kelle projekti müük on toppama jäänud, mõelda sellele, kas poleks mõttekam juba praegu teha hindades korrektuuri ja mitte oodata aega, mil see võib olla on sundkäik.
Kallis kinnisvara, mis on lihtsalt seisnud näiteks kaks aastat, on turul moraalselt vana kaup. Potentsiaalsete ostjate hulk on niigi piiratud, mistõttu erinevad kampaaniad või meediaturundus ei pruugi pakutavale enam uut värskust lisada.
Nii öelda seisva kauba probleem kipub väga teravalt kimbutama neid arendusi, mille taga on välisinvestorid ning kelle arusaam Tallinnas toimuvast ei pruugi kattuda miljonilinnaga, kust nad pärit on. Soovitan välisinvestoril ja tema kohalikul esindajal konsulteerida enam Eesti spetsialistidega, sest muidu võib liigne optimism arendusprojekti kõrbema lasta.
Üheksa korda mõõda ja siis lõika
Mida soovitada arendajale, kes otsustab homme uue projekti käima lükata? Kuidas saada hakkama situatsioonis, kus sisendhinnad on kõrged, aga samas ei taha inimesed suure raha eest mõttetut või igavat asja osta. Vastus peitub mõistlikes kompromissides ja uuendustes.
On kohti, kus kompromisse teha ei tohi – näiteks ehitustehnilistes ja ohutust tagavates lahendustes. Samas on hulk väiksemaid asju, pisidetaile, millega oskuslik mängimine ei vii kvaliteeti alla, kuid annab säästu.
Võtame näiteks siseviimistluse. Mõne materjali või detaili hind ei pea olema kallis, pigem olgu see kvaliteetne ja nähku hea välja. On vannitoaplaate, mis on kallid, aga inetu välimusega. Samas kõrval võivad olla plaadid, mille ruutmeetrihind on oluliselt odavam, samas on need kvaliteetsed ja mis peamine – näevad stiilsed välja. Inimene ostab ju silmadega.
Mõnikord arvatakse, et luksus tähendab edevust ja ülepaisutatust. Tegelikult mitte – luksus tekib muu hulgas ka kvaliteetsete materjalide ja lahenduste oskusliku kokkusobitamise teel. Seega saab raha säästa mõnede kallite ja edevate, kuid siinses kultuuriruumis ebavajalike materjalide, valguslahenduste või siseviimistlusdetailide ärajätmisega.
Samuti tasub olla tähelepanelik planeeringute suhtes. Kuigi luksus tähendab suuri pindu ja avarust, ei tohi ära unustada funktsionaalsust ja kasutusmugavust. Selle saavutamine ei kasvata kulutusi, aga suurendab likviidsust, ehk korter on palju müüdavam.
Siin aitab, kui juba alguses kaasata professionaalne sisearhitekt, kes oskab ruumilahendustes ja materjalivalikutes tugevalt kaasa rääkida. Samuti on kasulik kaasata kinnisvarabüroo, sest sinna jookseb kokku kogu turuinfo ning maakler teab täpselt, mida hinnatakse.
Kindlasti pöörake tähelepanu näidiskorterile. Ja mitte ühele, vaid mitmele. Kui üks on müüdud, tehke kohe uus ja teistsugune. Ostja hindab mugavust ja võtmed kätte lahendust. Samas on elu on näidanud, et selline süsteem töötab vaid kallima kinnisvara puhul, kuhu on loodud trendikas siselahendus.
Tänapäeva edukas arendaja on sammu võrra turutrendidest ees. Ta kuulab teiste arvamusi ja vaatab maailma avatud silmadega. Nii toob ta siia uusi põnevaid lahendusi ja lihtsalt väikeseid vahvaid uuendusi.
Kallimat kinnisvara ostvatele inimestele meeldivad igasugu targad lahendused – sõrmelugeja välisuksel, tark postkast, mis teatab, kui kiri tuleb, automaatne tulede väljalülitamine viitega jne. Need on pisiasjad, mis ei pruugi olla kallid, kuid meelitavad moodsa aja inimest ligi.
Inimesed aina nõudlikumad
Kui vaadata pikemas, näiteks kümne aasta perspektiivis, jäävad ostueelistused kinnisvaraturul tänasega sarnaseks.
Enim soetatakse ikka lihtsamaid, nii öelda keskmise taseme uusi kortereid äärelinnades ja lähivaldades ning kallim toode, luksuskaup ja nn butiikmajad, on väiksema ostjaskonna pärusmaa. Kuid nõudmised pakutavale kasvavad kõigi gruppide puhul ühtmoodi. Ostjale peab olema selgelt arusaadav, mille eest ta maksab.
Nii et, kuigi eelnev arvamuslugu rääkis sellest, kuidas saada arendusturul paremini hakkama võimalikus keerulisemas turusituatsioonis, võib neid soovitusi võtta ka kui vihjeid selle kohta, kuhu arendusturg edasi liigub.
