Viltune maja ja lärmakas naaber: kuidas kodu ostes halbu üllatusi vältida?

Kinnisvara soetamine on enamjaolt üks elu suurimaid oste, mistõttu tuleb lisaks hinnale ja asukohale tähelepanu pöörata ka detailidele, mis esmapilgul ei pruugi tunduda liialt olulised. Ometi võivad just need viidata puudustele, mis võivad hiljem tekitada juriidilisi vaidlusi või muutuda lausa ohtlikuks.
Üks sagedamini esinevaid muresid järelturu kinnisvaraga on ümberehitused, mis ei ole ametlikult registrisse kantud. „Näiteks võib tehtud töid lähemalt uurides selguda, et korteris või majas on eemaldatud mõni kandev sein, mis mõjutab kogu elamu konstruktsiooni ja võib viia tõsiste tagajärgedeni,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.
Ta rõhutas, et nii korterite kui eramute puhul tuleb hoolikalt uurida, kas tehtud ümber- ja juurdeehitused on seaduslikud ning dokumenteeritud. Samuti tuleb kontrollida, millised kütte- ja ventilatsiooniseadmed on paigaldatud, sest ebaseaduslikud või nõuetele mittevastavad seadmed võivad kaasa tuua juriidilisi keerukusi, aga ka kujutada reaalset ohtu elanikele.
Puudusi pole sageli silmaga näha
Tihti ei ole aga probleemid palja silmaga nähtavad ning neid ei mainita ka kinnisvarakuulutuses. „Sellistel juhtudel muutub oluliseks abivahendiks hindamisakt, mis annab ostjale vajaliku kindlustunde, et ta tõepoolest ostab seda, mida talle lubatakse. Hindaja külastab objekti, tutvub registrikannete ja dokumentatsiooniga ning toob välja võimalikud vastuolud,“ selgitas Helina Kikas.
Samas kaitseb hindamisakt ka kinnisvaramüüjat, kes ei pruugi ka ise kõikidest puudustest teadlik olla või soovib neid kirjalikult fikseerida, et hilisemaid vaidlusi vältida. „Kui puudused on eelnevalt kirjalikult fikseeritud, on oluliselt väiksem tõenäosus, et hiljem oleks neid kohtus vaja selgeks vaielda,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Tutvu kinnisvaraga ka tööpäeva õhtul
Kikas soovitab ostjal huvi tunda mitte ainult kinnisvara enda, vaid ka selle haldamise ja ümbruskonna vastu. Näiteks tasub uurida, kas kortermajal on toimiv ühistu ja kas sel on võlgu. „Korteriomanik võib küll arveid eeskujulikult tasuda, kuid kui selgub, et korteriühistu on suurtes võlgades või kortermajal puudub toimiv korteriühistu, on see kindlasti ohumärk, mida ei tohiks ignoreerida.“
Samuti tasub võimalusel kinnisvaraga tutvuda tööpäeva õhtul, kui naabrid on juba kodus. See annab parema ettekujutuse, milline on naaberkorteritest ja tänavalt kostuv tegelik müratase. „Just õhtuti on lihtsam hinnata, kas ja kui palju kostub läbi seinte naabrite tegevusi – olgu selleks vali jutt ja muusika või liigne sammumüra. Vajadusel tasub avada ka aknad, et tunnetada, kas õuest kostuv müra on sinu jaoks vastuvõetav,“ soovitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.