Põhja-Tallinnas, vanalinna ja mere vahel asuv Kalamaja asum on Eesti parim näide sellest, kuidas kunagine väsinud ja nukras seisus piirkond taaselustatakse. Mida enam on asumisse kolinud maksujõulist elanikkonda, seda rohkem on hakanud piirkonnas arenema ka ettevõtlus. Nüüd on selge, et 2016. aastal avab seal oma uksed ka Kunstiakadeemia.
Linnaosa positiivsete arengute taga on maailma suurlinnades levinud gentrifikatsioon ehk keskklassistumine. See tähendab ajalooliste, kuid mingil põhjustel populaarsuse kaotanud asumite taasavastamist, mõnikord ka -elustamist loomeinimeste, hiljem juba kõrgema keskklassi poolt. Kui alguses ollakse huvitatud pigem väikestest ja stuudiokorteritest, siis hiljem soovitakse aina enam ka suuri perekortereid.
Just nii on läinud ka Kalamajas. Kui asum hakkas populaarsust koguma, kolisid sinna enam ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad – disainerid, kunstnikud, muusikud jne. Mõned aastad hiljem tekkis aina suurem nõudlus suurte perekorterite järele, sest asum oli saanud populaarseks ka kõrgema keskklassi – majandusinimeste, advokaatide, ajakirjanike ja ettevõtjate seas.
Atraktiivsust lisab asumile aina kasvav ettevõtlus, milleks on nii kohvikud, restoranid kui ka väikeärid ja töökojad. Näiteks just äsja avatakse kaua tühjalt seisnud endises raudteelaste klubi hoones Kopli tänaval viimistlussalong. Uue mõõtme asumile loob aga paari aasta pärast avatav Kunstiakadeemia renoveeritud õppehoone, mis toob Kalamajja veelgi elu juurde.
Uusarendused toovad Kalamajja suuri kortereid
Kalamajas on suurim nõudlus perekorterite järele. Kuigi hulgas vanemates majadeski on suuremaid, kolme- ja neljatoalisi kortereid, moodustavad enamiku asumi elamispindadest siiski väiksemad ühe- ja kahetoalised korterid. Uusarendused on siinkohal heaks võimaluseks perekondadele, pakkudes just suuremaid elamispindu.
Kuigi esimene arendusprojekt, Ilmarise kvartal, rajati Kalamaja äärde juba ammu enne asumi populaarseks muutumist, sai arendustegevus hoo sisse buumiaja lõpus, mil renoveeriti vanemaid hooneid ja ehitati ka mõned uued. Just sel ajal hakkasid meedias ilmuma ka esimesed artiklid loomeinimestest, kes kolisid Kalamajja elama.
Mastaapsemaks läks uute majade ehitamine ja renoveerimine aga kohe, kui kinnisvaraturg oli madalseisust üle saamas. Ehitati suurte perekorteritega kahe- kuni neljakorruselisi hooneid, näiteks Vana-Vabriku, Uus-Kalamaja ja Vabriku tänava majad ning piirkonna üks suurimaid kvartaleid Väike-Kalamaja Soo tänava alguses. Paljudel uutel korteritel on ka rõdud, mis on teine nõutud nüanss, mida seni piirkonnas praktiliselt polnudki.
Seejärel jõudis kätte nn butiikmajade ajastu, mis kestab siiani. Tegemist on üksikhoonetega, mille puhul tehakse kõik tööd algusest lõpuni nii-öelda rätsepatööna, luues erilise koosluse keskkonnast, ehituskvaliteedist ja ruumiplaneeringutest, tulles igal sammul ka kliendile maksimaalselt vastu. Sellised hooned on näiteks Graniidi 8, Vabriku 35b ja Vana-Kalamaja 21.
Puitlinnaosad on nõutud mujalgi
Ka meie lähinaabrite juures on puitasumid väga hinnas. Näiteks Stockholmi üks hinnatuimaid linnaosasid on Södermalm. Tegu on kohaga, kust võib ainsana Stockholmis leida kaunilt renoveeritud, rahulikus linnapargis asuvaid vanu puitelamuid, mis on ümbritsetud merega. Södermalmi peetakse kultuuri- ja kunstiinimeste lemmiklinnaosaks Stockholmis.
Helsinkis on puitelamutel baseeruvaks nö eliitpiirkonnaks Käpylä, mis rajati aastatel 1920-1925. Originaalidee oli ehitada odavaid, lihtsa konstruktsiooniga maju, et kergendada elamispindade nappust kogu linnas. Arhitekti mõte oli hoonestus rajada parklinnana nii, et eraldi pargialasid ei peaks rajama, vaid majad oleksidki osa sellest. Seetõttu on asum väga roheline ja looduslikult kaunis. 1960ndatel taheti terve ala lammutada ja ehitada sinna suuri korterelamuid, kuid kohalikud elanikud sõdisid vastu ja võitsid. Nüüd on piirkond väga nõutud ning müüki tuleb seal objekte harva. Kuigi piirkond ise asub mõned kilomeetrid kesklinnast eemal, on hinnatase seal südalinnaga sama.
Kalamajas läheb kõik aina paremaks
Elukeskkonna paranemine, hoonete renoveerimine ja uute rajamine Kalamajas jätkub, potentsiaali selleks on veel küllaga. Tugevnev kogukonnatunne ja täpne reeglistik miljööalana säilitab asumi olemuse ka uute majade ehitamisel.
Ettevõtete rajamine ning loome- ja haridusasutuste kolimine Kalamajja muudab linnaosa veelgi nõutumaks ka üürihuviliste seas, mis muudab piirkonna atraktiivseks ka investoritele.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
