Tänavu suvel valmib Peterburi tee ääres uus ärihoone Stock101

Eventus EhitusPeterburi tee vahetus läheduses on valmimas uus ärihoone Stock101, mille ehitustöödega tehti algust mullu novembris. Ärihoone arendajad Favorte OÜ ja Eventus Kinnisvara OÜ pidasid sarikapidu eelmisel neljapäeval, 21. märtsil ning hoone ehituse kavandatud lõpp on tänavu juulikuus.

Tegemist on Stock-office-tüüpi ärihoonega, mille ca 2050 m2 äripinda on jaotatud seitsmeks omavahel kergesti liidetavaks äripinnaks.
Bokside suurused jäävad vahemikku 288-324 m2 ja nendes on äritegevuseks vajalikud esindus- ja kontoriruumid ning laoruumid.

„Kliendid on aru saanud, et ei ole mõtet hoida linna ühes otsas laopindu ja teises kontorit või esindusruumi. Palju kasulikum on tuua
kõik need pinnad ühe katuse alla – nagu Stock101 hoone puhul. Näiline odavam üürihind iga pinna lõikes on ettevõttele nii rahalises kui
ajalises vääringus tegelikult ressursimahukam, võrreldes Stock101 hoone kontseptsiooniga,“ rääkis arendaja esindaja Timo Mehilane.

Hoone asub Peterburi tee vahetus läheduses ja sobib hästi klientidele, kelle jaoks on oluline hea nähtavus. Mehilane tõi esile ärihoone väga
head logistilist asukohta Tallinna kesklinna lähedal jõudsalt kasvavas Lasnamäe linnaosas. Pea 10 km raadiuses asuvad nii lennu- kui bussijaam, Muuga ja Tallinna sadamad, Tallinna ringtee jääb 1,4 km kaugusele. “Järjest olulisem on klientide jaoks ka kaasaegne
töökeskkond kui hoone esinduslikkus, mis juba iseenesest loovad ettevõttele passiivselt parema maine ilma täiendava reklaamita,“ lisas
Mehilane.

Uus ärihoone on energiatõhus, kuuludes B energiaklassi; selles kasutatakse LED-valgusteid, büroos ja esindusruumides on kaasaegsed tänapäeva nõuetele vastavad jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid ning põrandaküte. Bokside vee-, elektri- ja küttetarbimised on
individuaalsete kaugloetavate arvestitega, mis annab klientidele võimaluse oma kulusid kokku hoida. Kulud hoones on väga madalad,
jäädes sellist tüüpi pindade puhul varasema praktika kohaselt keskmiselt ca 1,3eur /m2 kohta aastas.

Hoonet arendavad Favorte OÜ ja Eventus Kinnisvara OÜ, ehitajaks on Ehitus5Eco OÜ. Hoone arhitektuurilahenduse koostas Guru Projekt OÜ.

Colonna: Kaubandusekeskuse rajamine Koplisse

Colonna Kinnisvara2019. aasta lõpuks rajab ärikinnisvarale spetsialiseerunud investeerimisfirma Colonna aadressile Kopli 69B, endise kino Rahu hoone asukohale uue kaasaegse ärihoone, kus lisaks väiksematele teenindus- ja äripindadele avab uksed Maxima kodukauplus. Uue hoone ehitamiseks on sõlmitud leping Eston Ehitus AS-ga.

Aadressile Kopli 69B rajatav kaubanduskeskus on kahekorruseline ning planeeringult T-tähe kujuline, üüritavat pinda on hoones 1400 ruutmeetrit. Uue kaubanduskeskuse ankur-üürileping on sõlmitud Maximaga. Kopli 69B avatav Maxima kodukauplus on 700 ruutmeetri suurune ja annab tulevikus tööd kuni 25-le inimesele. Vabadele äripindade üürikorralduse osas on Colonna sõlminud kokkuleppe Uus Maa Kinnisvarabürooga. Uus keskus plaanitakse avada käesoleva aasta lõpuks.

Eesti Pank: Majapidamiste laenamine kasvab pisut rahulikumas tempos

Eesti PankEluasemelaenude kasv jätkus veebruaris endises tempos, kuid tarbimislaenude ja autoliisingute võtmine on veidi vähenenud. Hoiuste kasv on aga endiselt kiire. Ettevõtted on viimastel kuudel võtnud laenu varasemast vähem.

2018. aasta veebruariga võrreldes oli majapidamiste laenuaktiivsus veebruaris veidi väiksem. Uusi tarbimislaene ja autoliisingut võeti mullusest vähem ja seetõttu aeglustus ka laenujäägi kasv. Kuna jaanuariga võrreldes võtsid majapidamised veidi rohkem eluasemelaene, püsis eluasemelaenuportfelli aastakasv 7% juures. Tõenäoliselt hoiavad tugev tööturg, kiire palgakasv ja madalad intressimäärad majapidamiste laenunõudlust üleval ka edaspidi.    

Ettevõtted laenasid ka veebruaris üsna tagasihoidlikult. Laenuportfelli 5,2% aastakasvu taga olid energeetikasektori viimastel kuudel sõlmitud suuremahulised tehingud. Ilma selle sektori panuseta langenuks ettevõtete laenuportfelli aastakasv veebruaris alla 2%. Enamiku muude majandussektorite laenumaht on jäänud samaks või veidi vähenenud, üksnes kinnisvarasektori ettevõtted on laenamist suurendanud, sedagi mõõdukas tempos.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär veebruaris ei muutunud ja jäi 2,5% tasemele. Pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär tõusis 3,4%ni. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär ongi kuude lõikes üsna heitlik ja sõltub sellest, mis projekte ja mis mahus sellel kuul rahastati. Siiski on alates eelmise aasta keskpaigast intressimarginaalid ka üldiselt pisut suurenenud.

Hoiuste kasv on endiselt kiire. Nii Eesti ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused suurenesid veebruaris aastatagusega võrreldes 9%. Mitteresidentide hoiuste osakaal reaalsektori hoiustes on aastail 2015–2018 märkimisväärselt vähenenud, tänavu veebruaris jäi see alla 7%.

Lahe Kinnisvara: Kuidas osta korterit? Mida tähele panna, kui oled kodu otsinguil

Lahe KinnisvaraÕige kodu otsimine nõuab eesmärgipärast lähenemist ja taju. Mõtle enda jaoks välja, kas soovid osta korterit või maja. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kodusid. Alljärgnevalt toob meie maakler Diana Juul punktidena välja, millele pead kodu ostes tähelepanu pöörama ja mida eelnevalt küsima ja välja selgitama.

 

Kuidas osta korterit või maja – millise kasuks otsustad ja kas uus või järelturult?

Lahe Kinnisvara maakler Diana Juul ütleb, et esmalt peab endale selgeks tegema, kas soov on elada uhiuues värske pahtli lõhnases kodus või sobib Sinule millegi uueks loomine. Ära lähtu visuaalist ja esmamuljest ning värvilistest patjadest kuulutuses. Kodu ostes peab olema ratsionaalne, et hiljem ei oleks pettumust. Enamasti on nüansid samad, millele koduostja peab tähelepanu pöörama samad nii uusarenduse kui ka nö järelturu kodude puhul. Kuid on mõned erinevused, milles toome esmalt välja. Ehk esimene küsimus kodu ostes endale on, kas korter või maja, kas uus või järelturult või ehitad ise. Sellega paralleelselt mõtle ka enda või pere finantsvõimekusele.

Uusarendused

Juhul kui osta korter nö paberi pealt, on esimesed küsimused seotud arendaja tausta põhjaliku uurimisega, kas on ehitusega alustatud, kui ei ole, millal alustatakse ning jälgige lubadustest kinnipidamist. Uurige põhjalikult broneerimislepingu tingimusi, kas on ja millised on taganemistingimused.

Tehke endale selgeks tulevased kõrvalkulud ja garantiitingimused.

Uusarendused ja järelturu kodud

1)           Asukoht

Kui oled otsustanud, kas uus või järelturu kodu või hoopis ehitad ise, siis esimene oluline märksõna on asukoht. Õige asukoha leidmine on prioriteet number üks. Hea asukoht on alati hinnatud. Määratle enda jaoks, millises asukohas tahaksid elada: kas asukoht metsa sees, mere ääres, jõe ääres, järve kaldal, linnas või linna lähedal, pööra tähelepanu sellele et oleks hea logistikat planeerida, kus on võsukeste lasteaiad-koolid, kui töökoht ka lähedal asub, on see ainult plussiks ja efektiivsemaks logistika planeerimiseks. Enne kinnisvara soetamist selgita välja oma pere jaoks vajalikud prioriteedid piirkonna näol, tee tugev eeltöö, nii saad teada, kui suur päevast kulub logistikale, palju võib kuluda taksosõidule, kas piirkonnas on hea ühistransport. Naabrid tulevad piirkonnaga kaasa, ka see on väga oluline. Parimaks teada saamiseks käi piirkonnas või kortermajas ringi ja küsitle naabreid. Anna ise infot ja Sa saad ka vastu infot. Kortermajade puhul märka kui tegus on majarahvas ja kui hästi toimib korteriühistu. Märka ka üldkasutatavate ruumide korrashoidu, see annab ka teavet naabrite kohta. Asukohta väärtustab muuhulgas ka see, kuidas valgustab päeva jooksul Sinu uut kodu päike.

2)           Kõrvalkulud

Oluline on välja uurida, kui suured saavad olema hilisemad kõrvalkulud – nii kütteperioodil kui ka soojal aastaajal. Selleks lähtu sõnast energiamärgis ning millised on parimad ökonoomsemad küttelahendused. Seda nii korteri, ridaelamu, paarismaja kui eramu puhul. Vanemat kinnisvara  soetades veendu, et on tehtud energiaaudit, mis annab ülevaate võimalikest energiakadudest. Lisaks küttekuludele selgita välja teised kõrvalkulud, kui on tegemist järelturu korteriga, uuri ühistult tulevikuplaanide kohta – kas on tulevikus plaanis suuremaid renoveerimistöid, mis võivad mõjutada olulisel määral kõrvalkulude suurust.

3)           Kinnisvara dokumentatsioon

Uut ehitusseadustikku järgides osta endale kasutusloaga kinnisvara. Kui kinnisvaral ei ole kasutusluba, siis pangad võivad loobuda ostu finantseerimisest või lisavad lepingusse klausli tähtajaga, mille jooksul tuleb puudused likvideerida ja kasutusluba saada. Seega küsi objekti müüjalt, kas kinnisvaral, mida Sa oled mõelnud soetada, on olemas kasutusluba või vaata ehitisregistrist. Kasutusloa olemasolu tagab müüja ning tihti lubab müüja selle ka enne notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist ka korda ajada. Kui enne sõlmimist korras ei ole, on oluline, et lepingusse läheks kirja, kes ja mis ajaks korda ajab.

Juhul kui kinnisvarale on tehtud juurdeehitus ja selleks oleks pidanud taotlema ka ehitusloa, mida tehtud ei ole, on protsess pikem ning sellisel juhul pangad ei kipu ka finantseerima.

4)           Tehnosüsteemid ja nende korrashoid

Oluline on endale teadvustada, milline on kinnisvara konstruktiivne osa, küte ning ventilatsiooniseadmed, veevarustus ja kanalisatsioon ning kasutatud ehitusmaterjalid. Tee kindlasti kõikidele seadmete visuaalne kontroll. Vaata ja uuri, kas on olnud vee- või tulekahjustusi. Kui on teostatud nn iluremont, saab seda teada ühistult või naabritelt. Kui majal on kelder, tutvu kindlasti ka sellega, et ei oleks veekahjustusi või majavammi. Renoveeritud kinnisvara puhul ole teadlik, et kõik tööd on teostatud korrektselt seadusandlust järgides, kas vajalike ametkondadega on kõik toimingud kooskõlastatud, tutvu kindlasti dokumentidega.

Märka ja jälgi ümbruskonnas planeeritavaid muudatusi, milline saab olema keskkonna saastatus, mõtle millist õhku Sa enda ümber vajad. Objektil viibides kuula müra taset.

Ja lõpetuseks veel üks nõuanne

Kodu ostes kauple, kuid alati argumenteeri, mille arvelt Sa kaubelda soovid. Piisav argument võib langetada ostuhinda

 

Kapitel: Panorama keskuse käive kasvas 2018. aastal üle 5%

KapitelVilniuses asuva Panorama kaubandus- ja meelelahutuskeskuse Panorama netokäive kasvas 2018. aastal üle 5%, ulatudes 132,7 miljoni euroni. Võrreldes 2017. aastaga kasvas kaubanduskeskuse külastajate arv 9% ning  iga klient kulutas keskmiselt 2% rohkem ja tegi 5% rohkem oste. Heade finantstulemuste taga on  keskuse külastatavuse kasv, hiljuti avatud gastronoomiakeskuse Gourmet Panorama edu ning klientide lojaalsuse kasv.

„Kogu maailmas mõjutab jaekaupmehi ostude arvu vähenemine ja e-kaubanduse üha kasvav populaarsus, mis peavad paika ka Leedus. Üldiselt kahaneva turu olukorras antud tasemel kasvu säilitamine oli suur väljakutse,“ ütles Panorama tegevjuht Birutė Kalanovaitė. Kalanovaitė sõnul kasvas eelmisel aastal kõikide  kaubagruppide käive, enim teenindusettevõtetel (19%), sisustuse (11%) ja ilu valdkonna kauplustel (10%), moekaupade müüjate käibe kasv püsis 2017. aastaga võrreldes samal tasemel (kasv peaaegu 5%).

Panorama 2018. aasta kõige olulisem uuendus oli gastronoomiakeskuse Gourmet Panorama kontseptsiooni loomine ja avamine. „Turg ja ka klientide vajadused on muutumas, mistõttu peame leidma uudseid viise nendele vastamiseks. Nii sündiski Gourmet Panorama, kus oleme ühe katuse alla koondanud 20 kvaliteetsete gurmeekaupade jaemüüjat. Projekt on osutunud väga edukaks ning rentnikud on võitnud palju püsikliente, lisaks on gastronoomiakeskus saanud välisturistide sihtkohaks,“ selgitas Kalanovaitė.

Eelmisel aastal võeti Panoramas kasutusele ka uus kinkekaartide lahendus, mis tõstis kinkekaartide müüki ligi 25% võrra. Äriklientidele suunatud lojaalsusprogramm, mis pakub erisoodustusi Panorama läheduses asuvatele ärikeskustele ja kontoritöötajatele, jõudis 2018. aasta lõpuks ligi 6000 aktiivset kasutajani.

„2019. aastal on eesmärk saavutada sarnane tulemus nagu eelmisel aastal, prognoosime 5%-list käibe ja kliendivoo kasvu. 2019. aastal liitub keskusega uusi moebrände ning paljudel rentnikel on kavas oma kauplusi renoveerida, uuendada ja laieneda. Eesmärgiga koondada sama valdkonna kauplused ühte tsooni, kolib osa kauplusi keskuses ümber. Teenindussektoris on oodata muutusi, millest tulenevalt plaanime kasutusele võtta Leedu turul uudseid lahendusi,“ lisas Kalanovaitė. 2018. aastal lisandus Panoramasse kuus uut brändi ning kuus rentnikku laienes või uuendas oma kontseptsiooni ja sisekujundust.

Lisaks plaanib Panorama 2019. aastal lõpule viia 300 000 eurot maksva projekti, mille raames uuendatakse vihmavete kogumise ja ärajuhtimise süsteemi, mis suudab vastu võtta ka suure sademete hulga.

SEB: Kes lahkub järgmisena?

SEB PankViimaste aastate kiire palgakasv sunnib ettevõtteid äritegevust ümber korraldama, kuid praegu on selleks hea aeg. Turult kaovad eelkõige väga madalalt tasustatud ametid, asemele tulevate töökohtade palgatase ületab Eesti keskmist aga kordades.

Tööstus saab Eestis tegutseda ka töölisteta

Selle nädala kõige tähtsam majandusuudis oli suure börsiettevõte teade tootmise lõpetamisest Eestis, millega kaasneb suure hulga töötajate koondamine. Inimlikult paljude jaoks raske uudise positiivne külg on asjaolu, et ettevõtte peakontor ja sealsed paremini tasustatud töökohad tootearenduse, turunduse jms vallas jäävad Eestisse ka edaspidi. Taoline samm ei ole tänases majanduskeskkonnas üllatav ega kindlasti ka harukordne. Täpselt sama moodi teatas tootmise peatamisest Eestis 2016. aasta kevadel suur välismaine kaablitootja, kuid vaatamata patriootiliste põhjuste puudumisele, otsustasid ka nemad jätta paljud äri toetavad tegevused endiselt Eestisse.

2016. aastal põhjustas suurkoondamine meedias üsna terava reaktsiooni ja pani mitmed küsima, kas Eesti majandusega on midagi tõsiselt viltu. Seekord on pealkirjad olnud palju vaoshoitumad, ehk isegi positiivsed. Raske öelda, kas põhjuseks on asjaolu, et seekord pole tegemist välisinvestoriga vaid kodumaisel kapitalil põhineva ettevõttega või ollakse hoopis rõivatööstuse hääbumisega juba harjunud. Samas on selge, et viimane juhtum ei ole mingi erand ja kui soovime ka edaspidi näha aastas 7-8% brutopalga kasvu, saab koondamisi olema tulevikus veelgi enam.

Kuidas on Eesti tööturg viimase kümnendi jooksul muutunud?

Vaadates trende tööturul pikema aja vältel, ongi muutused puudutanud kõige teravamalt just rõivatööstust. Näiteks 2008. aastal oli rõivatööstus töötajate arvult üks suurimatest tööstusharudest, kus teenis leiba 11 400 inimest. Aastaks 2018 oli haru töötajate arv langenud 4700 võrra, samal ajal kui tööl käivate inimeste hulk Eestis tervikuna oli vastupidi hoopis suurenenud. Tööhõive langus on viimase kümnendi jooksul puudutanud aga tööstust tervikuna – töötlevas tööstuses oli 2018. aastal hõivatud umbes 10 000 inimest vähem kui kümme aastat tagasi. Nii on töötajate arv rõivatööstusega pea võrdväärselt kahanenud ka toiduainetööstuses, umbes 4400 inimese võrra. Viimases on ilmselt suur osa olnud ka efektiivsuse kasvul ja automatiseerimisel. Rõivatööstusega sarnases tekstiilitööstuses on hõive kahanenud kümnendiga 3600 töötaja võrra.

Samas ei ole töötlev tööstus sugugi enim tööjõudu kaotanud tegevusala – ehitussektori hõive kahanes perioodil 2008-2018 vältel koguni 22 000 töötaja võrra. Võiks ehk ohata, et 2008, see oli veel buumi-aasta, kuid ehitusmahtude poolest oli 2018. aasta ehituses palju kibedam kui 2007-2008. Kui tavapäraselt räägitakse ehitussektorist kui alast, kus viimaste aastakümnete tehnoloogiline areng pole suutnud tootlikkust kuigivõrd parandada, siis Eestis tundub selles vallas olevat tehtud küll suur hüpe edasi.

Joonis 1. Muutus tööhõives perioodil 2008 kuni 2018, enim kasvanud ja kahanenud tegevusalad, tuhat inimest.

 

 

 

 

 

 

 

Positiivse poole pealt ei saa kuidagi mööda vaadata hõive suurenemisest enam kui 14 000 töötaja võrra IT sektoris. Kui rõivatööstuses oleme kaotanud ligi 5000 töökohta, kus keskmine palk (50 ja enama töötajaga ettevõtetes) piirdus mullu 776 euroga, siis juurde oleme võitnud 14 000 ametikohta alal, mille keskmine palk oli 2018. aastal ligi 2900 eurot – makromajanduse seisukohast pole paha tehing. Kahjuks on tõenäoline, et nende 10 aasta jooksul on otseselt rõivatööstuse töölistest suutnud IT sektorisse üle kolida siiski vähesed. Seda olulisem on, et riik pakuks ümberõppel inimestele tuge.

Kes on järgmine?

Muutused tekitavad paratamatult küsimuse, kes on järgmine? Ennustamisel on abiks ettevõttes töötaja kohta loodav lisandväärtus ja palgatase. Rääkides tööstussektorist, on 2018. aasta kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal keskmine tööjõukulu ja lisandväärtus töötaja kohta madalaimad neil samadel harudel, kus hõive juba niigi kahanenud: rõiva-, naha- ja tekstiilitööstus ning toiduainete tootmine. Töötleva tööstuse keskmisele jäävad alla aga ka mööblitööstuse näitajad, kuigi just sellest harust on nii mõnedki mõelnud kui viisist Eesti puitu rohkem väärindada. Kindlasti ei piirdu struktuursed muutused aga tööstussektoriga ja näiteks e-kaubanduse kiire areng võib hakata peagi kahandama töötajate arvu ka hõive seisukohast väga olulises hulgi- ja jaekaubanduses.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Nõuanded koduostjale”

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “yj2txb” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 31.03.2019.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Üüriäri saladused: Kas üürileandjal on vaja äriplaani?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriärisse siseneja võib seista mõtte ees, kas kavandatav äriplaan on mõistlik Excel’isse panna, et prognoosida investeeringu tasuvusest. Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul väga mõistlik mõte.

Äriplaan aitab üürileandjal mõista, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, kas piisaval määral, et sellega tasub vaeva näha.

Lisaks aitab süstematiseeritud rahavoogude info mõista, millised tegurid on soovitud tasuvuse saavutamiseks olulisemad ja millised mitte nii olulised. Näiteks, kas üürileandja peaks tegelema rohkem võimalikult kõrge üürihinna püüdmisega või hoopis madala vakantsuse taotlemisega? Või on sootuks oluline näiteks pikk üürileping ja lootus, et lepingu kehtivisaja jooksul ei pea üürileandja korteri remondile raha kulutama?

Seejuures võiks kinnisvara üüriäri planeerides arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda meeldivaks lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, võib majanduse langustsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksid kasvasid

Eesti StatistikaEluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 7,3% ning ülejäänud Eestis 3,6%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,8% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 5,7%.

Korterite hinnad tõusid 2018. aasta IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 5,7% ja majade hinnad 5,6%.

Eluaseme hinnaindeks näitab eluaseme soetamiseks kodumajapidamiste tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud).

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 6,9%.

Hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,1% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 4,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning muude kulutuste hindade muutust eluaseme soetaja ja kasutajana. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Aastaindeksid arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Uus Maa: Kõrge ehitushind ei õigusta ebakvaliteetset remonti

Uus MaaViimaste aastate hoogsa kinnisavaraturu üheks lahutamatuks osaks sai remontivajavate korterite nn flippimine, ehk kapitaalremontimine edasimüügi eesmärgil. Nüüd, mil ehitushinnad on pidevalt kasvanud ja kasumimarginaalid vähenenud, on üha suuremaks probleemiks saanud ehitustööde kvaliteet.

Flipitud korter on aastaid olnud suurepäraseks võimaluseks neile ostjaile, kes ei jaksa päris uut korterit osta või ei taha remondiga tegeleda. Samuti on niisugune korter olnud heaks investeeringuks üüriäris. Flipitud korter tähendab enamasti standardeset, kõigile sobivat siseviimistlust, uuendatud kommunikatsioone ja tihti ka köögimööblit. Väga mugav võimalus, eks ole.

Ehitushindade pidev kasv ja töökäte vähesus, millele lisandub ka üleüldine hinnatõus, on flipitud korterite pakkumishindu pidevalt kergitanud. Veel enam, kuna kasumimarginaalid vähenevad ning head ehitajat on aina raskem leida, on hakanud kannatama ka osade korterite kvaliteet. Nii on turule tekkinud kõrge hinna, kuid „üle jala“ tehtud remondiga korterid, millele ostjaid ei kipu olema ning mis viivad ka korralike flippijate mainet allapoole.

Kvaliteet ei tohi kannatada

Kindlasti on oma osa ka asjaolus, et remontivajavaid kortereid on saadaval vähe ning nende hinnad on kallid. Siis üritatakse väikese remondisummaga hakkama saada. Tulemuseks on aga ostjate pettumus, leviv halb maine ja teiste kartus osta renoveeritud kortereid.

Kui flippida, siis korralikult. Projekt tuleb põhjalikult läbi mõelda, saamaks aru, kas turuhinnale vastavat kvaliteeti on üldse võimalik saavutada. Ostja soovib saada lihtsat, aga korralikku viimistlust, renoveeritud kommunikatsioone ning enamasti ka köögimööblit koos töökindla tehnikaga. Keegi ei eelda luksust, kuid järeleandmisi ühe või teise asja kvaliteedis ostja ei aktsepteeri.

Renoveeritud järelturukorter on olnud heaks alternatiiviks uuele korterile ja nii peaks see olema ka edaspidi. Samuti peavad pakkumishinnad vastama seisukorrale – remontivajavatel korteritel on oma hind, renoveeritutel oma ja uutel oma hind. Et turuhinnad ja muud kulud muutuvad ja mõjutavad teineteist, on ka flipitud korteri pakkumishind muutumises. Küll aga ei tohi seetõttu muutuda pakutava korteri kvaliteet.

1Partner: Talsinki tunnel kergitaks kinnisvarahindu mitu korda

1PartnerKinnisvara asjatundjad tõdevad, et Peter Vesterbacka 15 miljardit maksev tunnel kallutaks rikkust Helsingist Tallinna poole ja kasvataks hüppeliselt kinnisvaraväärtust. Teisalt pole eksperdid kindlad, kas suurprojekt kunagi ilmavalgust näeb. Nii võrdles 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter tunneli rajamist reisiga Marsile.

Baltic Horizoni kinnisvarafondi juht Tarmo Karotam Vahteri skepsist ei jaga. “Tallinna–Helsingi tunnel on teema, millest räägime investoritega üsna sagedasti. Kuigi see on väga pikaajaline lugu, teeme oma investeerimisplaane pikaajaliselt või pikaajalisemalt veelgi,” ütles Karotam.

Sestap on Karotam kindel, et kinnisvarahinnad kasvavad kaks kuni kolm korda. “See saab olema pikaajaline protsess ja midagi ei toimu üleöö,” kinnitas Karotam. Tema sõnul on Põhjamaade piirkonnas kõige parem näide Oresundi väinale rajatud sild, mis ühendab Kopenhaagenit ja Malmöt.

“Sild on Malmö piirkonda kõvasti kaasa aidanud, mistõttu pole seal ainult korterite hinnad tõusnud, vaid ka piirkonnas asuvad suvilad ja kogu muu kinnisvara,” selgitas Karotam. “Seal on toimunud rikkuse ülekallutamine teisele poole vett ja see saab kindlasti Tallinna puhul toimuma,” oli ta kindel.

Lasnamäe KÜ lepituskomisjon jätkab oma tegevust

www.tallinn.eeLepituskomisjoni pilootprojekt korteriühistute konfliktiolukordade lahendamiseks osutus nii nõutuks, et otsustati jätkata selle tööd alaliselt.

Korteriühistute lepituskomisjoni poole pöörduti möödunud aastal rohkem kui 300 korral tasuta konsultatsiooni saamiseks. Korteriühistute peamised vaidlused on seotud võlgnikega, samuti elanike ja KÜ juhatuse vahelised arusaamatustega ning ka uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse mõtestamisega.

Rohkem kui pooled juristile esitatud kaebustest on peamiselt seotud korterite omanike ja korteriühistu juhatuse vahelise ühise arusaama puudumisega erinevates KÜ majandustegevust puudutavates küsimustes. Ka üldkoosoleku otsuste peale esitatud kaebused on tavalised. Tõsisemate vaidlustega komisjonile pöördudes võib jurist kokku kutsuda ümarlaua, kus ta aitab vastaspooltel lahendusi või kompromissi leida. Samuti võib jurist vajaduse korral osaleda korteriühistu üldkoosolekul. „Igakuised aruanded näitavad, et umbes 65% enam kui 300-st pöördumistest on oma lahenduse juba rahumeelselt leidnud,” ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski. Ta lisas, et nõudlus kohtuvälise vaidluste lahendamise teenuse järele on üsna muljetavaldav, sest komisjon otsib lahendust mitte ainult Lasnamäe, vaid sageli ka teiste linnaosade elanikele.

Märkimisväärne osa komisjonile esitatud kaebustest koosneb konsultatsioonidest uue korteriühistute seaduse kohta. Eelmise aasta lõpus koostati korteriühistutele tüüpdokumentide ehk põhikirja ja sisekorraeeskirja projektid, mis on korteriühistutele tasuta kasutamiseks saadaval nii eesti kui eesti ja vene keeles. „Me püüame mitte ainult ühitada vastuolulised pooled, vaid ka aidata kaasa korteriühistu juhtimisel. Väärib märkimist, et välja töötatud mudeldokumendid on majajuhtide hulgas väga nõutud, ” ütles Maria Jufereva-Skuratovski.

Komisjon ootab abivajajaid teisipäeviti ja reedeti kella 10-12 Lasnamäe linnaosa valitsuse hoones (Pallasti 54). Vajalik registreerimine tel 5625 7713 või info@progressor.ee

Tallinn toetab Helsingi tunneli uuringute kiiret algatamist

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus toetab Soome ja Eesti vahelise raudteetunneli rajamiseks vajalike uuringute kiiret algatamist

Tallinna linna seisukohalt on oluline, et uuringu ala hõlmaks ka Tallinna ja Helsingi linnasüdant, sealhulgas Vanasadama piirkonda ning kiire ühendus tagatakse mõlema linna ajalooliste linnasüdamete vahel, teatas linnavalitsus.

Linnavalitsuse teatel on Helsingi–Tallinna kaksiklinn mõeldav juhul kui kahe linna vahele luuakse kiire ühendus, mis võimaldab mõlema linna elanikele igapäevast mugavat liikumist, näiteks maa-aluse raudteega, ning mis tugevdab mõlema linna keskuste atraktiivsust ja kompaktset arengut. Seejuures on linnavalitsus seisukohal, et ühendused mõlema linna lennujaamaga ja Rail Balticu raudteega on samuti vajalikud kaksiklinna regionaalse mõõtme tugevdamiseks ning kaubaveo korraldamiseks.

Tallinna linnavalitsus kuulas kolmapäevasel istungil ära informatsiooni Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse kavandamise hetkeseisust. “Tallinna linnavalitsus on seisukohal, et kavandatav taristuprojekt peab arvestama Tallinna linna pikaajaliste arenguvajadustega,” ütles abilinnapea Andrei Novikov pressiteate vahendusel.

Allikas: BNS

“Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus tooks kaudselt suurt kasu nii Eestile, Soomele kui ka kogu regioonile,” lisas Novikov, kelle sõnul on püsiühenduse loomine alusuuringute kohaselt tehniliselt võimalik.

Tallinna arenguperspektiivi arvestades märkis Novikov, et tunneli rajamisel tuleb arvestada, et meretransport autode ja kaupade veoks saab toimuma valdavalt Muuga sadamast või teistest mitte Tallinna kesklinnas asuvatest sadamatest. Tema sõnul tuleb arvestada ka püsiühenduse rajamisega kaasnevast eeldatavast kaubaveo mahu kasvust tuleneva võimaliku raudteetaristu arendamise vajadustega Tallinna regioonis.

Kaksiklinna moodustumine muudaks abilinnapea arvates piirkonna regiooni tõmbekeskuseks ning atraktiivseks suurematele investeeringutele ja kultuurisündmustele ning meelitaks kohale parimaid talente.

Püsiühenduse rajamise eeldatavaks kogukuluks on prognoositud 9 kuni 13 miljardit eurot. Raudteetunneli pikkuseks on arvestatud umbes 90 kilomeetrit ning reisirongide läbimisajaks kavandatud 30 minutit.

Peter Vesterbacka juhitav Finest Bay Area Development Oy ja Touchstone Capital Partners Ltd sõlmisid märtsikuu alguses 15 miljardi euro suuruse vastastikuste kavatsuste protokolli Soome ja Eesti vahelise tunneli rahastamiseks, mille kohaselt antakse kolmandik rahastusest omakapitalina ning kaks kolmandikku laenuna.

Hiina fond saab vähemusosaluse ning kohustub andma projektile laenu. Varem on tunnelit nõustunud rahastama Dubai fond ARJ Holding 100 miljoni euro ulatuses.

Eestis on Finest Bay Area Development esitanud rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Ministeerium teeb sellele praegu eelanalüüsi, lõplik otsus, kas planeering algatada või mitte, tuleb teha uuel valitsusel.

Baltic Horizon Fund: Nerijus Žebrauskas valiti Northern Horizon Capital AS uueks nõukogu liikmeks

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fondi fondivalitseja teatab, et Fondivalitseja uueks nõukogu liikmeks valiti Nerijus Žebrauskas volituste kehtivusega 5 aastat alates 20. märtsist 2019.

Uue nõukogu liikme valimine on seotud Dalia Garbuzienė poolt nõukogust lahkumisega, millest teavitati turgu 8. märtsil 2019.

Alates liitumisest Northern Horizon Grupiga aastal 2007 on Nerijus töötanud fondikontrollerina ning fondi kontrollijuhina. Hetkel on ta grupi finantsjuht ja riskijuht. Enne liitumist Northern Horizon Grupiga töötas Nerijus auditi ja muude kindlustandvate teenuste valdkonnas auditifirmades EY (2001-2004) ja KPMG (2005-2006) nii Leedus, kui välisriikides. Nerijus Žebrauskas on sündinud aastal 1980. Ta lõpetas 2001.aastal Riias Stockholmi Majanduskooli finantsvaldkonna bakalaureusekraadiga ning 2003.aastal Vilniuse ülikooli magistrikraadiga majandusanalüüsis ja -planeerimises. Nerijusele ei kuulu Baltic Horizon Fondi osakuid.

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” 25% soodsam

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseniTelli käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseniKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “u4ba5f” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 24.03.2019

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC