Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu riskimarginaal ja selle muutmine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Võib juhtuda, et laenuvõtja avastab, et tema aastaid tagasi võetud eluasemelaenu riskimarginaal on oluliselt kõrgemal kui laenudel, mida praegu väljastatakse. Sellisel juhul tasub laenuvõtjal uurida, kas tal on võimalik oma laenu intressi riskimarginaali soodsamaks kaubelda.

Riskimarginaali allakauplemise põhjus võib olla ka laenuvõtja paranenud majandusseis. Näiteks võib laenuvõtja riskantsus laenuandja jaoks olla vähenenud, sest tema sissetuleks on kasvanud, uus tööandja on usaldusväärsem ettevõte, laenuvõtja on teinud olulise eluaseme väärtust tõstva remondi või on laenu suhe tagatisvara turuväärtusesse oluliselt vähenenud.

Intressimäär peegeldab laenuvõtja riskantsust. Kui riskantsus on vähenenud, võiks ka intressimäär äkki madalam olla.

Soodsamat intressimäära ei pea otsima ainult olemasoleva laenu väljastaja käest. Vajadusel võib laenuvõtja mõelda sellelegi, et viia laen üle teise panka, kus talle pakutakse soodsamaid tingimusi. Üldreeglina pakuvad suuremad laenuandjad madalamat intressimäära kui väiksemad laenuandjad. Kui olemasolev laenuandja riskimarginaali alandamisega lepib, küsib ta laenulepingu muutmise eest tõenäoliselt tasu.

Laenu teise panka üleviimisega kaasnevad notari tasud ja riigilõivud, mis on seotud hüpoteegi üleandmisega. Samuti küsib uus pank üsna tõenäoliselt uut laenulepingu tasu. Seega on laenulepingu uude panka üleviimise kulud suuremad ja seda tasub teha eelkõige siis, kui võit intressimäära langusest on märgatav.

Laenuvõtja jaoks sõltub riskimarginaali vähendamise eest makstava lepingutasu majanduslik mõttekus sellest, kui suur marginaali alandamine on tal laenuandjalt võimalik välja kaubelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Eesti Pank: Eesti pole enam odava tööjõu maa

Eesti PankEhkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.

Samas sunnib tööjõu kallinemine kolima madala tootlikkusega tootmist odavama tööjõuga riikidesse ja see suurendab ebakindlust tuleviku ees. Kõige tõenäolisemalt hakkab tööjõu kallinemine ettevõtteid pitsitama rahvusvahelisele konkurentsile avatud majandusharudes. Üldistatult tähendab see Eesti puhul tööstust.

Eesti ei ole teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes enam odava tööjõu maa. Meie tööstussektoris maksab töö ligikaudu 50% rohkem kui Lätis ja Leedus (vt joonis). Bulgaariast ja Rumeeniast on Eesti tööjõud juba kordades kallim. Teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on aga palgaerinevused väiksemad.

Palgataseme erinevuste puhul mängib rolli ka see, kas vaadelda kogu tööstussektori aritmeetilist keskmist või võrrelda palku üksikasjalikumalt. Eespool joonisel on toodud nii palgaerinevused tööstussektoris kokku (kastidena) kui ka Eesti tööstussektori struktuuriga kaalutud palgataseme erinevused (joonena). Jooniselt selgub, et kui võrrelda üksikasjalikumalt samu tegevusalasid, on Eesti palgatase teiste Ida-Euroopa riikide omast veelgi kõrgem. Sama tegevusala palgad on Eesti tööstussektoris ligikaudu 50% kõrgemad kui Poolas, Ungaris, Lätis ja Leedus ning 20–25% kõrgemad kui Tšehhis ja Slovakkias. Seega on vähemalt tööjõukulu mõttes Eestis kallim toota kui ülejäänud Ida-Euroopas.

Selles, et riigi suhteline palgatase võib muutuda, ei ole iseenesest midagi uut. Sajandivahetuse paiku oli Eesti töötleva tööstuse palgatase pea sama mis Leedus (vt joonis), kuid aja jooksul on Eesti palgad kasvanud kiiremini ning jõudnud järele näiteks Tšehhile ja Slovakkiale. Ka näiteks Poola ja Ungari tööstussektori palgatase sarnanes 1990. aastatel Tšehhi omaga, aga aja jooksul on Poolas ja Ungaris palgad kiiremini kasvanud.

Kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei pruugi tootmise sinna kolimisest ettevõttele palju abi olla, sest tõenäoliselt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides kiiremini. Kui Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et tootmine Eestist Lätti kolida, kuna ka tootmise kolimine ise ei ole odav. Pigem võib karta seda, et kui majandusolukord halveneb, suletakse tootmisüksuseid riikides, kus tööjõud on kallim, ehk siis pigem Eestis. Samas peame ka teadvustama, et muutused, mis tõstavad järsult tööjõu hinda madalama tootlikkusega harudes, näiteks miinimumpalga kiire tõus, võivad põhjustada koondamisi ja madala tootlikkusega harude lahkumist.

Analüüsis on vaadeldud palgana kõige üldisemat võimalikku tööjõukulu näitajat ehk palka koos kõigi tööjõumaksudega. Kuna tööjõudu maksustatakse igas riigis erinevalt, võib bruto- ja netopalkade võrdlus olla eksitav.

Tuleb siiski silmas pidada, et andmed palgataseme kohta võivad eri andmeallikates märkimisväärselt erineda. Näiteks SKP põhjal on töötleva tööstuse palgaerinevused Balti riikide vahel palju väiksemad kui teiste uuringute alusel (vt joonis). On huvitav, et Eesti ja Lääne-Euroopa riikide palgataseme erinevused ei sõltu eriti valitud andmeallikast, küll aga esineb kõikumisi võrdluses Ida-Euroopa riikidega. SKP andmed näitavad palgataseme erinevust sageli väiksemana. Siiski osutavad nii tööjõukulu uuring kui ka ettevõtete finantsstatistika SKP andmetega võrreldes suuremale palgataseme erinevusele Läti ja Leedu ning Eesti vahel. Ka iga nelja aasta tagant korraldatav üksikasjalik töötasu uuring näitab, et palgaerinevused Balti riikides on üsna suured.

Tallinnas toimub homme elamumajanduskonverents

www.tallinn.eeLaupäeval, 17. novembril toimub Tallinna Kiirabi Koolituskeskuses (Retke tee 1) traditsiooniline iga-aastane elamumajanduskonverents.

„Seekord on konverentsi põhirõhk arutelul linna tasakaalustatud arengu ja kõigiga arvestava elukeskkonna teemal,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Konverentsi avab linnapea Taavi Aas ning tervituskõne peab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Konverents algab kell 12, registreerimine kell 11.30.

Konverentsi modereerivad abilinnapea Eha Võrk ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Konverentsi esimeses pooles räägib Põhja Päästekeskuse juht Marko Rüü tuleohutusest Tallinna eluhoonetes, võttes esmase tähelepanu alla gaasiandurid ja läbipääsuteed ning Eesti Korterühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla räägib teemal „Mida tõi korteriühistutele kaasa aasta 2018?“.

Konverentsi teise poole sissejuhatuseks annab abilinnapea Eha Võrk ülevaate linna keskkonnasäästlikest uusehitistest, sellele järgneb keskustelu teemal „Tallinn – elukeskkond kõigile (autoga ja autota)“. Arutelu veavad linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper, transpordiameti arenguprojektide peaspetsialist Janek Timberg,

Elamumajanduskonverentsi lõpetuseks tehakse kokkuvõte projekti „Roheline õu“ kuuest tegevusaastast ning autasustatakse tänavusi tublimaid. Konverentsi vaheajal keerutatakse loosiratast ning ettekannetele ja diskussioonidele järgneb vabas vormis arutelu kohvilauas.

Baltic Horizon Fund: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2018. aasta oktoobri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta oktoobri lõpu seisuga on 1.3675 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -1.4%. Fondi puhasväärtus vähenes oktoobris tulenevalt rahalise väljamakse arvesse võtmisega EUR 2,06 miljoni ulatuses ja negatiivsest muutusest tuletisinstrumentide (intresside SWAP) reservis.

04/12/2018 toimub koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 04/12/2018. Koolituse eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

  • põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
  • ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
  • vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 04/12/2018 kell 10.00-13.15 Tallinnas.
Lektoriks on Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Dmitri Rozenblat.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Uus Maa: Kuidas arendada kalleid kortereid?

Uus MaaKinnisvaraturul on tunda kerget ebakindlust. Või nagu turuosalised ise ütlevad – oleme optimistlikult ettevaatlikud. Tõsi on see, et hinnatase ja pakkumiste kasv on teinud läbi tõusu, mille tagajärjel on kallihinnaliste korterite müük muutunud keerulisemaks ning laiemas perspektiivis peab iga arendaja mõtlema, kuidas ebastabiilsema olukorraga kohaneda.
Seda, kas tulemas on kriis, korrektsioon, aeglustumine või midagi muud, päris täpselt veel ei teata. Küll aga on turuosaliste ja erinevate ekspertide seas levinud arvamus, et nii nagu täna, jätkata pikalt ei saa ning midagi muutub kindlasti. Just muutuvas situatsioonis pinnalejäämine ongi arendajaile ja teistele kinnisvaraturu tegijatele suurim küsimus.

On hea, kui sellele mõeldakse juba täna ning võetakse vastu otsuseid, mis ei tundu kohe võib olla kõige meeldivamad, kuid teisalt on pikemas perspektiivis jätkusuutlikud. Toon järgnevalt välja mõned soovitused, millele võiks juba praegu tähelepanu pöörata.

Paindlikum hinnapoliitika

Kõige olulisemaks teguriks arenduste müümisel on ühikute lõpphind. Siinkohal soovitan kallima hinnaklassi kortereid pakkuvale arendajale, kelle projekti müük on toppama jäänud, mõelda sellele, kas poleks mõttekam juba praegu teha hindades korrektuuri ja mitte oodata aega, mil see võib olla on sundkäik.

Kallis kinnisvara, mis on lihtsalt seisnud näiteks kaks aastat, on turul moraalselt vana kaup. Potentsiaalsete ostjate hulk on niigi piiratud, mistõttu erinevad kampaaniad või meediaturundus ei pruugi pakutavale enam uut värskust lisada.

Nii öelda seisva kauba probleem kipub väga teravalt kimbutama neid arendusi, mille taga on välisinvestorid ning kelle arusaam Tallinnas toimuvast ei pruugi kattuda miljonilinnaga, kust nad pärit on. Soovitan välisinvestoril ja tema kohalikul esindajal konsulteerida enam Eesti spetsialistidega, sest muidu võib liigne optimism arendusprojekti kõrbema lasta.

Üheksa korda mõõda ja siis lõika

Mida soovitada arendajale, kes otsustab homme uue projekti käima lükata? Kuidas saada hakkama situatsioonis, kus sisendhinnad on kõrged, aga samas ei taha inimesed suure raha eest mõttetut või igavat asja osta. Vastus peitub mõistlikes kompromissides ja uuendustes.

On kohti, kus kompromisse teha ei tohi – näiteks ehitustehnilistes ja ohutust tagavates lahendustes. Samas on hulk väiksemaid asju, pisidetaile, millega oskuslik mängimine ei vii kvaliteeti alla, kuid annab säästu.

Võtame näiteks siseviimistluse. Mõne materjali või detaili hind ei pea olema kallis, pigem olgu see kvaliteetne ja nähku hea välja. On vannitoaplaate, mis on kallid, aga inetu välimusega. Samas kõrval võivad olla plaadid, mille ruutmeetrihind on oluliselt odavam, samas on need kvaliteetsed ja mis peamine – näevad stiilsed välja. Inimene ostab ju silmadega.

Mõnikord arvatakse, et luksus tähendab edevust ja ülepaisutatust. Tegelikult mitte – luksus tekib muu hulgas ka kvaliteetsete materjalide ja lahenduste oskusliku kokkusobitamise teel. Seega saab raha säästa mõnede kallite ja edevate, kuid siinses kultuuriruumis ebavajalike materjalide, valguslahenduste või siseviimistlusdetailide ärajätmisega.

Samuti tasub olla tähelepanelik planeeringute suhtes. Kuigi luksus tähendab suuri pindu ja avarust, ei tohi ära unustada funktsionaalsust ja kasutusmugavust. Selle saavutamine ei kasvata kulutusi, aga suurendab likviidsust, ehk korter on palju müüdavam.

Siin aitab, kui juba alguses kaasata professionaalne sisearhitekt, kes oskab ruumilahendustes ja materjalivalikutes tugevalt kaasa rääkida. Samuti on kasulik kaasata kinnisvarabüroo, sest sinna jookseb kokku kogu turuinfo ning maakler teab täpselt, mida hinnatakse.

Kindlasti pöörake tähelepanu näidiskorterile. Ja mitte ühele, vaid mitmele. Kui üks on müüdud, tehke kohe uus ja teistsugune. Ostja hindab mugavust ja võtmed kätte lahendust. Samas on elu on näidanud, et selline süsteem töötab vaid kallima kinnisvara puhul, kuhu on loodud trendikas siselahendus.

Tänapäeva edukas arendaja on sammu võrra turutrendidest ees. Ta kuulab teiste arvamusi ja vaatab maailma avatud silmadega. Nii toob ta siia uusi põnevaid lahendusi ja lihtsalt väikeseid vahvaid uuendusi.

Kallimat kinnisvara ostvatele inimestele meeldivad igasugu targad lahendused – sõrmelugeja välisuksel, tark postkast, mis teatab, kui kiri tuleb, automaatne tulede väljalülitamine viitega jne. Need on pisiasjad, mis ei pruugi olla kallid, kuid meelitavad moodsa aja inimest ligi.

Inimesed aina nõudlikumad

Kui vaadata pikemas, näiteks kümne aasta perspektiivis, jäävad ostueelistused kinnisvaraturul tänasega sarnaseks.

Enim soetatakse ikka lihtsamaid, nii öelda keskmise taseme uusi kortereid äärelinnades ja lähivaldades ning kallim toode, luksuskaup ja nn butiikmajad, on väiksema ostjaskonna pärusmaa. Kuid nõudmised pakutavale kasvavad kõigi gruppide puhul ühtmoodi. Ostjale peab olema selgelt arusaadav, mille eest ta maksab.

Nii et, kuigi eelnev arvamuslugu rääkis sellest, kuidas saada arendusturul paremini hakkama võimalikus keerulisemas turusituatsioonis, võib neid soovitusi võtta ka kui vihjeid selle kohta, kuhu arendusturg edasi liigub.

Domus Kinnisvara turuülevaade 10-2018: Tartus toimus silmapaistvalt palju tehinguid uute korteritega

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu oktooberis Eestis kokku 4656 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 320 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis septembriga võrreldes 13% ning eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5%. Käesoleva aasta oktoobrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 12% kõrgem. Aastatagusega võrreldes on enamuses ülevaates toodud linnades korterite müügitehingute arv tõusnud, ainult Pärnus ja Kuressaares oli olukord vastupidine. Samuti on korterite keskmine ruutmeetrihind enamuses ülevaates käsitletud linnades aastatagusest kõrgem, v.a Tartus ja Pärnus. Võrreldes augustiga tõusis korterite keskmine ruutmeetrihind ainult Tallinnas.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 2005 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 219 miljonit eurot. Septembriga võrreldes tõusis tehingute arv 14% ja tehingute koguväärtus 15%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 12%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati oktoobris ca 27% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2256 €/m², kuu varem oli sama näitaja 32%.

Tartu maakonnas teostati oktoobris 519 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 36 miljonit eurot. Septembriga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 27%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 47% ja tehingute koguväärtus 65%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati oktoobris ca 32% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1593 €/m², kuu varem oli sama näitaja 18%. Kokku müüdi üle 70 uue korteri – lähiaastatel pole ühes kuus uute korteritega nii palju tehinguid tehtud. Selle kaasmõjul saavutati Tartus taaskord tehingute rekord. Kokku müüdi 219 korterit, mis on 2007. aasta rekordist ühe tehingu võrra rohkem. Enamus müüdud korteritest olid keskmisest odavama hinnaklassiga uued korterid Haraka ja Kristalli tänava uusarendustest. Seda kajastab ka oktoobrikuu keskmine ruutmeetrihind, mis jäi hoolimata uute korterite suurest osakaalust septembri keskmisest tunduvalt madalamaks.

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 355 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 17 miljonit eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 11% ja koguväärtus 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati oktoobris ca 6% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 10%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1803 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 153 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 5 miljonit eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehingute arv 13% ja tehingute koguväärtus 37%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 20% ja koguväärtus 52%.

Oktoobris ega ka septembris ei toimunud Viljandi linnas uute korteritega tehinguid.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 156 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 9% ja tehingute koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 39%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ida-Viru maakonnas teostati oktoobris 366 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 8 miljonit eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 62%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 32%, kuid koguväärtus langes 47%.

Maa-amet: Tulevast aastast muutuvad maa piiridega seotud toimingud maaomanikele lihtsamaks

Maa-ametEeloleval aastal lihtsustub maaomanike jaoks maaüksuste piiride korrastamine, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. Selleks Maa-amet kaasajastab katastriandmeid, millega piiriandmed, pindala ja kõlvikuandmed muutuvad täpsemaks. Piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil.

Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja nende andmete alusel on Maa-ametil katastripidajana õigus luua maatüki kujud katastris, määrata kõlvikud ning arvutada pindala. See võimaldab viia vajalikke maatoiminguid läbi lihtsalt, kiirelt ja taskukohaselt ning toetada sellega kinnisavara käivet.

Uute tehniliste lahenduste abiga muutub järgmise aasta jooksul võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud. See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus või kui tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähe omavahel kokku. Samuti aitab see parandada maareformi läbiviimisel tekkinud vigu.

Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et Maa-amet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta.

Piiride korrastamiseks tuleb pöörduda maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava. Sellele märgitakse olemasolevad ja soovitud uued maaüksuse piirid. Maaomanikud kooskõlastavad piiride muutmise kohaliku omavalitsuse ja Maa-ametiga ning tellivad vajadusel mõõdistamise. Mõõdistamisandmete alusel määrab Maa-amet maatükkide piirid ja pindalad. Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea. Maakataster registreerib uued katastriüksused ja esitab kinnistamisavalduse vastavalt maaomanike tahtele. Seega on maatoimingute tegemine maaomanikele edaspidi märksa lihtsam, ei pea enam esitama samasisulisi avaldusi mitmele riiklikule registrile ega pea pöörduma notari poole.

Maatoimingu lihtsama läbiviimise üks eeldus on see, et maa piirid oleksid katastris kajastatud võimalikult ajakohaselt ja oleksid vastavuses piiridega looduses. Samuti on tähtis, et katastrikaardil kajastuks tegelik looduslik seisund ehk et oleks õige teave selle kohta, kui suure osa maatükist katab õuemaa, metsamaa, haritav maa, looduslik rohumaa või muu maa.

Praegu loovad lihtsustatud maatoiminguteks eeldused nii mõõdistustehnika ja aluskaardi täpsus kui ka infotehnoloogilised võimalused. Nii võtabki Maa-amet maakatastris 1. jaanuaril 2019 kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide vormistamisest ja mõõdistamisest kogutud andmed, mis võisid erineda lubatud vea piires, viiakse omavahel kokku. Samuti viiakse loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardiga. Piiriandmete kokku viimisega võivad muutuda piiripunkti koordinaadid ja sellest tulenevalt võib vähesel määral muutuda ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, et seejuures piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Andmed muutuvad täpsemaks ja seega on piiri asukoht looduses ka üheselt määratletav.

Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem – õiguslikku tähendust omav omandiandmete register ehk kinnistusraamat ja tehniline, maatüki andmeid pidav register ehk maakataster. Kinnistusraamat saab andmed maatüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta maakatastri pidajalt ehk Maa-ametilt. Seega maakatastri andmete korrastamise tulemusel muutuvad täpsemaks ka maatüki andmed kinnistusraamatus.

2018 год на рынке офисных площадей – откуда же появляются эти арендаторы?

Uus MaaВ этом году на рынок поступил наибольший за последние десять лет объем новых офисных площадей – около 80 000 м2. Если добавить к нему также новые площади общественного сектора, эта цифра достигнет 100 000 м2. Поскольку постоянно говорится о перенасыщении рынка, наверное, для многих станет сюрпризом, что большинство площадей в зданиях, построенных в этом году, еще до конца года оказалось покрыто договорами аренды.

Учитывая активное строительство последних лет, один из самых частых вопросов – откуда же в новых зданиях появляются арендаторы? Ответ прост – в основном, из других зданий. И правда, появляются новые фирмы, и все больше международных предприятий открывают здесь свои офисы. Но если взглянуть на нынешнюю тенденцию, большинство арендаторов в новых офисных зданиях все же являются эстонскими предприятиями, которые переезжают, исходя из потребности в расширении или желания обновить рабочую среду.

Если несколько лет назад бытовало мнение, что предприятия, расположившиеся на старых и дешевых площадях, не станут переезжать в здания класса А, то теперь ситуация меняется. Предприятия, которые десять и больше лет провели в старом офисе, переезжая, совершают значительный качественный скачок и потому именно сейчас переселяются в новые здания.

Поэтому новые здания обычно хорошо заполняются – где-то арендаторы появляются быстрее, где-то чуть медленнее, но в итоге все площади оказываются заполнены. Этого нельзя сказать о старых зданиях, так как именно там перенасыщенность рынка дает о себе знать. Даже в старых, но качественных и солидных офисных зданиях в центре города можно увидеть значительную нехватку арендаторов. На площади, откуда выехали крупные фирмы, найти арендаторов сложно.

Предприятия, арендующие площади от 500 м2, все чаще предпочитают переехать в новое здание, где можно выстроить помещения с нуля согласно своим потребностям. Конечно, владельцы старых площадей идут навстречу – они готовы основательно отремонтировать и перестроить их в соответствии с нуждами арендатора, однако сопутствующие расходы, как правило, выводят арендную плату на тот же уровень, что и у новых зданий. Кроме того, здесь арендатору важен многолетний договор аренды, а потому арендаторов не получается привлечь даже гибкими условиями договора. Поскольку в старых зданиях побочные расходы зачастую выше, понятно, что эти здания не могут конкурировать с новыми.

Решением может стать деление старых крупных площадей на меньшие, которые легче сдать в аренду, но зачастую этому препятствует неподходящая планировка, которая не позволяет предложить рациональное пространственное решение либо делает перепланировку площадей нецелесообразной для арендодателя. Более успешными оказываются те, кому удалось поделить крупные помещения на меньшие и основательно обновить здание, выйдя на рынок со своего рода новым зданием и в то же время более низкой арендной платой, чем в по-настоящему новых строениях.

Следующий год будет спокойнее?

В следующем году на рынок поступит значительно меньший объем офисных площадей, а потому можно рассчитывать на то, что лучшее время настанет и для старых зданий. Но удастся ли успешно воспользоваться этой ситуацией, и кому, мы сможем оценить только через год. Конечно, есть вероятность, что следующий год на рынке арендной недвижимости пройдет спокойнее, и те, у кого есть такая возможность, отложат переезд на 2020 год, когда на рынок вновь поступит очень большой объем площадей.

Крупным предприятиям, у которых есть потребность в переезде, обязательно следует учесть, что именно сейчас нужно начинать строить планы на 2020 год. В случае офисов площадью 1000 м2 и больше фирме нужно начать готовиться к переезду минимум за 1,5 года до желаемого срока – тогда можно быть уверенным, что найдутся объекты, из которых можно без спешки выбрать подходящий. В настоящее время нет причины считать, что спрос на новые офисные площади значительно упадет.

Nordecon: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

Nordecon14.11.2018 toimunud Nordecon ASi 100%lise tütarettevõtte AS Tariston nõukogu koosolekul otsustati seisuga 14.11.2018 lõpetada poolte kokkuleppel teenistuslepingud ettevõtte juhatuse liikmete Peep Õuna ja Raigo Sahteliga. Peep Õuna teenistussuhe ASiga Tariston sellega lõpeb, Raigo Sahtel jätkab ettevõttes tegevust Lääne regiooni ja pindamise valdkonna juhina.

Alates 15.11.2018 on ASi Tariston juhatus üheliiikmeline ja juhatuse liikme kohuseid jääb täitma Kaspar Kaldjärv.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas

Uus Maa: Aasta 2018 büroopindade turul – kust need üürilised küll tulevad?

Uus MaaSel aastal jõudis turule viimase kümnendi suurim maht uut büroopinda, kokku ca 80 000 ruutmeetrit. Kui siia lisada ka avaliku sektori uued pinnad, küündib number üle 100 000 ruutmeetri. Et jätkuvalt räägitakse ülepakkumisest, on paljude jaoks ilmselt üllatus, et enamus pindu sel aastal valminud hoonetes on juba enne aasta lõppu üürilepingutega kaetud.

Arvestades viimaste aastate arendusaktiivsust, on üks sagedamini esitatav küsimus: kust küll tulevad uutesse hoonetesse üürnikud? Vastus on lihtne – enamasti teistest hoonetest. Tõsi, tekib ju uusi firmasid ning oma üha rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid avab siin oma kontoreid, kuid senist trendi vaadates on suurem osa uute büroohoonete üürnikke siiski Eesti ettevõtted, mis kolivad tulenevalt laienemisvajadusest või soovist oma töökeskkonda uuendada.

Kui mõned aastad tagasi oli levinud seisukoht, et vanadel, soodsa hinnaga pindadel olevad ettevõtted uutesse A-klassi hoonetesse ei koli, siis olukord on muutumas. Ettevõtted, mis on kümme aastat või rohkemgi vanemal pinnal olnud, teevad kolides märkimisväärse kvaliteedihüppe ning liiguvad seetõttu nüüd just uutesse majadesse.

Nii ongi uute hoonete täituvus reeglina hea – mõnesse leitakse üürnikud kiiremini, teise veidi aeglasemalt, kuid kokkuvõttes saavad pinnad täidetud. Sama ei saa öelda aga vanemate hoonete kohta, sest just seal annab ülepakkumine üha teravamalt tunda. Isegi südalinna vanemates, samas siiski kvaliteetsetes ja esinduslikes büroohoonetes, näeme arvestatavat vakantsust. Pindadele, kust suured ettevõtted on välja kolinud, on uusi samaväärseid üürnikke raske leida.

Ettevõtted, mis üürivad 500 m2 ja suuremaid pindu, kipuvad eelistama kolimist uutesse hoonetesse, kus on võimalik pind nullist enda vajaduste järgi välja ehitada lasta. Vanemate pindade omanikud on enamasti küll paindlikud – valmis neid põhjalikult renoveerima ja üürnike vajaduste järgi ümber ehitama, kuid sellega kaasnev kulu viib üürihinna enamasti samasse suurusjärku uhiuute hoonetega. Samuti on sellisel juhul üürileandja jaoks oluline mitmeaastane üürileping, mistõttu ei ole võimalik üürnikke ka paindlike lepingutingimustega ahvatleda. Et vanemates hoonetes on kõrvalkulud sageli kõrgemad, on arusaadav, miks need hooned uutega konkureerida ei suuda.

Lahenduseks oleks vanemate suurte pindade jaotamine väikesteks, mida on lihtsam välja üürida, kuid tihti takistab seda ebasobiv planeering, mis ei võimalda pakkuda ratsionaalset ruumilahendust või muudab pinna jaotamise üürileandja jaoks ebaotstarbekaks. Edukamad on olnud need, kel õnnestunud suured pinnad väiksemateks ümber ehitada ning hoone põhjalikult uuendada, tulles turule nö uue asjaga, samas pakkudes soodsamat üürihinda kui päris uutes majades.

Järgmine aasta rahulikum?

Järgmisel aastal on turule tulev uue büroopinna maht märkimisväärselt väiksem, seega võiks eeldada, et saabub parem aeg ka vanemate hoonete jaoks. Kas ja kellel seda edukalt ära kasutada õnnestub, saame hinnata aasta pärast. Samas on muidugi võimalus, et järgmine aasta kujunebki üüriturul rahulikumaks ning kel vähegi võimalik, lükkab kolimise aastasse 2020, kui taas valmib väga suur maht uut büroopinda.

Suurematel ettevõtetel, millel on vajadus kolida, tasuks kindlasti arvestada, et praegu on õige aeg 2020. aastaks plaane tegema hakata. Neile sobivate, 1000 m2 ja suurema üldpinnaga büroode puhul tuleks kolimiseks valmistuma asuda vähemalt 1,5 aastat enne soovitavat liikumist – siis on kindel, et leidub objekte, mille vahel valida ning ei ole tarvis kiirustada. Praegu ei ole ka põhjust uskuda, et nõudlus uute büroopindade järele oluliselt väheneks.

Riigi Kinnisvara AS sõlmis ehituslepingu teraviljade aretuskeskuse ehitamiseks Jõgevamaale

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS, Ehitustrust AS ja OÜ Tallina Ehitustrust sõlmisid ehituslepingu Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskuse ehitamiseks Jõgevamaale. Teraviljade aretuskeskuse ehitustööde maksumuseks on 1,8 miljonit eurot, projekteerija oli BOA OÜ.

Kinnistul paiknev olemasolev vana katlamaja lammutatakse, selle asemele rajatakse tänapäevastele tingimustele vastav teraviljade aretuskeskus. Säilitamaks kinnistu varasemat olemust ja tähtsust kohalikule kogukonnale, rekonstrueeritakse kinnistul paiknev vana katlamaja korsten. Ehitustööd on plaanis lõpetada 2019. aasta sügisel.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel ütles, et teraviljade aretuskeskuse valmimine võimaldab instituudil loobuda mitme tehniliselt halvas seisukorras oleva hoone kasutamisest. „Tööde koondumine ühte hoonesse lihtsustab töökorraldust ning suurendab tööefektiivsust. Väga oluline on, et uues hoones saavad töötajatele olema senisest oluliselt paremad töötingimused,“ lisas Koppel.

Riigi Kinnisvara AS (www.rkas.ee) on loodud Eesti riigi kinnisvara tõhusaks haldamiseks. Meie omanik on Eesti riik ja klientideks peamiselt riigiasutused, kellele pakume terviklikku kinnisvarateenust. Meie meeskonnas töötab ligi 220 inimest üle Eesti, esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Jälgi meie tegemisi Facebookis @RiigiKinnisvara.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on toetada põllumajandustootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.

Совет инвестора: съемные квартиры класса «люкс» – это пустующая ниша на рынке

Uus MaaЕсли инвестиции в жилье для аренды, как правило, означают приобретение небольших квартир размером до двух комнат, которые проще сдать, то, на самом деле, на рынке есть спрос и на большие, новые и роскошные съемные квартиры.

В центре Таллинна и близлежащих районах, которые являются самым многонациональным регионом Эстонии, найдутся потенциальные съемщики больших квартир или квартир класса «люкс» из самых разных сфер деятельности. Это, например, работники сферы инфотехнологий, посольств, а также иностранцы, связанные с различными проектами, которые прибывают на работу в Эстонию вместе с семьей. Среди клиентуры также есть семьи, которые раньше жили в съемном частном доме, но теперь хотят переехать в квартиру. И все же инвестиции в новые большие квартиры – не для всех. Такие покупки, скорее, можно порекомендовать крупным инвесторам или предпринимателям, которые хотят вложить свободные деньги в вечные ценности, защитив себя от инфляции и кризисов.

  • Высокий спрос и требования
  • Можно сказать, что высокому уровню спроса соответствуют и критерии того, как должна выглядеть съемная квартира класса «люкс» и что в ней должно быть. Предложение должно обладать гибкостью выше среднего.
  • Приведем несколько самых важных требований, которые стоит учитывать, если вы собираетесь вложить средства в большую квартиру:
  • Важнее всего расположение квартиры – она должна находиться в центре Таллинна. Ценятся места, где все важное находится рядом, а до рабочего места можно добраться быстро и с удобством.
  • Дом должен быть новым или недавней постройки и обязательно классом выше среднего. Историческое здание должно пройти полную реновацию, то есть, солидный вид должны иметь как подъезд, так и территория возле дома.
  • Предпочтительными являются дома, в которых есть лифт.
  • Площадь квартиры должна составлять более 100 м2, то есть в ней должно быть четыре и больше комнат.
  • В больших квартирах обязательно имеется два отдельных туалета, а желательно и две душевые.
  • Все жилые помещения должны располагаться на одном уровне. Это предпочитают многие, но особенно пожилые клиенты, для которых очень важно удобное передвижение.
  • В отделке интерьера клиенты предпочитают солидную и классическую элегантность, минималистичные и современные решения без «украшательств». Цветовая гамма должна быть спокойной и теплой.
  • Как правило, требуется наличие кладовой. Зачастую финансово состоятельные клиенты владеют большим количеством личных вещей, а потому очень важны возможности для их хранения.
  • Владелец должен учитывать, что при необходимости должна быть возможность вывезти из квартиры мебель, так как зачастую у клиентов есть своя мебель. Кстати, в зависимости от обстоятельств некоторые арендаторы согласны добавить стоимость хранения мебели владельца к месячной квартплате.
  • Расположение на тихой улице. Большая и роскошная квартира может потерять в цене только потому, что располагается рядом с шумной магистралью.
  • Предпочтительными районами в Таллинне будут тихие части Старого города, улицы Роозикрантси, Кентманни и Каупмехе, а также каменные дома в Кадриорге. Сюда можно добавить также несколько новых домов, которые располагаются немного в стороне от центра, например, в сторону Пирита, и из них открывается красивый вид на море и город.

В случае покупки дорогой квартиры всегда стоит посоветоваться со специалистом, чтобы узнать, какова может быть сумма аренды и годовая прибыль от сдачи той или иной квартиры, чтобы инвестиция окупила себя.

Maaklerita tehingud on aeganõudvad ja riskantsed

ÄripaevTänapäeval oma kinnisvaraga ise tehingute tegemist võib võrrelda Tallinnast Tartusse eesli seljas sõitmisega – heal juhul võib ju kunagi kohale jõuda, kuid millises olukorras ja millise hinnaga on täiesti ettearvamatu.

Reeglina läheb iseenda “maakleriks” olemine enamasti palju kallimaks maksma, kui vahendustasu kinnisvarabüroole, mis on enamasti vaid ca 4%.

Ilma maakleri abita sooritatavad kinnisvaratehingud võtavad tavaliselt palju kauem aega, kui need üldse kunagi teoks saavad. Samuti ei oska “isehakanu” kõike riske ei ette näha ega ette kujutadagi, mis on ka täiesti loomulik. Üheks suuremaks komistuskiviks saab tavaliselt kinnisvaratoimingute, turu ja seadusandluse mittetundmine, mis halvimal juhul lõpeb aastatepikkuse kohtuprotsessi või koguni oma kinnisvarast ilma jäämisega. Kas see toimub juhusliku inimliku eksituse või kellegi tahtliku eksitamise tagajärjel, pole kannatanu seisukohast võttes mingit tähtsust.

Kahjuks pole need sugugi ainult erandjuhud. Kinnisvaraturul tegutseb igasugu rahvast ja paraku on see läbi aegade ligi meelitanud igat sorti õnnekütte, kelle ohvreiks langevad esmajärjekorras just “asjaarmastajad”, kes ei oska ega tea ohtusid ette aimata.

Selliste olukordade vältimiseks tasuks mõned soovitused meelde jätta.

1. Ärge hakake tegema kinnisvaratoiminguid ise, kui te pole sellel alal asjatundja. Ilma kinnisvaraturgu tundmata on väga keeruline oma kinnisvara väärtust õigesti hinnata. Kui määrate hinna liiga kõrgeks, siis võib objekt jäädagi müümata või välja üürimata, kui aga küsite liiga vähe, siis olete iseendale rahalises mõttes “jalga tulistanud”. Samuti võib tehing jääda lõputult venima, sest ostjal või müüjal on korraga mitu rauda tules või lihtsalt raha ei jätku. Kui vastavad kogemused puuduvad, siis ei pruugi sellest kõigest enne aru saada kui tehing toimumata jääb. Sel juhul saab süüdistada vaid iseennast ja vastutusele pole kedagi võtta.

2. Ärge kunagi sõlmige mingeid lepinguid, kui te kõiki regulatsioone ja seadusandlust täpselt ei tunne. Nii kinnisvara ostu-, müügi- kui rendilepingud on täis nüansse, millega need, kes sellega igapäevaselt ei tegele, arvestada ei oska. Nii võite ennast kergesti väga keerulistesse olukordadesse asetada või koguni tahtliku pettuse ohvriks langeda. Tavakodanik ei pruugi aimata, millised ohud kinnisvara tehingu sooritamisel varitseda võivad ning kust ja kuidas seda kõike kontrollida, sest objekt võib olla panditud, hüpoteegi jt võlakohustusega koormatud, ilma ehitusloata või koguni kinnisvararegistrisse kandmata. Kohtuja kriminaalpraktikas on selliseid juhtumeid küllaga. Ka tehingu lõplik notariaalne vormistamine nõuab juriidilist kirjaoskust.

3. Kui te asja ei tunne, kasutage professionaalide abi. See tõde kehtib kõigis eluvaldkondades ja selle järgimine säästab nii aega, raha kui tervist, hoides ära palju ebameeldivusi. Nii näiteks, ei tegele me ju kunagi oma hammaste või elektrooniliste seadmete parandamisega, sest teame, et ei saa sellega hakkama. Millegipärast kinnisvaratehingute puhul see tõde ei kehti. Endiselt arvavad paljud, et on kinnisvara kohapealt suured asjatundjad ja saavad kõigega hakkama. Nagu mujal arenenud maailmas, on ka Eestis hakanud üha enam levima arusaam, et parima tulemuse saavutamiseks, tuleb alati pöörduda professionaalide poole ning mitte hakata n.ö. põlve otsas midagi valmis treima. Reeglina on tulemus siis ebarahuldav. Kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ikka veel liiga sageli ette ja reeglina pöördutakse kinnisvarabüroosse abi saamiseks alles siis, kui midagi on tänu “isetegevusele” juba kapitaalselt vussi keeratud. Tavaliselt on vigade parandus palju keerulisem ning läheb lõppkokkuvõttes ka kulukamaks.

4. Kõige kindlam on sooritada oma tehinguid läbi kinnisvarabüroo. Reeglina on kinnisvaraalane nõustamine tasuta, samuti maaklerlepingu sõlmimine ja ka sellest loobumine vastastikkusel kokkuleppel, kui tehingut ei toimu. Üldjoontes makstakse maaklertasu vaid teostatud tehingu pealt ning see kaalub igal juhul üles kõik riskid ja vaevad koos aja- ja närvikuluga, mis ebaefektiivsele toimetamisele kulub. Maaklerleping tagab professionaalsele asjaajamisele lisaks ka garantiid ja maandab tehingu turvariskid. Kliendi huvide eest seismine on maaklerile ülitähtis, sest sellest sõltuvad oluliselt nii maine kui ka sissetulekud.

5. Leidke sobiv maakler ainult läbi professionaalse kinnisvarabüroo! See välistab nii ebapädevuse kui ka isehakanud libamaaklerite otsa komistamise. Reeglina on valdav enamus Eesti kinnisvarafirmasid igati usaldusväärsed ja hinnatasemelt üsna sarnased. Suuremate büroode eeliseks võib olla pisut kopsakam teenuste portfell, väikesematel personaalsem lähenemine. Samas töötavad mõlemais kogenud maaklerid, kes kinnisvaraturgu väga hästi tunnevad ja on võimelised pakkuma teeninduse kõrgeimat taset.

FIE-na töötavatesse üksikmaakleritesse, tuleks suhtuda aga teatud reservatsiooniga, sest neid on väga erineva tausta ja kogemustega ning on ette tulnud, et nii mõnigi kord on tegutsetud pigem enese, kui kliendi huvides, sest vastutuse ja kontrolli mehhanism on puudulik. Kui eeltoodud nõuandeid silmas pidada, siis peaksid vähenema riskid kinnisvaratehingute sooritamisel.

Enesestmõistetavalt otsustab igaüks ise, kuidas oma kinnisvaraga talitada, kuid olukorra hindamisel tuleks olla realistlik. Tänane Eesti kinnisvaraturg on objektidest tulvil, tehingud toimuvad intensiivselt ja hinnaskaala ulatub seinast seina. Seda lihtsam on profaanidel ämbrisse astuda. Osa objekte lähevad kiiresti müügiks, teised aga üldse mitte. Kõige tavalisemaks tehingu venimise või seisma jäämise põhjuseks on valesti määratud hind.

Sestap ei tohiks kinnisvaraportaalides olevate hinnanumbrite alusel veel mingeid põhjapanevaid järeldusi tegema hakata. Paljud tehingud ei toimu selliste hindadega, vaid baseeruvad nõudmise ja pakkumise vahekorral turul. Kuidas taoline mehhanism toimib, oskavad kõige paremini vastata kinnisvaramaaklerid, kes taolise olukorraga igapäevaselt kokku puutuvad.

Nagu ütleb Eesti tuntud vanasõna – “iga kingsepp jäägu oma liistude juurde!” Kõige parema tulemi saab siis, kui tegutseda valdkonnas, mida igaüks meist kõige paremini teab ja tunneb: arstid ravivad patsiente, õpetajad õpetavad õpilasi, bussijuhid veavad reisijaid, ehitajad ehitavad maju ja maaklerid tegelevad kinnisvaraga.

Turuülevaade 2018: suur sügis-talvine Tallinn elamispindade turuülevaade

Tõnu ToomparkValminud on suur Tallinna elamispindade sügis-talvine turuülevaade. Ülevaade võtab kokku pealinna korterituru kõige olulisemad trendid.

  • Kui palju on Tallinnas kortereid pakkumisel? Kas neid on liiga palju? Milline on pakkumiste arvu dünaamika?
  • Millised hinnaklassis on pakutakse enam, kus vähem kortereid?
  • Millises turusegmendis on müük kiirem, kus aeglasem?
  • Kas korterite müügiperioodid venivad pikemaks või lühemaks?
  • Kuidas liiguvad hinnad? Kas ehitushinna tõus viib uute korterite hinna kerkimisele? Kas korteriturul on võimalik hinnalangus?
  • Kuidas mõjutab elamispindade turu nõudlust ja pakkumist laenuturg? Millised muutused on laenuturgu kõigutamas?
  • Kas on buum või ei ole buumi? Kas korteriturul on kuum või väga kuum?
  • Mis on muud elamispindade turu olulised trendid, millega kinnisvarasektoris tegutsejad arvestama peavad?

Neile ja paljudele teistele küsimuse annab elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!