Eesti kinnisvaraturg on 2026. aasta alguses näidanud mõõdukat aktiivsust. Turu elavnemist toetab stabiilne tööturg, mõõdukas palgakasv ning jõukamate majapidamiste kasvav ostujõud. Ehkki seni stabiilne püsinud euribor pöördus märtsi keskel Lähis-Ida sündmuste kasvule, ei ennusta eksperdid turul olulist aktiivsuse vähenemist.
Maa-ameti statistika esialgsetel andmetel tehti veebruaris Tallinnas järelturu ja uusarenduste korteritega 655 tehingut. See jääb küll alla viimase 12 kuu keskmisele (737 tehingut kuus), kuid viitab turu järkjärgulisele stabiliseerumisele pärast varasemate aastate jahtumist. Kogu Eestis tehti veebruaris kokku 1494 korteritehingut.
„Kinnisvaraturg on liikunud 2026. aasta alguses selgelt stabiilsemasse faasi. Tarbijakindlus on tasapisi paranemas ja majanduskeskkond on muutunud stabiilsemaks, mis annab inimestele julgust teha pikema vaatega otsuseid nagu koduost. Kuigi euribor pöördus märtsikuus kasvule, usume, et selle mõju kinnisvaraturule jääb tagasihoidlikuks,“ ütles Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer.
Turu aktiivsust vedas järelturg
Veebruaris lisandus müüki 431 uut korterit ning pealinnas sõlmiti 171 uue korteri müügilepingut. Viimase 12 kuu keskmiselt on müüdud 129 korterit kuus.
Kasvanud on korterite keskmine pakkumishind, mis ulatus veebruaris 5144 €/m2 kohta. See on 3,8 protsenti kõrgem kui aasta varem.
Mureri sõnul näitab see, et arendajate sisendid ei ole muutunud odavamaks ning elukalliduse tõusuga liigub vaikselt kaasa ka kinnisvaraturg. “Turg tervikuna on stabiilne ja elavneb. Tarbija soov elamistingimusi parandada ei ole kuhugi kadunud. Loodame et tarbimiskindlus selle aasta jooksul veelgi paraneb,” sõnas ta.
Uusarenduste müük on taastumas, kuid turu aktiivsuse peamine vedur olnud viimastel kuudel järelturg. “See trend on nähtav juba 2025. aasta lõpust. Turul on tunda, et järelturu korterite hinnatase on ostjatele sageli kättesaadavam,” rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallang.
Turu elavnemise taga oli euribori stabiliseerumine ja tarbijate kindlustunde kasv
„Hoolimata Lähis-Ida sündmustest, on eeldused 2026. aastal kinnisvaraturu jaoks head. Aasta algus on kodulaenuturul olnud mõõdukalt aktiivne ning kogub soojemate ilmade saabudes üha enam hoogu. Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal ilmselt viimaste aastate kõige kiiremaks ning tarbijate kindlustunne on paranemas,“ sõnas Hallang.
Kinnisvaraturu aktiivsust toetavad lisaks tugev tööturg ja mõõdukas palgakasv. „Konkurents kodulaenude turul on väga tihe, mis on laenuvõtjatele kindlasti soodne nii pakutavate intressitasemete kui ka pankade riskivalmiduse osas,“ lisas ta.
Üheks pikaajaliseks väljakutseks kinnisvaraturul demograafilised trendid. SEB andmetel on peamiste koduostjate arv vanuses 25-45 langustrendis. Peamiseks põhjuseks on selle vanusegrupi osakaalu langus elanikkonnas.
“Need väiksemad põlvkonnad on praegu just klassikalise esimese kodu ostja eas. Demograafilised muutused survestavad kogu sektorit üle vaatama, mida ja kellele ehitatakse. Need, kes seda täna teevad, on paari aasta pärast paremas positsioonis,” tõi Murer välja.
Ekspertide hinnangul võib kevad tuua turule veelgi rohkem aktiivsust, sest traditsiooniliselt on just kevad ja sügis kinnisvaraturu kõige aktiivsemad perioodid. Hoolimata Lähis-Ida sündmustest tingitud ebakindlusest, liigub Mureri sõnul turg stabiilsemasse faasi: tarbijakindlus paraneb ja inimesed julgevad taas pikema vaatega otsuseid teha.
