Aastatel 2004-2006 sõlmitud äripindade üürilepingud hakkavad lõppema ning kliendid on asunud otsima senisest soodsamaid ja kvaliteetsemaid ruume. Kümne aastaga on üürilepingute tingimustes toimunud mitmeid muutusi.
Kõige olulisem on kindlasti see, et võrreldes varasemaga on lepingud muutunud paindlikumaks, mis siiski ei tähenda, et üürnik võib igal temale sobival ajahetkel ära minna. Küll aga kirjutatakse lepingusse punkt, mille kohaselt on senisel üürnikul näiteks samaväärse uue tulija leidmisel võimalik leping varem lõpetada. Tihti pakub uue üürniku leidmisel abi ka majaomanik, kellel ei lasu küll sellekohast kohustust, kuid juba puht inimlikust aspektist lähtudes tullakse üürnikule vastu, sest kellegi huvi ei ole hoida kedagi vägisi kinni, vaid olukord püütakse lahendada mõlemale poolele kasulikult.
Samuti on omanikud nõus vastu tulema ruumide väljaehitamisel. Loomulikult, kui soovitakse väga ekstravagantseid lahendusi, tuleb üürnikul ka ise juurde maksta. Päris uute üüripindade puhul on ruumide väljaehitamine aga juba hinna sees.
Muutuvad ka üüriperioodid
Aina enam tullakse üürnikele vastu ka lepinguperioodide osas ning vähem kui viis aastat kestev üüriaeg pole enam sugugi haruldus. Kuigi alla kolme-aastaseid lepinguid sõlmitakse harva, tuleb siiski ette olukordi, kus pind on olnud pikalt vaba ning sobiva kliendi leidmisel tullakse vastu ka veel lühema perioodiga. Aga selline lahendus on siiski erand.
Lao- ja tootmispindade puhul üürilepingu pikkus reeglina alla viie aasta ei lange. Pikka aega ollakse ühel pinnal juba seetõttu, et lao ja eriti tootmise kolimine on kallis ning ajamahuks ettevõtmine. Kui kord juba ollakse heade tingimustega pinnal, siis sellelt enam nii kergelt ära ei minda, sest korralike pindade järele on suur nõudlus ja uut samaväärset pakkumist ei pruugi turul olla.
Kõige olulisem on täpne leping
Üürilepingut sõlmides tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:
- Üürihinna indekseerimine. Lepingusse saab märkida, et üürihinna tõus saab igal aastal olema kindel protsent. Kõige levinum on see siduda tarbijahinnaindeksiga, kuid mitte vähem kui 1,5% ja enam kui 5%.
- Lepingu ülesütlemine nii üürileandja kui üürniku poolt. Reeglina on lepingu kehtivusaja alguses periood, mil lepingut üles öelda ei saa. Näiteks, kui tegu on 5-aastase lepinguga, siis üürnik või üürileandja ei saa seda kolme kuu pärast lõpetada. Loomulikult on erisusi, kuid kõik, mis puudutab ülesütlemist, tuleb lepingus väga täpselt lahti kirjutada, et pärast ei tekiks arusaamatusi.
- Lepingu kestus. Keskmiselt on selleks 5 aastat, kuid viimasel ajal sõlmitakse ka kolme-aastaseid või nn 3+2 lepinguid. Vahel harva sõlmitakse ka 1+1 aastaseid lepinguid, mis tähendab, et iga aasta lõpus on võimalik leping üles öelda ja tingimustes läbirääkida.
- Tagatisraha. Võlaõigusseadusest tulenevalt on üürileandjal kohustus paigutada see raha eraldi kontole, mis tagastatakse üürnikule üüriperioodi lõppedes koos intressidega.
- Kindlasti tuleb väga täpselt ära fikseerida kõik kuupäevad, millal toimub üüri tasumine ja kommunaalarvete edastamine, et pärast ei tekiks probleeme viivistega.
- Ruumi sihtotstarve. Jälgige, üüritav ruum oleks Teie soovile vastavalt kas büroo-, kaubandus- või teeninduspind.
- Ligipääs ruumidele. Inimesed on erinevad ja seega ka töötegemise ajad. Sellest tulenevalt tasub enne uue koha üürimist uurida, kuidas on hoonesse ligipääs pärast kella 17.00, nädalavahetustel ja riigipühadel.
- Kui on soov paigaldada reklaam, siis on vajalik lisaks omanikule nõusolek ka omavalitsuselt.
- Fikseerige, kuidas on võimalik lepingut pikendada ja millistel tingimustel.
Kindlasti on oluline jälgida, et üürilepingus on mõlemate osapoolte, üürniku ja üürileandja huvid võrdselt kirjeldatud.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
