Domus Kinnisvara: Ostsid uusarenduses korteri – kuidas hinnata tööde kvaliteeti? II osa

Domus KinnisvaraPalju õnne! Sinu uus kodu on valmis saanud ja jäänud on veel viimane etapp enne asjaõiguslepingu sõlmimist – objekti ülevaatus. Olemuselt tähendab see ostjapoolset kvaliteedikontrolli viimistletud pindadele ja paigaldatud seadmetele. Alusta lugemist artikliseeria esimesest osast, kust leiad ülevaate Eestis kasutatavatest siseviimistluse kvaliteedinõuetest, sest esmalt oleks vaja mõista, missuguseid kvaliteedinõudeid konkreetse valminud korteri või maja puhul järgida tuleks. Eelmisest osast leiad ka maalritööde ning plaaditud pindade hindamise kriteeriumid ja ülevaatuse juhised. Nüüd aga lähemalt teiste siseviimistlustööde ja -toodete ülevaatusest.

Kuidas hinnata tapeetimistööde kvaliteeti?

Tapeet peab olema üleni hästi kinnitunud, selles ei tohi olla lahtiseid servi, rebendeid, õhumulle ega häirivaid värvierinevusi. Paanide vahed peavad olema sirged ja võimalikult vähemärgatavad. Muster peab paanide vahel täpselt jätkuma. Äärelõpetused peavad olema täpsed.

Pane tähele: defekt on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel normaalvalguses. Üksikdetailid ei tohi eristuda tavalises päeva- või tehisvalguses, kui pinda vaadeldakse selle ristisuunas 1,5 m kauguselt. Ruumides, kus päevavalgus puudub või tavavalgus on nõrk, võib kasutada tavavalgusele sarnast valgusallikat. Seega nii nagu värvitud seina, tuleb ka tapeeditud seina vaadelda 1,5 m kauguselt ja sellel kaugusel seistes ei tohiks olla tapeeditud seinal häirivaid defekte.

Kuidas hinnata parkettpõranda paigalduse kvaliteeti?

Valmis parkett peab jätma ühtlase üldmulje ja selles ei tohi olla auke, plekke, mõranemist, kriimustusi, tööriistajälgi või muid sarnaseid defekte. Ei ole lubatud muud, kui üksikute lippide süüstruktuurist põhjustatud läike erinevused. Valmis parkett ei pea olema hääletu – lubatud on puitpõranda loomulikust elamisest tingitud helid. Täispuitparketi loomulik elamine on suurem kui kihtparketil.

Pane tähele: parketi defekt on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel normaalvalguses. Üksikdefektid ei tohi eristuda tavalises päeva- või tehisvalguses, kui pinda vaadeldakse risti suunas 1,5 m kauguselt. Ruumides, kus päevavalgus puudub või on nõrk, võib kasutada valgusallikat, suunates valgus taas vaadeldava pinnaga risti. Kontrollides 2 meetri pikkust ala on suurim lubatud tasasushälve ehk kõrguste erinevus +/- 3 mm.

Kuidas hinnata akende ja siseuste paigalduskvaliteeti?

Paigaldatud akende ja siseuste pinnad peavad olema terved, nähtavale jäävatel pindadel ei tohi olla plekke, pragusid ega muid vigastusi. Ukseleht ja raamid ning aknaraamid peavad olema laitmatud, neid peab olema lihtne käsitseda, uksed ja aknad peavad sulguma tihedalt. Pindadel ei tohi olla nähtavaid defekte suletud asendis (kinni), kui seda kontrollitakse siseruumides 2 meetri kauguselt, valgustatud vaatleja selja tagant.

Kuidas hinnata puittrepi kvaliteeti?

Valmis puittrepp, trepiastmed, piire ja käsipuu pinnad peavad olema projektikohased. Valmis treppidel ei tohi olla rebendeid, töötlemispragusid, häirivaid kriimustusi ja tööriistajälgi, nähtavale jäänud kinnitustarvikuid, väljaulatuvaid kinnitustarvikute päid ega muid trepi tugevust või välimust rikkuvaid vigu.

Nähtavale jääv valmis pind peab olema terve ja kvaliteedilt ning välimuselt ühtlane. Viimistletud pinnad on puhtad, kaetavatel pindadel ei ole määrdumisplekke. Nähtavale jäävad liitekohad peavad visuaalsel vaatlusel olema sirged ja kogu vuugi ulatuses ühelaiused. Liitekohtades ei tohi esineda töötlemisest tekkinud häirivaid pragusid ega astmelisust.

Nähtavale jäävad kinnitustarvikute read peavad visuaalsel vaatlusel olema sirged ning kinnitustarvikud ühtlaste vahedega. Visuaalne kontrollimine toimub tavavalguses, tavakauguselt ehk umbes 1,7 meetri kauguselt.

Seega on ostjal kogu korter võimalik piisava hoolsusega üle vaadata, kui ta peab meeles, et kontrollitavad pinnad peavad olema korrektsed loomuliku valguse tingimustes ja et vaatlemine toimub tavakauguselt, olenevalt pinnast 1,5 – 2 m kauguselt. Kui kontrollida valgusallikaga, siis peab valgus langema vaadeldava pinnaga risti ehk vaatleja selja tagant ning kontrollimine toimuma samuti tavakauguselt.

Veel praktilisi soovitusi

  • Võimalusel lepi ülevaatuse aeg kokku päevavalgele ajale. Loomulik päevavalgus on kõige parem pindade kontrollimiseks. Kui kasutada valgustit, siis peaks selle valgustugevus olema konkreetsele ruumile piisav. Võimalik on kasutada prožektorit, sellega saab valgust kenasti vaataja selja tagant seinale suunata, nagu soovitatakse, kuid ehitusprožektorid on üsna suure valgustugevusega ja mõned defektid, mis loomulikus valguses oleksid nähtavad, jäävad nii intensiivse valgustugevusega tähelepanuta.
  • Lepi arendajaga kokku, kas objekti ülevaatus toimub alles täiesti valmis, viimistletud ja koristatud objektil või on ostjal võimalik koos arendajaga ka varasemates etappides objekti näha. Väiksemates arendustes on tihti arendaja vastutulelik ostja poolt soovitud muudatuste tegemisel, mis puudutab näiteks pistikute, valgustite paiknemist või siseviimistlusmaterjale. Sellisel juhul on ostjal mõistlik ka enne objekti lõplikku valmimist kohapealne olukord üle vaadata, et kontrollida, kas kõik soovitud muudatused on arvesse võetud. Väga suures kortermajades ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik iga ostja erisoove arvestada ja siis võib ostjapoolne ülevaatus olla juba lõpptootele, pärast seda, kui ehitaja ja arendaja on koos ehitusjärelvalve spetsialistiga omapoolse objekti ülevaatuse ja vajadusel defektide paranduse teostanud.
  • Võid objekti ülevaatusele kaasata pädeva ehitusspetsialisti, kes on kursis konkreetse objekti puhul ostja ja müüja vahel kokku lepitud kvaliteedinõuete ja muude kokkulepetega. Pädev ehitusspetsialist ei tee märkusi ilmaasjata, vaid teab, et igal ehitustööl ja -materjalil on lubatud tolerantsid ja ehitatud peab olema nende piires ja vastavalt ostja ning müüja vahel kokkulepitule.

Juhul kui ülevaatuse käigus ilmneb puuduseid, tuleks need fikseerida mõlemapoolsete allkirjadega kas objekti ülevaatusaktis või valduse üleandmis-vastuvõtmisaktis, kus peaks kokku leppima ka puuduse likvideerimise aja ja uue ülevaatuse. Ka ostu finantseerivad pangad küsivad üha rohkem enne asjaõiguslepingu sõlmimist ja raha väljamaksmist ostja ja müüja vahelist üleandmisakti näha, et samuti veenduda, et objekt on kokkulepitud mahus ja kvaliteediga valminud. Need protseduurid ei ole kindlasti ei ostja ega müüja kiusamiseks, vaid hilisemate tülikate vaidluste ja arusaamatuste ärahoidmiseks. Kui oled ise teadlik või kasutad valdkonna eksperte, on kinnisvaratehingud tõeline rõõm, millest saadavat kasu veel pikalt nautida!

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2021 Ärikinnisvara vahendamine