EEEL: riik peaks kavandama ootamatult kallinenud ehituslepingute jätkamiseks täiendavaid investeeringuid

Eesti Ehitusettevõtjate LiitKäesoleva aasta märtsis pöördus Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) peaministri ning ministrite poole küsimuses, mis puudutab riigi poolt tellitud ehituslepingute jätkamist ning uute ehituslepingute sõlmimist ettenägematute asjaolude valguses, seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu ning sellest tingitud ehitusmaterjalide ja -toodete sisendhindade hüppelise kasvuga.

Alljärgnevaga soovime rõhutada järgmist:

  • Riigil lasub enda tellitud ehituslepingutega seonduvalt moraalne vastutus nende ehitusobjektide valmimiseks ilma lepingupartnereid teadlikult hätta jätmata;
  • Riik ei tohiks lubada endale oma lepingulistes suhetes sellist jäikust ja soovimatust teha koostööd, kui seaduses on kirjeldatud võimalused avatud ja vastastikku austavaks partnerluseks;
  • EEEL hindab, et neid asjaolusid mitte arvestades riskib Eesti juba käesoleva aasta lõpuks eksaleeruva ulatusliku kriisiga ehitussektoris ja hulgalise kvalifitseeritud tööjõu väljavooluga sektorist ja riigist.

Käesoleva aasta juunis viis Eesti Ehitusettevõtjate Liit enda liikmete hulgas läbi küsitluse, et selgitada välja hinnakallinemistega seotud probleemid riigihangetel. Küsitluses osalenud ettevõtete poolt teostatavate ehitustööde riigihangete rahaline maht 2022. aastal on ca 320 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu kolmandiku riigi poolt tellitavate ehitustööde rahalisest mahust 2022. aastal. Küsitlusele vastanud ettevõtted esindavad märkmisväärset osakaalu riigi ehitustööde tellimustest.

Suurel osal küsitluses osalenud ettevõtetel moodustab riigihankelepingute osakaal 51-100% kõikide ehituslepingute rahalisest mahust. Kõik küsitlusele vastanud ettevõtjad on ehitustööde kallinemiste osas pöördunud ka riikliku tellija poole läbirääkimisteks erakorraliste kulude üle, kuid 91% juhtudest ei ole hankijalt reaalselt abi saadud (9% juhtudest kasutati erakorraliste kulude katmiseks lepingulist reservi). Esines ka juhtumeid, kus hankija taganes varem antud lubadusest suurendada lepingu rahalist mahtu või lubadusest pikendada lepingu­perioodi (kokku ca 18% juhtumitest).

Rahandusministeerium avaldas märtsi lõpus hankelepingute muutmist käsitleva juhise, milles on selgitatud hankelepingute muutmise õiguslikke võimalusi. Infovahetus avaliku sektori erinevate organisatsioonidega (Rahandusministeerium, Riigi Kinnisvara AS jt hankijad) ning EEEL liikmetega on näidanud, et hankelepingute muutmist käsitlev juhis on küll suurendanud hankijate selgust ja teadlikkust hankelepingute muutmise küsimuses, kuid ainuüksi juhise olemasolu ei taga hankelepingute muutmist, sest hankijatel puuduvad hankelepingute muutmiseks vajalikud rahalised vahendid.

Rahandusministeeriumi 20.04.2022 kirjast selgub, et vajadused lisavahendite osas kaardistatakse ning nende üle otsustatakse lisaeelarve arutelude ja vastuvõtmise käigus. 2022. aasta mais võeti vastu lisaeelarve mahus 878 mln eurot, kuid ehituslepingute kallinemiste katteks ei ole lisaeelarve raames vajalikke vahendeid ette nähtud.

EEEL läbi viidud küsitlustest selgus, et hinnakallinemised jäävad keskmiselt vahemikku 15-20% algsest hankelepingu maksumusest. Võttes arvesse riigi ehitustööde rahalist kogumahtu 2022. aastal (ca miljard eurot), prognoosime riigi ehitustööde kallinemiste kogusummaks 2022. aastal ca 150-200 miljonit eurot.

Juhime tähelepanu, et ehitussektor on täna Eestis tööandjaks ligi 60 000 inimesele.. Lisaks tagab ehitussektori toimimine töö ka mitmetele teistele valdkondadele nagu ehitusmaterjalide tootmine, hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara, logistika, jms. Ehitusettevõtjatel on tänaseni valusalt meeles eelmine kriisiperiood, kui vahemikus 2008-2010 kukkusid ehitusmahud koguni 45%, mille tõttu kaotas töö üle 40% sektori töötajatest.

Et toonane olukord ei korduks on oluline, et sektori ulatust arvesse võttes rakendaks riik täna oluliselt tõhusamaid meetmeid sektori edasise toimimise tagamiseks.

Eeltoodust lähtuvalt ja tänast olukorda hinnates peame hädavajalikuks, et:

  • Vabariigi Valitsus, erinevad ministeeriumid ja seadusandja looksid avaliku sektori tellijatele reaalsed eelarvelised võimalused teatud osa ette­nägematute riskide võtmiseks ja kavandaksid selle katteks lisaeelarvega vajalikul määral täiendavaid investeeringuid esimesel võimalusel, nt luues selleks vajaliku nn tasandusfondi või muud meetmed, mis võimaldaksid täiendavate rahaliste vahendite vajaduse üle paindlikult ja operatiivselt otsustada.
  • Sõjamõjutustest tingitud ettenägematuid hinnariske peaks ühiskond katma solidaarselt. 150-200 miljoni euro ettenägematute hinnakallinemiste ainuüksi ettevõtjate kanda jätmine poleks ettevõtjate suhtes kuidagi õiglane ja oleks ka ehitussektori jätkusuutlikkust hinnates ebarealistlik. Peame vajalikuks , et riiklikud investeeringud jätkuksid, ega jaga seisukohta, et tänasel jahtuval turul avaldaks need niigi suurele inflatsioonile kiirendavat mõju. Riiklikel investeeringutel on tänases olukorras nii ehitussektorile kui ka Eesti majandusele tervikuna ülioluline mõju aidates seeläbi tagada ka riigi jaoks vajaliku maksutulu baasi.
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC