Eluasemelaenuturg oli maikuus kevadiselt aktiivne. Pangad andsid eluasemelaene kokku 219 miljoni euro eest ehk 23% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Ühelt poolt ongi aasta teine kvartal eluasemelaenuturul tavapäraselt aktiivsem aeg.
Teisalt on kinnisvaraturg pärast 2023. aasta ja 2024. aasta esimese poole vaikset perioodi kosunud ning ühes sellega on lisandunud tehinguid ka eluasemelaenuturul. Korterite keskmine hind on aasta vältel suhteliselt vähe muutunud, samal ajal on keskmine palgakasv olnud küllaltki tugev. Nõudlust on toetanud ka allapoole tulnud euribor ning eluasemelaenude keskmine intressimarginaal, mis on kümne aasta madalaimal tasemel. Mõningast mõju võib avaldada ka juulis toimuv käibemaksu tõus, mis võib motiveerida ostjaid tehinguid varem lõpule viima.
Eluasemetehinguid rahastatakse üha enam laenuga. Eluasemelaenude maht on kasvanud kiiremini kui elukondliku kinnisvara ostu-müügitehingute maht. Kui tavapäraselt moodustab eluasemelaenude maht eluasemeturutehingutest 40%, siis viimastel kuudel on see osakaal olnud üle 50%.
Majanduse taastudes on oodata võrdlemisi tugeva laenukasvu jätkumist. Pankade eluasemelaenuportfell suurenes mais aastases võrdluses 9%. See on pikaajalises vaates keskmisest kiirem kasv. Siiski erineb praegune olukord laenu- ja kinnisvaraturul 2021.–2022. aasta n-ö minibuumist. Tollal andsid kinnisvaraturule hoogu tugev sissetulekute kasv, kuhjunud hoiused ja väljamaksed pensioni teisest sambast.
