Eesti majanduse kasvukeskkond jätkas aasta alguses paranemist. Uue energiakriisi mõju ei ole majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse veel jõudnud, kuid erinevad näitajad kinnitavad, et enne Lähis-Ida konflikti lahvatamist püsis Eesti majandus selgelt elavnemise kursil. Peamistes sektorites — ehituses, teeninduses, jaemüügis ja töötlevas tööstuses — liikusid ettevõtete tootmis- ja hõiveootused kuni märtsi alguseni tõusujoones, peegeldades suurenenud usku edasisesse kasvu. Viimase kahe aasta jooksul on kasvanud kaupade müügimaht nii kodu- kui ka välisturul ning eksportööride hinnangud oma toodangu konkurentsivõimele tegid möödunud aasta lõpus märgatava hüppe. Varasemate kriiside põhjustatud madalseisust väljumisel on suurt rolli mänginud just kaubaekspordi ja seda enim toetava töötleva tööstuse olukorra paranemine.
Maailma, Euroopa ja Eesti majanduse väljavaade sõltub suurel määral sõjategevuse kulgemisest Lähis-Idas ja sellest tekkinud energiakriisi lahenemisest. Energiakandjate hinnad tõusid pärast rünnakuid Iraani vastu, mis omakorda kergitas ka teiste oluliste toormete hindu ja nende hinnaprognoose. Inflatsiooni kiirenemise ootus tõstis rahaturu tulevikutehingutes ka intressimäärasid. Veel detsembris prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks 3,6%, aga energiakriisi mõjul ootavad turud nüüd kiiremat hinna- ja sellega kaasnevat intressitõusu. Kiirem hinnatõus ja sellest tulenev ostujõu aeglasem kasv ning energiakriisiga kaasnev suurem ebakindlus alandavad kokkuvõttes Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8%ni. Aga kuna energiaturul toimuv avaldab mõju majandusele ja on samal ajal geopoliitilistel põhjustel prognoosimatu, siis on tõenäoline, et majanduse tegelik käekäik kujuneb võrreldes käesoleva prognoosiga nii hindade kui ka majanduskasvu poolest teistsuguseks.
Tänavust majanduskasvu veab sisenõudlus, sest suurenevad nii tarbimiskulutused kui ka investeeringud. Kõige rohkem kasvavad riiklikud kaitseotstarbelised investeeringud, millest suurema osa moodustavad imporditavad kaubad. Seetõttu liigub selleks kulutatav raha Eestist välja ega panusta otseselt majanduskasvu. Küll aga mõjutab tulumaksuseaduse muudatus tugevasti inimeste ostujõudu ja tarbimisvõimet. Keskmine brutokuupalk tõuseb sel aastal ligikaudu 6%, kuid keskmine netopalk kerkib efektiivse maksumäära langemise tulemusel märksa enam ehk umbes 10%. See tähendab, et isegi hinnatõusu arvestades suureneb reaalne sissetulek märgatavalt, mis omakorda ergutab tarbimist ja majandust tervikuna.
Lähis-Ida sõja käigus kallinenud energia ja selle kaudne mõju hoiab hinnatõusu kiiremana, kui see muidu oleks olnud. Nafta hind on peale sõjategevuse algust Lähis-Idas hüpanud kiiresti üles-alla ja määramatus energiaturul toimuva osas on märkimisväärne prognoosivea allikas, sest muutused nafta hinnas kanduvad üle ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Võrreldes 2022. aasta energiakriisi ja toonase hinnahüppega on nafta hinnatõusu ülekandumine gaasi ja elektri hindadesse Euroopa riikidele tarnijate mitmekesistamise tõttu tagasihoidlikum, mida kinnitavad ka olemasolevad andmed. See vähendab nafta kallinemise mõju kogu tarbijakorvile. Prognoosi koostamise ajal tehtud tulevikutehingud naftaturul viitasid, et turgude hinnangul hakkab nafta hind alanema alates teisest poolaastast. Kui see turgude eeldus paika peab, siis ulatuks Eestis hinnatõus 2026. aastal 3,8% juurde ning kahel järgneval aastal veidi üle 2%.
Eelarvepuudujääk ja riigivõlg suurenevad ning see tõstab riigi jaoks iga-aastaseid intressimakseid. Kaitsekulude kasv enam kui 5%ni SKPst ja tulumaksuseaduse muudatusest tulenev tulude vähenemine on peamised tegurid, mis suurendavad valitsemissektori eelarvepuudujääki sel aastal 4,4%ni SKPst. Kui valitsus ja Riigikogu suunda ei muuda, siis püsib puudujääk sarnases suurusjärgus ka kahel järgmisel aastal. Kuigi Eesti riigivõla tase on rahvusvahelises võrdluses endiselt madal, teeb muret võla kiire kasvu jätkumine. Arvestades Eesti julgeolekuseisu pikka vaadet, demograafilist seisu ja üha suurenevaid intressikulusid tasuks tõsiselt kaaluda, kuidas viia riigirahandus tagasi jätkusuutlikule kursile ja pidurdada laenukoormuse kasvu. Suures ja püsivas puudujäägis riigieelarve puhul peaksid uued otsused viima eelarve tasakaalule lähemale, mitte kaugemale. Seejuures peaksid maksupoliitilised otsused olema kaalutletud, aegsasti selgitatud, kestvad ja majanduskasvu toetavad.
