Eesti Taristuehituse Liidu analüüs: senise tempoga valmivad neljarealised põhimaanteed 106 aasta pärast

Eesti riik on pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127, selgub Eesti Taristuehituse Liidu analüüsist.

Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on praegu valmis 176 kilomeetrit neljarealisi Tartu, Narva ja Pärnu maanteid, millest taasiseseisvumise järgselt on rajatud 97 kilomeetrit. „Sisuliselt pool valmis neljarealistest on tehtud Nõukogude ajal, aga põhimaanteedest on puudu veel 340 kilomeetrit. See ei ole muidugi suurem asi edulugu, kahjuks,“ nentis Trei.

Tarmo Trei kinnitusel läks tee-ehituse olukord veidi lootusrikkamaks aastatel 2017 – 2020, mil 2+2 lõike rajati 35,9 kilomeetrit ehk üheksa kilomeetrit aastas. Sellise rütmiga jätkates valmivad puuduolevad 340 kilomeetrit 37,9 aastaga ehk 2059. aastaks. “Kui arvestada, et viimase nelja aastaga tehti ka 2+1 lõike, siis isegi selles tempos kulub Tartu, Pärnu ja Narva maantee neljarealiseks ehitamiseks üle 20 aasta. Samas on riik taas kärpekursil, millega lükkub nii põhimaanteede laiendamine kui ka kohalike teede ajakohastamine määramatusse tulevikku edasi,“ ütles Trei.

„Peamine takistus on poliitilise ning valimisteülese pika vaate puudumine. Näiteks Läti valitsus võttis juuni lõpus vastu otsuse ehitada 2040. aastaks 1055 kilomeetrit neljarealisi kiirteid, tänu millele saaks igast Läti linnast Riiga kahe tunniga,” rääkis Trei ning selgitas, et keskmiselt rajavad lõunanaabrid neljarealisi teid 55 kilomeetrit aastas ning viimasel viiel aastal koguni 130 kilomeetrit aastas. “Ka Eesti taristuehituse sektoril on praegu tegelikult ressurss olemas ning me saaks palju rohkem ja kiiremini teha, kui riik kaasa tuleks,“ ütles Trei.

„Ka pole taristuehituse sektoris ülekuumenemist ning teedeehitus pole viimase aastaga tellija jaoks märkimisväärselt kallimaks läinud,“ lisas Trei.

Taristuehituse Liidu juhi sõnul on Eestis praegu tuhandeid kilomeetreid ühiskonna ootustele ja ametlikele normidele mittevastavaid teid, rääkimata puuduvatest kergliiklusteedest. „Riiki ei vii edasi mitte ainult neljarealised põhiteed, vaid kohalik teedevõrk, mis vajab üleriigilisest veel rohkem kaasajastamist. Taristu on riigi vereringe ja ilma selleta sureb elu maakohtades lihtsalt välja. Olukorra lahendamiseks on vaja pikaajalist strateegilist valitsuste- ja valimisteülest otsust,“ ütles Trei.

„Riigil on praegu võimalus nutikalt kaasaegsetesse ja tarkadesse teedesse investeerides saavutada parem konkurentsivõime ning vastata inimeste ja ettevõtete ootustele kiirele ja ohutule liikumisele linnade vahel,“ lisas Trei.

Eesti Riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022. – 2025. aastal võrreldes kehtiva Teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2021 Ärikinnisvara vahendamine