Ehkki Harjumaalt väljaränne on pigem kasvamas ja mujale suunduvad tasapisi järjest nooremad tööealiste vanusrühmad, moodustavad Harjumaalt väljarändajaid kogu riigi elukoha vahetajatest siiski vaid 11%. Harjumaalt suunduvad mujale elama peamiselt eestlased, lastega pered ja vanemaealised ning enamasti minnakse lähimaakondadesse ja suurematesse keskustesse, näitab rahandusministeeriumi analüüs, mis käsitleb inimeste tagasipöördumise soodustamist väljapoole pealinna piirkonda.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on väljaspool Harjumaad ja üksikuid teisi linnu vajalik tegeleda igakülgselt eluaseme soetamise võimaluste soodustamisega. „Väikelinnades ja maapiirkonnas on täna ehitamiseks vajalike pangalaenude kättesaadavus raskendatud, kuna pankade jaoks on üldises pildis väljaspool tõmbekeskusi asuvate objektide likviidsus madal,“ märkis minister. „Siin tuleks riigil eluasemega seotud toetuste määramisel ning laenude-käenduste puhul teha piirkondlikke erisusi.“
Ministri hinnangul mängib piirkondade eluasemeturul rolli ka üüripindade kättesaadavus. „Turu mitmekesistamise huvides tuleb kindlasti jätkata üürimajade programmiga neis kohtades, kus nende järele on vajadus,“ märkis Aab.
Analüüs toob välja, et sõltumata sihtgrupist on vajalik tänapäevaste baasvajaduste tagamine, nagu kiire internet ja tolmuvabad teed, puhas joogivesi, kanalisatsioon, elektrivarustus. Samuti mõjutab kohalikku elu suuresti kogukond, kusjuures kodukanti tagasipöördumise puhul mängib rolli inimeste sidustamine kohaliku kogukonnaga ka mujal elamise ajal – kunagiste elanikega kontakti hoidmine. Pooled Harjumaalt väljarändajad valivad uueks elukohaks maakonna, milles nad on juba varem elanud.
Tööjõuturu puhul saab rakendada suunatud tööpakkumiste tegemist maakonnast lahkunud inimestele. Sobivatest töövõimalustest sõltub eelkõige just pereealiste inimeste rändeotsus. Võimaluste mitmekesistamiseks soovitatakse uuringus jätkata nii Eestis kui ka välisriikides edukaks osutunud riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimist (sh asukohast sõltumatu värbamine).
Uuringus tõstatatakse vajadus astuda samme ettevõtluse arendamise senisest suuremaks soodustamiseks. Maaettevõtluse toetamise meetmete puhul tuleks panustada mitte ainult põllumajandusele, vaid ka ettevõtlusmaastiku mitmekesistamisele, lisandväärtuse tõstmisele (sh konkurentsivõimelise palgataseme saavutamiseks) ja ühistegevusele, märgitakse analüüsis.
