Lätlased ehitavad 1000 kilomeetrit neljarealisi kiirteid, Eesti jääb hetkel selgelt maha

Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul kinnitas Läti valitsus kava ehitada 2040. aastaks 1055 kilomeetri neljarealisi kiirteid. Tarmo Trei kinnitusel pole Eestil praeguse rahastusega selleks ajaks lootust isegi oma kolme põhimaanteed valmis saada, rääkimata järjest halvemas seisus kohalikest teedest, mille hooletusse jätmine viib jätkuva ääremaastumiseni.

Tarmo Trei sõnul plaanib Läti investeerida teedesse 5,2 miljardit eurot ning kava kohaselt peaks kõigist riigi suurematest linnadest jõudma Riiga kahe tunniga. „Praegused teed ehitatakse ümber kiirteedeks, kus saab sõita kuni 130 kilomeetrit tunnis,“ ütles Trei.

„Samal ajal vähendab Eesti riik järgmistel aastatel tee-ehituse rahastust hüppeliselt ning praeguse kursiga pole lootust, et me järgmise 20 aastaga oma kolm põhimaanteed valmis saame. „Siiani on Eestis jõutud neljarealiseks ehitada kokku vaid 176 kilomeetrit põhimaanteid. Kolme põhimaantee – Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteelõikudel on kaherajalisi teelõike, mis tuleb neljarajaliseks ehitada, kokku veel 340 kilomeetrit,“ lisas Trei.

„Riiki ei vii edasi mitte ainult neljarealised põhiteed, vaid kohalik teedevõrk, mis vajab üleriigilisest veel rohkem kaasajastamist. Taristu on riigi vereringe ja ilma selleta sureb elu maakohtades lihtsalt välja. Olukorra lahendamiseks on vaja pikaajalist strateegilist valitsuste- ja valimisteülest otsust. Riigi tuleviku nimel suutsid näiteks USAs demokraadid ja konservatiivid sellise lepingu värskelt sõlmida ja investeerivad oma taristusse üle 600 miljardi,“ tõi Trei näite.

Taristuehituse Liidu juhi sõnul on Eestis praegu tuhandeid kilomeetreid ühiskonna ootustele ja ametlikele normidele mitte vastavaid teid, rääkimata puuduvatest kergliiklusteedest. „Ja maal ootavad inimesed juba aastakümneid lihtsalt kõva kattega ja tolmuvaba teed,“ lisas Trei.

Eesti Riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022. – 2025. aastal võrreldes kehtiva Teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro. „Täna plaanitud rahastuse tase ei luba isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb iga päevaga, arendamisest rääkimata. Sisuliselt tähendab see seisakut. See on murettekitav ja mõjutab negatiivselt Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet,“ ütles Trei.

“Kehva taristu tõttu jäävad tegemata erainvesteeringud, millest kõige rohkem kannatavad mitte niivõrd Tallinn ja 3-4 suuremat tõmbekeskust, vaid kogu ülejäänud Eesti. Kui me praegu ei tegutse, siis Eesti lihtsalt ääremaastub edasi, nagu see on juba 30 aastat toimunud,“ lisas Trei.

Läti valitsuse otsuse kohaselt tehakse 2030. aastaks ettevalmistused ning ehitatakse valmis 194,3 kilomeetrit kiirteid, aastatel 2030–2035 rajatakse 224 kilomeetrit ja sealt edasi 2040. aastaks 637,5 kilomeetrit kiirteed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2021 Kinnisvara hindamise ABC