Eesti Taristuehituse Liit RES-st: korralikest riigiteedest jääb nelja aastaga puudu ligi 700 miljonit

Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot. Tee-ehituse valdkonna ettevõtteid koondava Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei kinnitusel tõstab taristusse panustamine, vastupidiselt paljudele muudele igapäevastele kulutustele, riigi pikaajalist konkurentsivõimet ning teenib investeeringu kulu tagasi.

Tarmo Trei sõnul plaanib riik teehoiu valdkonda 2022. – 2025. aastal 113 miljoni euro mahus kärpida. „ Kui Teede Tehnokeskus prognoosis, et teedevõrgu arendusvõlg jõuab 2030. aastaks ligi 2,2 miljardi euroni, siis uue eelarve valguses on seis veel hullem. Juba praegu on teede remondivõlg üle 700 miljoni euro ja see arvestus isegi ei hõlma kohalikke teid, mille olukord on kõige viletsam ja käib järjest alla,“ ütles Trei.

„Mitte ainult neljarealised teed, vaid ka kohalik teedevõrk vajab hädasti kaasajastamist. Kohalike ja kõrvalteede metsikule mahajäämusele juhtis eelmisel nädalal tähelepanu ka TTÜ logistikaprofessor Dago Antov,“ ütles Trei.

„Täna plaanitud rahastuse tase ei luba isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb veelgi, arendamisest rääkimata. Investeeringuid on riigi konkurentsivõime hoidmiseks vaja teha praegu, mitte kirjutada need kaugesse tulevikku, et siis jälle reaalselt kärpida, mis on siiani olnud tavapärane,“ ütles Trei.

Taristuehituse Liidu tegevjuhi sõnul on tänavuse aasta riigiteede säilitamine ja arendamine minimaalse programmiga kaetud, aga järgmistel aastatel kukub rahastamine kivina. „Sisuliselt tähendab see täielikku seisakut. See on murettekitav ja mõjutab negatiivselt Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet. Tegemata jäävad erainvesteeringud nagu seda kirjeldas Ramirendi juht ning paratamatult kasvab ääremaastumine,“ ütles Trei.

„Meie naaberriikide taristu on selgelt paremas seisus. Maailma Majandusfoorumi viimase aruande kohaselt on Eesti konkurentsivõime üks nõrgemaid kohti just kehv taristu – meist on selles osas selgelt ees nii Leedu, Poola kui ka kasvõi Ungari, rääkimata Põhjamaadest. Seetõttu riik peaks praegu tulevikule mõeldes just rohkem investeerima, mitte aga vahendid külmutama,“ ütles Trei ja lisas, et kui me praegu ei tegutse, siis kahaneb Eesti konkurentsivõime iga kaotatud päevaga.

„Riigieelarve struktuurse tasakaalu mõttes on jooksvate kulutuste jälgimine kindlasti vajalik, küll aga on oluline teha ära investeeringud, mis tulevikus tagasi teenivad. Rail Baltica on tähtis, aga kui selle arvelt jäävad Eesti teed järgmise kümnendi jooksul ehitamata ja lappimata, siis on sellest kodanikele vähe kasu. Tallinnast Vilniusesse jõuame, aga Narvast Tallinna endiselt läbi suurte raskuste,“ kommenteeris Trei.

„Kuna raha on praegu soodne ning investeeringud on pikaajaliselt tegemata jäetud, siis on ainuõige aeg need ära teha – mitte lihtsalt ära kulutada, aga kasutada odavat laenuraha investeerimiseks,“ lisas Trei.

Tarmo Trei sõnul investeerivad taristusse ja teedesse praegu ka suured ja võimsad riigid, et kriisist tugevamana väljuda. „Hiljuti teatas USA president Joe Biden, et investeerib üle 1600 euro iga oma elaniku kohta transpordivõrgu kaasajastamisse. Kui Eesti panustaks elaniku kohta USA-ga sarnases mahus, siis saaks kokku enam kui 2,1 miljardit, mis tuleks koheselt uute investeeringute, töökohtade ja elukvaliteedi tõusu arvelt riigile ja inimestele tagasi,“ ütles Trei.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!