Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht oli aprilli lõpus 14,7 miljardit eurot, olles aastaga kasvanud 2,2% ehk mõnevõrra aeglasemalt kui veebruaris ja märtsis. Kuna ettevõtete laenutagasimaksed ületasid aprillis uute laenude mahu, vähenes kogu reaalsektori laenude ja liisingute maht kuuga 88 miljoni euro võrra.
Ettevõtted võtsid aprillis uusi laene ja liisinguid 10% rohkem kui mullu samal ajal. Laenukäibe kasv on suureneva võrdlusbaasi tõttu mõnevõrra aeglustunud, ent 727 miljoni euro mahus võetud laenude ja liisingute maht oli siiski võrreldav märtsi tasemega. Ligi veerand väljastatud laenuvahenditest olid pikaajalised. Sarnaselt eelnevate kuudega suundus enim laenuvahendeid kinnisvara- ja ehitussektorisse. Ülejäänu jaotus sektorite vahel suhteliselt ühtlaselt.
Neli aastat kestnud eluasemelaenuportfelli kahanemine peatus. Seda toetas taas elavnenud eluasemelaenuturg. Aprillis sõlmiti üle 1700 laenulepingu ning võeti uusi eluasemelaenusid umbes kolmandiku (31%) võrra suuremas mahus kui aasta tagasi. Jätkuvalt tugev oli ka majapidamiste huvi autoliisingu vastu, mille aastakasv ulatus üle 30%.
Keskmised laenuintressimäärad tõusid veidi, samas kui baasintressimääraks olev kuue kuu Euribor jäi märtsiga võrreldavale tasemele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär oli aprillis 2,7% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 3,2%.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu osakaal kogu laenuportfellis püsis 3,1% juures.
Hoiuste mahu aastakasv aeglustus aprillis 5%ni. Majapidamiste vahendite toel suurenes kodumaise reaalsektori hoiuste kogumaht kuuga vaid 13 miljoni euro võrra, püsides 8,6 miljardi euro tasemel. Madalad intressid ei motiveeri tähtajaliselt hoiustama ning pigem hoitakse vabasid vahendeid likviidsena nõudmiseni hoiustel. Hoiuste kogumahus on tähtajaliste hoiuste osakaal vähenenud aastaga 11 protsendipunkti võrra 33%ni.
Kadri Salumaa
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhtivspetsialist
