Justiitsministeerium kutsus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga täna kokku ümarlaua, et otsida huvigruppidega lahendusi üürituru kitsaskohtadele. Näiteks käsitleti ümarlaual nn puuküürnike teemat.
“Meie soov on, et üüriturg toimiks ja seadustes oleksid tagatud nii üürileandja kui üürniku õigused. See tähendab, et üürileandjatel peab olema võimalik nn puuküürnike probleemile mõistliku aja jooksul lahendus leida. Samal ajal aga ei saa jätta kõrvale seda, et tihti on üürnik nõrgem pool ja üürileandjal ei tohiks olla õigust teda näiteks lihtsalt turuolukorra muutudes päevapealt välja tõsta,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Saime tänaselt ümarlaualt väga palju sisendeid, meie eesmärk oligi täna välja selgitada, millised probleemid on kõige teravamad ning kaaluda, kas ja mis aja jooksul neid lahendada saab.“
Suurima murena on üürileandjad välja toonud üürile antud pindadelt lepingu lõppemise järel üürnike väljasaamise küsimuse. Tihtilugu hakkab täitemenetlus erinevatel põhjustel venima ja üürileandja ei saa oma eluruumi uuesti kasutada anda. Näiteks arutati, kas dokumentide kättetoimetamise regulatsioon on piisav või saavad pahatahtlikud üürnikud seda oma huvides ära kasutada.
“Ühe esialgse ja edasist arutamist vajava võimaliku lahendusena pakkusime välja, et isikute väljatõstmise kiirendamiseks võib kehtestada tähtaja, mille jooksul tuleks esitada kõik vastuväited, mis võiksid välistada üüripinna vabastamist. Tähtaja möödumisel saaks kohtutäitur kõik isikud välja tõsta,” selgitas Anvelt.
Anvelt lisas, et üürilepingu lõppemisi tuleb ikka ette, aga oluline on seejuures mõelda sotsiaalse kindluse tagamisele. „On suur vahe, kas üüri ei maksa pahatahtlik üürnik või perekond, kes ei ole suutnud üüri mingitel põhjustel maksta. Sellistes olukordades võiks üürileandja ka kohalikku omavalitsust teavitada, et oleks võimalik sellele perele sotsiaalset tuge pakkuda. Sotsiaalset tuge ei pea pakkuma üürileandja,“ selgitas Anvelt.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnas ümarlauas, et Eestis on üüriturg väike, kallis ja probleemiderohke, kuna sellele ei ole varem riigi poolt tähelepanu pööratud. „Justiitsministri pingutused valdkonna korrastamiseks aitavad kaasa sellele, et inimestel, kes ei soovi või ei saa võtta eluasemelaenu ja osta isiklikku kinnisvara, oleks eluaseme valikul rohkem võimalusi. Toimiv ja õiguslikult reguleeritud üüriturg aitab kaasa ka tööjõu mobiilsusele ja seega kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ ütles Palo.
Räägiti ka üürniku kasuks olevate sätete kaotamise küsimusest seaduses, kuid kuna ka mujal Euroopas on valdavalt levinud seisukoht, et eluruumi üürnik vajab seaduse tasandil tugevamat kaitset, sest tegemist on tema koduga ja seetõttu on üürnik sageli haavatavam, ei poolda justiitsministeerium nende sätete täielikku kaotamist.
Ümarlaual osales ka majandus- ja taristuminister Urve Palo ning Tartu ülikooli, Tallinna linnavalitsuse, Eesti linnade liidu, omanike keskliidu, maaomavalitsuste liidu ja muude huvirühmade esindajad.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
