MAKSUKOORMUS: kinnisvara omamine muutub tulevikus kallimaks
Rahandusministeeriumis väljatöötatav kinnisvaramaks võib suurendada maksuametnike korruptsioonivõimalusi ning anda tagasilöögi kinnisvaraturule. Rahvusvahelised hindamisstandardid annavad kinnisvara väärtuse arvutamiseks kümmekond ise võimalust, millest erinevatel põhjustel mitte ükski ei sobi kavandatava kinnisvaramaksu määramise aluseks. Maksuametnikele oleks kinnisvara väärtuse üle otsustamise õiguse saamine tänuväärseks korruptsiooniallikaks. Targem oleks kasutada kinnisvarabüroode hinnanguid, mis annavad olukorrast kõige tõesema pildi.
Kinnisvaramaksu kehtestamisel tekib probleeme ka erastatud korterite omanikega, sest elamureformi käigus erastati inimestele korterid vallasvarana. Korteriomandi seadmise protsess aga seisab, ning seda vaatamata faktile, et alates aastast 2000 ei ole enam võimalik kinnistamata korterit osta, müüa ega pantida. Nüüd antakse kinnisvaramaksu kehtestamise plaanidega signaal, et vallasvara on siiski kasulikum omada, sest korteriomandi seadmise järel tuleb kohe riigi kaugast täitma hakata.
Tundub, et kinnisvaramaksu näol on tegemist ettevõtlust ja säästjaid karistava seadusega, mis vähendab inimeste huvi kinnisvarasse investeerida. Korralik kinnisvaraturg, mida riik peaks igati soodustama, saab sellisest maksust tuntava tagasilöögi. Näiteks peale eluasemelaenu tagasimaksete peab kinnisvaraomanik hakkama kohe tasuma ka kinnisvaramaksu.
Tundub, et maksukogujad võtavad Euroopast eeskuju. Enamikus Euroopa riikides on kinnisvaramaks juba ammu kehtestatud.
Soomes tuleb kinnisvaraomanikul maksta 0,9 protsenti 1,1 miljonit marka (2,86 miljonit krooni) ületavalt summalt kinnisvaramaksuna.
Hollandi residentidel tuleb tasuda 0,8 protsendi suurune netovara maks. Maksuvabade varade hulka kuulub mööbel, kunstiteosed ning investeeringud pensionifondidesse ja kindlustuspoliisidesse.
Poolas rakendatakse kinnisvaramaksu 0,1 protsenti hoone hinnast, põllumajandusmaksu 2 protsenti põllumajandusliku tootmishoone hinnast.
Lätis on varamaksu maksjateks isikud, kellel on Lätis vara. Vara väärtusega alla 1500 lati (35 000 krooni) on maksuvaba.
Artikkel on avaldatud 11.11.1998 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=43956
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
