Kinnisvaratehingute hinnad avalikuks? Miks ka mitte? 2 kommentaari

Äripäeva blogis teeb Sven Sester ettepaneku teha kinnisvaratehingute hinnad avalikuks. Eesmärk muuta kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

IllustratsioonArvan, et idee on hea. Isegi väga hea. Mida enam läbipaistev kinnisvaraturg on seda efektiivsemalt see toimib. Läbipaistvad tehinguhinnad annavad võimaluse nii kinnisvara ostjatel kui müüjatel tehinguid teha enam õiglasel turutasemel. Läbipaistev kinnisvaraturg vähendab märkimisväärselt võimalust, et inimene teeb tehingu vale hinnaga tema vähese informeerituse tõttu.

Õnneotsijatel ja sogases vees kalastada armastavate kodanike leib muidugi info avalikustamise tulemusel väheneb. Ja see on ju hea.

Kinnisvara tehinguhindade avalikustamise esimene hea samm oleks juba seegi kui maa-ameti veebilehel olevad andmed oleksid avaldatud täiel määral. Täna avaldab maa-amet andmed ainult sellisel juhul kui vastava suurusega korteriomandite tehinguid on toimunud enam kui viis.

Osad tehingud võivad jääda nö. tavakasutaja eest varjatuks, sest maa-amet avaldab andmeid korteriomandi suuruste lõikes. Korteriomandite suurused on järgmised: 10…29,99m2, 30…40,99m2, 41…54,99m2, 55…69,99m2 ja 70…249,99m2. Kui nüüd mõne suurusega korteriomandiga on küll tehinguid tehtud, kuid tehinguid on tehtud vähem kui 5, siis maa-amet infot ei avalda. Äärmuslik olukord võib olla selline, et iga suurusega korteriomanditega on tehtud 4 tehingut, kuid ühtegi tehingut avaldada ei saa, sest tehinguid on alla viie.

IllustratsioonProbleem tekib siis kui piirkonnas tehaksegi väga vähe tehinguid, kuid tehinguinfot oleks huvilisel vaja.

Näiteks on selliste osaliste andmete põhjal Tallinna lähistel Rae vallas asuvas Jüri alevikus tehtud 2004 kuni 2007. a. nelja aasta ehk 48 kuu jooksul tehtud kuude lõikes vaadatuna korteriomanditehinguid kõigest 23 kuul kokku 526 tehingut.

Kui aga vaadata tehingute arvu nelja aasta lõikes, siis võime arvata, et iga suurusega korteiromandiga vähemalt viis tehingut on tehtud ja midagi “kaduma” ei lähe. Nelja aasta lõikes on Jüri alevikus tehtud korteriomanditehinguid 758. See tähendab, et momendil läheb lühiajalist statistikat otsivate inimeste jaoks 30 protsenti infost kaduma.

Tänasel kiirete muutustega kinnisvaraturul on aga kiire info äärmiselt oluline. Põhinedes samadel maa-ameti andmetel saame öelda, et 2007. a. oli keskmine korteriomandi ruutmeetri hind kõrgem kui 2006. aastal. Samas ei ole kellelegi saladus, et hindade tipphetk oli 2007. a. kevadel – aprillis 2007 oli Eesti korteriomanditehingute keskmine hind 19341 krooni. Aasta lõpuks olid tipphinnast järgi jäänud 16 766 krooni, mis teeb tipist vaadatuna languseks 13%.

IllustratsioonSamas ei saa öelda, et tehinguandmed oleksid täielikult salajased. Andmetele on juurdepääs ligi 20 litsenseeritud hindajal, kel on võimalus saada detailsemat infot kui vaid tehingute arv või keskmised hinnad. Seega ei päde andmete salastamiseks põhjendus, et tegemist on ülisensitiivse infoga.

Kinnisvaratehingute statistika peaks olema avalik täiel määral. Kinnisvaraomanike info on meil avalik läbi kinnistusregistri. Pisutki nutikam inimene võib keskmiste näitajate statistikale nii-ehk-naa välja kalkuleerida orienteeruva huvipakkuva kinnisvara ligikaudse väärtuse. Tehinguinfo avalikustamine ei saa kellelegi kahju tekitada. Küll aga annab tehingustatistika avalikustamine võimaluse muuta kinnisvaraturg enam läbipaistvaks ja seeläbi efektiivsemaks.

Korteriomanditehingute keskmine hind Eestis ja Jüri alevikus

Korteriomanditehingute keskmine hind Eestis ja Jüri alevikus

One comment on “Kinnisvaratehingute hinnad avalikuks? Miks ka mitte?
  1. Daniel ütleb:

    Tere,

    kasutades MaaAmeti otsingu interfeisi saab eristada gruppeeritud rapordist tehingud ühe päeva kaupa. See on puhas matemaatika. Ütleme nii, et tuleb teha 10-20 päringud, analüüsida tulemusi ja lahendada lineersete võrrandite süsteemi.

    Teine mure on, see mõned tehingud on nii öelda mitte turuhinnaga sõlmitud.
    Näiteks, 50% realsest turuhinnast on ametlik müügihind, ja peale seda ostja maksis 50% musta rahana müüale.

  2. Tõnu Toompark ütleb:

    Ja-jah! Maa-ameti andmeid on võimalik töödelda just seetõttu, et päringuperioodi on võimalik vabalt valida.

    See tähendab, et paljuski on andmed kättesaadavad, aga ainult kodanikule, kes viitsib/tahab sellele aega ja vaeva raisata.

    Seda enam on põhjust, et andmed võiksidki koheselt täiel määral avalikud olla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 10 = 19

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!