Kommentaar: Ärimaa müük eeldab detailplaneeringut

Detailplaneeringuta krundi ostmine tähendab ostjale põrsast kotis: mida sinna ehitada tohib, selgub alles pärast seda, kui kohalik omavalitsus on planeeringu kinnitanud.

Kinnisvara hind sõltub eelkõige asukohast, aga ka kaks ühesuurust kõrvuti asetsevat krunti ei pruugi olla ühesuguse hinnaga, sest nende planeeringuga määratud kasutusotstarve võib olla erinev. Näiteks tohib ühele krundile ehitada omanikule tulevikus tulu tõotava ärihoone, teisele kehtivad aga kitsendused, mistõttu sinna tohib rajada ainult parkla.

Suurima väärtuse annab krundile ehitusõigus. See määrab krundi kasutusotstarbe ja täpsustab ka selle, milline krundi osa on hoonestatav ja missuguse hoone tohib krundile ehitada.

Paljudel müügis olevatel ärikruntidel pole detailplaneeringut. See tähendab, et pole üksikasjalikku teavet ehitusõiguse, tsentraalsete tehnovõrkudega liitumise ega ka selle kohta, kuidas need krundil kulgema hakkavad.

Üldplaneeringust üksi ei piisa, sest see määrab vaid maa-alade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Üldplaneering on koostatud suurema piirkonna, kas terve linna või linnaosa kohta.

Väiksemate maaüksuste kohta tuleb täpsema teabe saamiseks koostada krundi detailplaneering.

Detailplaneering annab krundist üksikasjaliku ülevaate, määrab ära ehitusõiguse, samuti teede ja tänavate ning tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse.

Ilma detailplaneeringuta krunti ostes läheb ostja teadlikult riski peale välja: sinna kavandatud ehitis võib minna planeeritust kulukamaks või – mis veel halvem – tuleb projektist üldse loobuda ja hakata sobivamat krunti otsima.

Elamukruntidega üldjuhul probleeme ei teki. Pakkumises on peamiselt arendusprojektide krundid: suurema arendustegevuse eesmärgil ostetud maa-alale on tehtud detailplaneering ja jaotatud see nii väiksemateks elamukruntideks.

Ka enne ärimaa müüki tuleks koostada selle detailplaneering. Planeeringu olemasolu annab ostjale krundi kohta täpse info ja väldib hiljem tekkida võivaid komplikatsioone.

Planeeringu koostamise käigus võib ette tulla palju takistusi.

Alati pole näiteks võimalik liituda tsentraalsete tehnovõrkudega, teinekord tuleb need vedada hoopis kuskilt kaugemalt, mistõttu suurenevad nende väljaehitamise kulud. Samuti ei pruugi juurdepääsutee krundile kulgeda sealt, kuhu see oli kavandatud.

Ärimaa olemasolev detailplaneering on ostjale oluline riske maandav tegur. Kui seda pole, jääb ostu-müügi tehing sageli tegemata.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine