Luminori värske majandusprognoos toob esile kolm aastat järjest kestnud Eesti rahvaarvu kosumise, mida võib pidada viimase aja parimaks majandusnäitajaks. Rahvaarvu 0,3%ne kasv ületas möödunud aastal koguni euroala keskmist (0,2% a/a). Kasv on suures osas tulnud sisserändest, kusjuures sisseränne on kasvanud kõrgema elatustasemega riikidest. Rahvaarvu kasv mõjutab positiivselt investeerimise kliimat, kuna tööjõud on oluline sisend investeerimise otsuste tegemisel.
2017. aastal ületas sisseränne Eestisse väljavoolu 5200 tuhande kodaniku võrra. Euroopa Liidu ja Eesti kodakondsusega isikute sisseränne kasvas aastatagusega võrreldes märkimisväärsed 30% ja 20%.
Luminor Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul aitab rahvaarvu stabiliseerumine ning isegi kerge kasv, mis tugineb üha rohkem Eesti kodanike väljavoolu vähenemisel ja mõõdukal sisserändel kõrgema elatustasemega riikidest, arendada Eesti heaolu. „See võimaldab meil lähendada kodanike sissetulekuid euroala keskmise suunas ning toime tulla rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega, väärtustades ennekõike Eesti enda tööjõudu,“ märkis Palm.
Rahvaarvu kasvu taustal jääb Eestis üheks suurimaks väljakutseks tööpuudus, mille näitajad on arenenud riikides langenud kohati juba kriisieelsest tasemest madalamale, mis tähendab edaspidi üha kasvavat konkurentsi kvalifitseeritud tööjõu pärast. Eesti keskmine brutopalk (1242 eurot 2018 I kv seisuga) jääb 2-3 korda alla peamiste kaubanduspartnerite tasemele, avaldades survet väljarändeks.
Palm rõhutas, et rahvaarvu kasvu võib pidada SKP kasvust laiahaardelisemaks hinnanguks üldisele elukeskkonnale. „Mulluse erakordselt kiire (5%se) majanduskasvu aeglustumine on olnud ootuspärane, peegeldades näitaja ajutist iseloomu, ega väljenda adekvaatselt kodanike elutaseme tõusu. Seevastu demograafilised trendid viitavad kõrge tööjõunõudluse ja oodatust tugevama palgakasvu toel arengutele paremuse suunas,“ selgitas Palm.
SKP puhul prognoosib Luminor 3,5%ne kasvu mõõdukat aeglustumist. Kasv saab ennekõike tuge sisenõudlusest aga ka jätkuvast ekspordinõudlusest. Kuivõrd hõive kasv on edaspidi piiratud ning ka välisturgudel on oodata mõõdukamat kasvutempot, jääb pikemaajaline majanduskasv suures osas sõltuma investeeringutest tootlikusse. Eelisarendada tasub kiire lisandväärtuse kasvuga teadmistepõhiseid eksportivaid majandusharusid (sh IKT), mis on suutelised looma kõrgemalt tasustatud töökohti. Välisnõudluse osas on määrava tähtsusega kolme suurima kaubanduspartneri – Soome, Rootsi ja Saksamaa – käekäik, mis moodustavad kokku 40 protsenti Eesti otseekspordist. Venemaa on mahult alles 11. kaubanduspartner (2,5%se osakaaluga).
Ettevaatavalt toetab Eesti peamise ekspordituru, euroala, positiivse majanduskonjunktuuri jätkumist tugev sisenõudlus, majanduse soodsate rahastamistingimuste aeglane karmistumine ning stabiilne tööjõunõudlus. Selle taustal läheb hästi ka Põhjamaade majandustel. Peamiste riskide osas on kasvanud küll globaalset kaubandust ja väliskeskkonna määramatust mõjutav kaubandustõkete oht. Samas pole näha kaubandustariifide tõstmise ülekandumist globaalmajandust ohustavaks laiapõhjaliseks kaubandussõjaks, millesse oleks kaasatud ka Euroopa Liit.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
