Iga kinnisvara ostmisel või müümisel tuleb osapooltel panna objekti eripärad ja puudused lepingusse kirja, muidu võib hilisem vaidluste lahendamine muutuda närvesöövaks väljakutseks.
Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on igal kinnisvaral oma eripärad, millest ostja igati arusaadavatel põhjustel võimalikult teadlik olla soovib. Küll aga võib kinnisvaraobjekte jagada laias laastus kaheks: kui uue kinnisvara puhul ostetakse korterit või maja piltlikult öeldes paberil, siis vanema või olemasoleva kinnisvara vaatamiseks saab ostja kohapeal olukorraga tutvuda ja selle kvaliteeti või seisukorda hinnata.
Vastavalt kinnisvaraobjekti seisukorrale või iseloomule kujuneb ka selle müügiprotsess ning see puudutab otsapidi ka kodulaenuga seotud detaile ja tähtaegasid. Olemasoleva kinnisvara puhul on aga detaile, millele tähelepanu pöörata, märksa rohkem kui uusarenduste puhul, kuna neid saab kohapeal vaatamas käia. „Eelkõige on oluline fikseerida, millises seisus kinnisvara üle antakse ning mis hinnas sisaldub. Täpsuse huvides võiks üle käia kõik korteris leiduvad esemed ja müüja või maakleriga kokku leppida, milline mööbel või ese pärast üleandmist sisse jääb ja milline mitte,” soovitas Rebane.
Eeskätt puudutab selline olukord niinimetatud kohtkindlat mööblit, milleks on sageli näiteks korterisse või eramusse sisseehitatud köök. „Olen kohanud ka vaidlusi, kus arutatakse, kas köök või mõni selle osa on kohtkindel mööbel või mitte – seega tuleb veenduda, et osapooled on üksteisest ühtmoodi aru saanud,” lisas ekspert.
Kuna kinnisvara seisukord võib vastavalt objekti vanusele väga palju erineda, on Rebase sõnul oluline, et kõik kohapeal räägitud eripärad või üleandmist puudutavad lubadused oleksid fikseeritud ka kirjalikult. Eeskätt puudutab see näiteks kinnisvara varjatud puudusi. Puuduste fikseerimine notariaalselt aitab tagalat kaitsta ka kinnisvara müüjal. „Kuna ostjal on võimalik tehingut vaidlustada kolme aasta jooksul, aitab puuduste fikseerimine selliseid olukordi vältida, sest kui ostjat on puudustest teavitatud ja ta on lepingu allkirjastanud, on ta kirjalikult kinnitanud, et on sellest eripärast teadlik.”
Kas aga pank võib varjatud puuduse ilmnemisel lepingust taganeda? „Pangad tuginevad laenu väljastamise otsuse tegemisel eksperthinnangule ehk hindamisaktile, kus on kinnisvara seisukord detailselt kirjeldatud. Üldiselt kohtab selliseid juhtumeid, kus kinnisvara seisukord ei vasta hindamisaktile, väga harva. Kui aga näiteks juhtub, et korteri üleandmiseks lepitakse kokku hilisem kuupäev ning siis ei vasta korter enam kaugeltki varem lepingus kirjeldatud seisukorrale, huvitab see kindlasti ka panka kui laenu väljastanud osapoolt,” selgitas Rebane.
See on tema sõnul ka põhjus, miks on kodulaenuga finantseeritud kinnisvara puhul kohustuslik omada kodukindlustuse lepingut. „Kinnisvaratehingus on väga palju osapooli, kes kõik soovivad veenduda, et kokkulepitu vastab ka reaalsele olukorrale. Seega on lihtsam olla aus ja läbipaistev ning fikseerida kõik kinnisvaraga seotud eripärad ja tingimused kirjalikult,” ütles ta lõpetuseks.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
