Kodulaenu võtmisega kaasnevad sageli terminid, mis esmapilgul võivad tunduda võõrad. Mis on hüpoteek? Milleks on vaja tagatist või lisatagatist? Ja mida tähendab krediidikulukuse määr? Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas selgitab, mida need tegelikult tähendavad ja miks on oluline neist aru saada.
Kui astud kodulaenu protsessi esmakordselt, võib kogu teekond tunduda esialgu veidi harjumatu. Samas muutub kõik palju arusaadavamaks, kui mõistad, mis peitub sageli kasutatud terminite taga. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht aitab avada kuut mõistet, millega kodulaenu taotledes suure tõenäosusega kokku puutud ning mille mõistmine teeb teekonna oma uue koduni oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.
Hüpoteek
Hüpoteek on kanne kinnistusraamatus, mis näitab, et kinnisvara on seotud laenuga. See annab pangale õiguse kinnisvara kasutada antud laenu tagastamiseks, kui laenulepingut ei täideta. Oluline on mõista, et hüpoteek ei tee pangast kinnisvara omanikku – omanikuks jääb ikkagi ostja.
„Panga jaoks on hüpoteek kindlustunne – kui elu peaks ootamatult muutuma ja laenu ei saa enam maksta, on olemas mehhanism, mis aitab olukorda lahendada,“ selgitas Helina Kikas. „Keerulisematel juhtudel võib pank algatada vara müügi ja katta sellest maksmata jäänud laenu, ent see on alati äärmuslik samm ja seda juhtub pigem harva.“
Tagatis
Kui hüpoteek on õiguslik märge, siis tagatis on rahaline alus, mille põhjal saab pank määrata laenusumma. Tagatis on kinnisvara ise ehk see kodu, mille vastu laenu antakse. Tavaliselt annab pank laenu kuni 85% kinnisvara väärtusest. Kui kodu maksab 100 000 eurot, annab pank kuni 85 000 eurot laenu ja 15 000 eurot tuleb sellisel juhul ise sisse maksta.
Selline laenu ja vara väärtuse vahe annab pangale kindluse, et ka juhul, kui kinnisvara hind ajas veidi langema peaks, katab tagatis siiski laenujäägi.
Lisatagatis
Kui omafinantseering ehk sissemakse jääb alla vajaliku piiri, saab mõnikord kasutada lisatagatist – näiteks mõnda teist kinnisvara. „Lisatagatis aitab kaasa laenu saamisele olukorras, kus väljavalitud uue kodu sissemakseks vajalik summa on kas täielikult või osaliselt puudu,“ selgitab Kikas. See on paindlik lahendus, mida kasutatakse sageli noorte või esimese kodu ostjate puhul. Samas võib see olla hea võimalus ka siis, kui olemasolevat vaba raha soovitakse sissemaksu asemel kasutada näiteks kodu sisustamiseks või remondiks.
Intress
Kodulaenu intress on tasu selle eest, et saad kasutada panga raha omale uue kodu ostmiseks. See koosneb kahest osast: panga ehk riskimarginaalist ja baasintressimäärast. Riskimarginaali määrab pank vastavalt kliendi profiilile ja ostetavast kinnisvarast. Baasintressimäär on Eestis enamasti euribor, kuid see võib olla ka teatud perioodiks fikseeritud.
„Euribor on kõikidele pankadele ühine ega sõltu konkreetsest pangast. Küll aga määrab iga pank ise oma marginaali, mis arvestab laenuvõtja tausta ja laenu iseloomu,“ ütleb Kikas. Need kaks osa kokku moodustavadki igakuiselt tasutava intressimäära.
Krediidikulukuse määr
Lisaks intressile kaasnevad kodulaenuga muud kulud – näiteks lepingutasu, kontohaldus ja võimalikud muud taolised kulud. Kõik need kulud võetakse arvesse krediidikulukuse määra arvutamisel ning seda väljendatakse ühtse aastase intressina. See näitaja annab kõige selgema pildi laenu kogukulust ja võimaldab erinevaid laenupakkumisi objektiivselt võrrelda. Mida madalam on krediidikulukuse määr, seda odavam on sinu jaoks laen terviklikult.
Hindamisakt
Hindamisakt on dokument, mille koostab vajaliku kutsetunnistusega litsentseeritud hindaja. Eksperthinnang kirjeldab objekti seisukorda ja turuväärtust hindamise hetkel ning on kriitilise tähtsusega nii ostjale kui ka pangale, kes teeb selle põhjal otsuse laenu väljastamiseks.
„Kõige olulisem väärtus, mida hindamisakt loob, on sõltumatu hinnang kinnisvara turuväärtuse osas – see tähendab, et hindamisakti abil saab ka ostja veenduda, kas hind, mida kinnisvara eest küsitakse, on tegelikult ikka mõistlik. Lisaks pakub see kindlustunnet vara seisukorra kohta. Samuti on just hindamisakt aluseks panga laenuotsuse tegemisel, sest seeläbi on meil võimalik veenduda nii dokumentatsiooni paikapidavuses kui ka kinnisvara väärtuses,“ selgitas Helina Kikas dokumendi olulisust.
