Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute statistika järgi müüdi juulis Tallinnas 760 järelturu korterit – suurim arv viimase kolme ja poole aasta jooksul. Samas läks pealinnas kaubaks vaid 39 uut korterit, mis on viimase kaheksa aasta madalaim näitaja. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul oli omanäoline kuu tingitud eelkõige juuli alguses jõustunud käibemaksutõusust.
„Tallinnas müüdi juulis kokku 799 korterit, neist valdava osa moodustasid järelturutehingud. Viimati oli järelturu aktiivsus nii kõrge 2021. aasta novembris. Uute korterite müük jäi aga väga madalale – juulis müüdi vaid 39 uusarendust. See on madalaim tulemus viimase kaheksa aasta jooksul, mil Maa- ja Ruumiamet on sellist detailset statistikat avaldanud,“ ütles Ollik.
„Madal aktiivsus oli tingitud juulis jõustunud käibemaksutõusust, mistõttu uusarenduste tehinguid tehti juunis hoogsamalt ette. Ka Luminoris veetsid valdkonna kolleegid sisuliselt kogu juuni viimase nädala notaris ning 30. juunist kujunes hoolimata südasuvest üks viimase aja tihedamaid tööpäevi,“ lisas ta.
Olliku sõnul tulebki seetõttu uusarenduste müügidünaamikat hinnates vaadata juuni ja juuli koondpilti. „Kui kahel esimesel suvekuul müüdi Tallinnas keskmiselt 79 uusarenduse korterit kuus, siis esimese poolaasta keskmine müügimaht oli 102 korterit kuus. Seega teatavat langust on siiski näha,“ märkis ta.
Luminori partnersuhete juht prognoosis, et sügise saabudes stabiliseerub Tallinna uusarenduste müüginumber taas umbes 100 korteri juurde kuus, mis on olnud viimase pooleteistkümne aasta tavapärane tase. Samas kolm-neli aastat tagasi oli uusarenduste turg oluliselt vilkam – müügiks läks igakuiselt keskeltläbi 200 uut korterit, millest paljud olid toona veel vaid projektid paberil.
Olliku sõnul on uusarenduste hinnad aastate jooksul järk-järgult tõusnud, mistõttu mitmes Tallinna piirkonnas on uute korterite ruutmeetrihinnad muutunud paljude jaoks kättesaamatult kõrgeks. „Kuna ostujõud on tulenevalt kiirest hinnatõusust täna jätkuvalt madalam kui aastal 2021, kaaluvad inimesed hoolikamalt, mida endale lubada. Sestap on pilt praegu roosilisem just järelmüügi turul. Samas on positiivne, et keskmise palga ja ruutmeetrihinna vahe on viimasel ajal hakanud tasapisi vähenema, mis annab pikemas plaanis lootust uusarenduste turu taaselavnemiseks,“ selgitas ta.
„Juulis toimunud 760 korteritehingut Tallinna järelmüügiturul näitavad, et inimeste huvi koduostu vastu püsib tugev. Ühtlasi on aga selgelt täheldatav, et varem pigem uusarendust eelistanud ostjad on pööranud pilgu vanemate, näiteks neli või ka kaheksa aastat tagasi valminud korterite poole. See on ka igati loogiline, kuna need korterid on oluliselt taskukohasema hinnatasemega, samas on tegemist jätkuvalt heas seisukorras ja energiatõhusate elamispindadega,“ lisas Luminori partnersuhete juht.
Ta lisas, et kui vaadata Tallinna korteriturgu tervikuna, siis püsib aktiivsus vaatamata uusarenduste madalseisule tugev. Aasta esimese seitsme kuuga tehti pealinnas 16,1% rohkem tehinguid kui mullu samal ajal.
Augustis toimus Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute esialgsete andmete kohaselt 692 korteritehingut, kuid lõplikud andmed selguvad käesoleva kuu lõpus.
