Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Luminori uuring: kas noored peavad kodu endale kuulumist oluliseks?

Luminor BankLuminori tellitud uuringu kohaselt takistavad noori oma kodu ostmast eelkõige kõrged kinnisvarahinnad, mistõttu kaaluks suurem osa noortest ka suurlinnast välja kolimist. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas analüüsib uuringutulemusi ja jagab näpunäiteid, kuidas kodulaenu sissemakseks vajaminev raha kokku koguda.

Norstati läbiviidud uuringust selgus, et kuigi vanemates vanuserühmades peab enda kodu olemasolu oluliseks ligi kaks kolmandikku eestlastest, on 18–29-aastaste seas see osakaal märksa väiksem – 51%. Samas peab 17% noortest kodu omandist olulisemaks elukoha mugavust, vajadustele vastavust ja mõistlikku kulu.

„Karjääri alguses on noorte sissetulekud sageli keskmisest madalamad. Kuna oma kodu ostmine on muutunud kulukamaks, eelistatakse tihti väiksemaid elamispindu või üürikodu, mis vastavad paremini igapäevastele vajadustele ja rahalistele võimalustele,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Uuringu kohaselt on 18–29-aastaste noorte jaoks kodu ostmisel suurimaks takistuseks kõrged kinnisvarahinnad – nii vastas 36% uuringus osalenutest. Lisaks tõi kolmandik välja sissemakse puudumise ja madala sissetuleku.

Uuring näitas ka, et noored soovivad elada taskukohasemas keskkonnas – koguni 68% kaaluks linnapiirist väljapoole kolimist. „Pere planeerivad noored vaatavad üha enam ääre- või väikelinnade suunas, kus ruutmeetrihind on madalam ning sama raha eest võimalik soetada suurem kodu,“ märkis Kikas.

Kuidas tempokalt kodulaenu sissemakseks koguda?

Kikase sõnul on oma rahaasju nutikalt planeerides võimalik koduostu eesmärk kiiremini saavutada. Paljudel juhtudel toetavad noori rahaliselt ka vanemad, kuid see pole alati võimalik. „Kui perel puudub rahaline võimalus abiks olla, võib lahenduseks olla kokkulepe, et noor elab teatud aja vanematekodus ja kasutab seda perioodi sihipäraselt säästmiseks. Selline plaan aitab vältida tunnet, et elatakse vanemate kulul,“ ütles ta.

„Kui keskmist palka teeniv noor suudaks oma sissetulekust kõrvale panna 50% ja elada kaks aastat vanematekodus, oleks tal EISi noore spetsialisti käenduse abil võimalik soetada ligikaudu 45-ruutmeetrine järelturu korter Tallinnas. Kui aga noor kolib kohe välja ja hakkab üürima, jääb säästumäär tõenäoliselt 10% kanti ning samaväärse sissemakse kogumine veniks ligi 7,5 aasta pikkuseks,“ näitlikustas Kikas.

Uuring viidi läbi Luminori tellimusel uuringufirma Norstat poolt 2025. aasta augustis. Uuringus osales 1005 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine