Norstati läbiviidud uuringust selgub, et vanemate või teiste pereliikmete juures elavatest 18–39-aastastest Eesti noortest nimetab vaid 15% omaette elama asumise takistusena seda, et kogub veel raha oma kodu jaoks. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul näitab see, et vanematekodus elamise taga on enamasti mitu erinevat põhjust ning oma kodu jaoks säästmine ei ole neist kõige sagedasem.
„Vanematega elamist seostatakse sageli mõttega, et noor inimene kogub samal ajal aktiivselt omafinantseeringut, kuid uuringutulemused näitavad märksa mitmekesisemat pilti. Vanematekodus elavad noored nimetavad kõige sagedamini takistusena ebapiisavat sissetulekut ja kõrgeid üürihindu. Oma kodu jaoks raha kogumine on üks põhjustest, kuid sugugi mitte peamine,“ ütles Kikas.
Uuring näitab, et 46% vanemate või teiste pereliikmete juures elavatest Eesti noortest ei ole kolinud omaette elama ebapiisava sissetuleku pärast, 39% sõnas, et üürihinnad on liiga kõrged ja 38% vastas, et neil puuduvad vahendid eluaseme ostu sissemakseks. Samal ajal ütleb 30%, et neil on pere juures lihtsalt mugav elada. Oma kodu jaoks raha kogumist nimetab 15% ning õpingute lõpetamist 12% vastanutest.
„Rahalised põhjused on väga selgelt esiplaanil, kuid tähelepanuväärne on ka see, et ligi kolmandik tunneb end vanematekodus hästi ega näe seetõttu kiiret vajadust välja kolida. Kui kodus elamine toimib kõigi osapoolte jaoks, ei ole iseseisva elu alustamist põhjust teha lihtsalt teatud vanusenumbri pärast. Küll aga tasub pikemaajalised plaanid enda jaoks läbi mõelda, eriti kui eesmärk on tulevikus oma kodu soetada,“ selgitas Kikas.
Balti riikide võrdluses koguvad vanematekodus elavad Eesti noored oma kodu jaoks raha harvem kui lõunanaabrid. Eestis tõi selle omaette elama asumist takistava asjaoluna välja 15%, Lätis 22% ja Leedus 27% vastanutest. Seevastu ebapiisav sissetulek on kõigis kolmes riigis üks sagedasemaid põhjuseid: Eestis nimetas seda 46%, Lätis 43% ja Leedus 45% küsitletutest.
Kikase sõnul võib vanematekodus elamise aeg anda hea võimaluse oma rahalist seisu tugevdada, kui tulevikus on plaanis kodu osta. „Kui eluasemekulud on vanemate juures elades väiksemad kui iseseisvalt üürides, tasub noortel, kelle jaoks on hetkel üürihinnad kõrged või sissemakseks vahendid väikesed, võimalusel osa sellest erinevusest regulaarselt kõrvale panna. Nii kujuneb säästmisharjumus ning samal ajal saab hakata koguma omafinantseeringut ja rahalist puhvrit.“
Ta lisas, et koduostuks valmistumine ei tähenda tingimata seda, et ost peaks olema lähiaastate eesmärk. „Olulisem on saada ülevaade oma sissetulekutest ja kuludest ning mõelda, milline eluasemekulu oleks tulevikus jõukohane. Isegi väiksem regulaarne säästmine annab pikema aja jooksul rohkem valikuvabadust hetkeks, mil oma kodu ostmine muutub reaalseks plaaniks.“
Norstat viis selle aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat: Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest. Analüüsitud küsimusele vastas Eestis 66, Lätis 91 ja Leedus 83 inimest vanuses 18–39 aastat.
