Mais kahanes kaupade eksport veerandi võrra

StatistikaametStatistikaameti andmetel vähenes mais kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 25% ja import 24%. Võrreldes aprilliga kahanes eksport 2% ja import jäi samale tasemele.

Eestist eksporditi mais kaupu jooksevhindades miljardi euro väärtuses ja siia imporditi 1,09 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 84 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 16 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul vähenes kaubavahetus enim Euroopa Liidu liikmesriikidega, sealjuures eksport kahanes 232 miljonit eurot ja import 306 miljonit eurot. „Kaubavahetus vähenes mais enamikus kaubagruppides, kuid positiivne on see, et võrreldes aprilliga väga suuri muutuseid ei toimunud,“ selgitas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner mais oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Hispaaniasse (41 miljonit eurot), Soome, USAsse ja Hollandisse (kõigisse 34 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli, Soome kütte- ja määrdeõlisid ning USAsse kommunikatsiooniseadmeid. Enim suurenes eksport Kanadasse (10 miljonit eurot), kuhu viidi rohkem töödeldud mootoribensiini.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mehaanilisi masinaid. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta maiga mineraalsete toodete (106 miljonit eurot), elektriseadmete (44 miljonit eurot) ja mitmesuguste tööstustoodete (40 miljonit eurot) väljaveo vähenemine.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus mais oli 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu vähenes eelmise aastaga võrreldes 27% ja reeksport 18%. Enim kahanes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, kokkupandavate palkmajade ja kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Kõige suurem kodumaiste kaupade osatähtsus oli puidu ja puittoodete (96%) ning mitmesuguste tööstustoodete, nagu mööbli ja palkmajade (91%) jaotistes.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (71 miljonit eurot), Leedust (55 miljonit eurot) ja Saksamaalt (47 miljonit eurot). Rootsist ja Saksamaalt kahanes kõige rohkem sõiduautode ning Leedust kütuste sissevedu. Kaupade import kasvas kõige enam Hiinast ja Šveitsist (mõlemast 4 miljonit eurot), Hiinast toodi rohkem kaitsevahendeid ja Šveitsist survetöötlemata kulda.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite (90 miljonit eurot), elektriseadmete ja mehaaniliste masinate (mõlemal 48 miljonit eurot) sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2020
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2019 2020 muutus, % 2019 2020 muutus, % 2019 2020
KOKKU 6132 5508 -10 6757 5931 -12 -625 -423
jaanuar 1158 1148 -1 1278 1162 -9 -120 -14
veebruar 1163 1093 -6 1251 1210 -3 -88 -117
märts 1238 1239 0 1405 1388 -1 -166 -149
aprill 1239 1026 -17 1389 1085 -22 -150 -60
mai 1334 1003 -25 1434 1086 -24 -100 -84
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2020
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1003 100 -25 KOKKU 1086 100 -24
EL-27 690 69 -25 EL-27 816 75 -27
Euroala 19 riiki 493 49 -27 Euroala 19 riiki 616 57 -24
EL-i välised riigid ja Suurbritannia 313 31 -24 EL-i välised riigid ja Suurbritannia 271 25 -14
1. Soome 175 17 -16 1. Soome 162 15 -11
2. Rootsi 120 12 -16 2. Venemaa 108 10 -12
3. Läti 96 10 -22 3. Läti 103 9 -12
4. Saksamaa 68 7 -20 4. Saksamaa 103 9 -31
5. Leedu 61 6 -20 5. Leedu 95 9 -37
6. USA 56 6 -38 6. Rootsi 80 7 -47
7. Venemaa 56 6 -29 7. Poola 72 7 -22
8. Norra 35 4 -40 8. Holland 54 5 -11
9. Holland 31 3 -52 9. Hiina 53 5 8
10. Poola 31 3 -8 10. Itaalia 26 2 -29
Eksport ja import kaubagruppide järgi, mai 2020
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1003 100 -25 1086 100 -24 -84
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 93 9 -15 118 11 -20 -26
Mineraalsed tooted (V) 79 8 -57 149 14 -13 -70
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 56 6 -18 108 10 -17 -52
Kummi- ja plasttooted (VII) 32 3 -21 65 6 -15 -33
Puit ja puittooted (IX) 122 12 -13 46 4 -7 77
Paber ja pabertooted (X) 24 2 -13 19 2 -25 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 27 3 -23 43 4 -25 -16
Metall ja metalltooted (XV) 86 9 -21 99 9 -29 -13
Mehaanilised masinad (84) 96 10 -23 112 10 -30 -16
Elektriseadmed (85) 152 15 -22 132 12 -27 20
Transpordivahendid (XVII) 59 6 -34 82 8 -52 -23
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 48 5 14 33 3 -6 15
Mitmesugused tööstustooted (XX) 87 9 -31 28 3 -24 59
Muu 43 3 0 52 4 -3 -10

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 4

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!