Maja ei pruugi olla korterist parem

Maja suurimaks eeliseks on privaatsus

Korterit saad soetada linna sisse ning teda on kergem müüa

Uue kodu soetamist kavatsev inimene seisab olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Kui rahakott majaostu ei võimalda, laheneb küsimus justkui iseenesest. Kui aga raha piire ei sea, tasub ostuotsus põhjalikult läbi mõelda.

Esiteks on pakutavate korterite valik laiem. Kortereid on arvuliselt rohkem, kui maju. Kehtib ka seaduspärasus, et mida kesklinnale lähemale, seda väiksemaks jääb majade valik, mis sunnibki kesklinna läheduse nautlejad korteritesse elama.

Kesklinnamelust eemalejäämine annab majaomanikule võimaluse privaatsusest rõõmu tunda. Korteriomanik seevastu peab tihti arvestama naabritega, kes näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seavad.

Naabritest tulenevad kitsendused seonduvad otseselt ka plaanidega elamispinda juurdeehitusega laiendada ja/või ümber kujundada – kortermaja puhul on see sageli võimatu.

Suviti suureneb kindlasti kõigi majaomanike sõprade arv mitmekordseks, kel kõigil soov välikamina või grilli juures lõbusalt aega veeta. Kortermajadel sellist võimalust enamasti ei ole.

Samas tuleb majaomanikul omaetteoleku eest ka maksta. Üksiolemine nõuab reeglina kõigi maja haldamise ja hooldamisega seonduvate tööde eest vastutamist. Neid töid – alates tänava pühkimisest lõpetades katuse parandamisega – saab loomulikult pädevalt teenusepakkujalt tellida, kuid oma silm tuleb omanikul asjal peal hoida.

Korteriomanikul on võimalus taolised ülesanded oma õlgadelt ühistule veeretada ja osaleda ainult rahalise panusega.

Korteriomaniku vabadust laiendab tema kinnisvara suurem likviidsus. Korterit on elupaiga vahetamissoovi ilmnedes lihtsam maha müüa kui maja.

Selle üheks põhjuseks on korterite madalam hind, mis muudab korterid turunõudlusele majadest lihtsamalt kättesaadavateks. Suurem likviidsus paneb korterite hinna enam sõltuma majanduse hüpetest ja põrgetest. Majade hinnad seevastu püsivad tunduvalt stabiilsemad.

Sageli ostetakse korteri asemel pensionipõlveks maja. Seda selleks, et leida aktiivset tegevust ja eneseteostust. Maja-omanik leiab alati, mida kodu juures parandada või täiustada. Mitte väheoluline ei ole võimalus aiamaal ilutaimede või viljapuude eest hoolitseda.

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiiþikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused. Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga kõigile ühteviisi korda lähevad.

Maja võiks osta stabiilsust väärtustav inimene, kel on valmidus ühte kohta paigale jääda.

Korter seevastu on õige elukoht vabadust armastavale aktiivsele inimesele. Korter võib olla ajutine vaheetapp majaostu teel.

Artikkel on avaldatud 17.04.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=201842

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine