Merko Ehitus: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2018

MerkoASi Merko Ehitus 2018. aasta majandusaasta konsolideeritud auditeeritud finantstulemused ei ole võrreldes 14. veebruaril 2019 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud.

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

Balti riikide ehitussektor jätkas 2018. aastal tõusuteel ning oli üks peamisi majanduskasvu mootoreid. Ehitusturu kasvust saime osa ka meie – kontserni müügitulu kasvas üle 30 protsendi ja ületas esmakordselt 400 miljoni euro piiri. Erakordselt suurtele ehitusmahtudele ja kiirele kasvule oli laotud vundament mitu aastat tagasi sõlmitud suuremahuliste ehituslepingute näol. Eelmise aastaga samas mahus suurobjekte – kaubanduskeskusi, büroosid, hotelle ja ühiskondlikke hooneid – üle terve Baltikumi ei ole meil varem korraga ehituses olnud.

Hea meel on sellest, et müügitulu kiire kasvu kõrval säilitasime kasumlikkuse – kontserni puhaskasum kasvas samuti enam kui 30 protsenti ja omakapitali puhastootlus ületas 15 protsenti, mis on viimase kümnendi parim. Heade tulemuste taga on meie töötajate panus ja professionaalsus, samuti oleme tänulikud tellijatele ja koostööpartneritele, kes on meid usaldanud.

Ehitus on projektipõhine äri, kus sõltume otseselt turu tellimuste mahust. Vaadates tulevikku, tuleb tõdeda, et ehitusturu kiire kasvu periood on läbi ja ees ootab stabiliseerumine, võib-olla isegi langus. Viimastel aastatel on Balti riikides ehitatud suurel hulgal uusi ärihooneid ja turule lisandunud äripindade mahu seedimine võtab oma aja. Samuti on ehitus muutunud märkimisväärselt kallimaks, muuhulgas kiirest palgakasvust tulenevalt. See on teinud kinnisvaraarendajad uute projektide käivitamisel ettevaatlikumaks. Ehitustellimuste mahu vähenemist tajusime selgelt juba 2018. aasta esimeses pooles ning kontserni ehituslepingute portfell vähenes aastaga ligi kolmandiku. Oleme ehitusturu kohanemiseks valmis ja meie peamine fookus on kasumlikul tegutsemisel. Ehitusturul jääb nii ühiskondlike hoonete kui taristu valdkonnas oluliseks tegijaks riik, ning saab näha, mis juhtub ehitusturuga 2–3 aasta pärast, kui peaks käivituma Rail Baltica ehitus.

Ehituse peatöövõtu kõrval oleme fookust nihutanud veelgi enam korteriarenduse suunas. Merko kui kodude arendaja ja ehitaja kaubamärk on jätkuvalt tugev kõigis Balti riikides. Eelmine aasta oli märgiline ka selle poolest, et alustasime kolmes Balti riigis kokku enam kui 1000 uue korteri ehitusega. Seda on ligi kaks korda enam kui viimastel aastatel.

Oleme kindlad oma võimekuses luua kvaliteetset, kaasaegset elukeskkonda nii väiksematele kui suurematele peredele , noortele ja eakamatele, nii jõukamatele kui säästlikumatele koduostjatele. Meie korteriarenduse äri on pika perspektiiviga – oleme valmis investeerima ja pakkuma ostjate poolt nõutud kortereid nii turu tõusu- kui stabiilsemas faasis.

Merko hindab kvaliteeti ja usaldusväärsust. Tahame ehitada paremat tulevikku nii oma põhitegevuse kaudu kui laiemalt ühiskonda panustades. Jätkame koostööd partneritega, kes jagavad meiega samu eesmärke ja väärtusi.

2018. AASTA LÜHIÜLEVAADE

KASUMLIKKUS

2018. aasta puhaskasum oli 19,3 mln eurot (2017: 14,7 mln eurot), kasvades 31,6%, võrreldes eelmise aastaga. Emaettevõttele kuuluv puhaskasumi marginaal püsis 4,6% tasemel (2017: 4,6%). 2018. aasta kasum enne makse oli 19,8 mln eurot (2017: 18,8 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 4,7% (2017: 5,9%).

MÜÜGITULU

2018. aasta müügitulu oli 418,0 mln eurot (2017: 317,6 mln eurot), mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 31,6%. Väljaspool Eestit teenitud müügitulu osakaal moodustas 2018. aastal 51,5% (2017: 39,9%) ning Eestis teenitud müügitulu osakaal oli 48,5% (2017: 60,1%).

KINNISVARAARENDUS

2018. aastal müüdud korterite arv (482 tk, sh 131 ühisprojektis) kasvas 23,0% (2017: 392 tk, sh 17 ühisprojektis). See oli tingitud ühisprojektis müüdud korterite arvu kasvust. Samas vähenes omaarenduste korterite müügitulu (41,3 mln eurot), võrreldes eelmise aastaga (2017: 47,1 mln eurot). Müügitulu vähenemist põhjustas lisaks 2017. aastaga võrreldes madalam keskmine korteri hind.

TEOSTAMATA TÖÖDE JÄÄK

2018. aastal sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 246,4 mln eurot (2017: 334,9 mln eurot) ning seisuga 31. detsember 2018 oli kontserni teostamata tööde jääk 229,0 mln eurot (31. detsember 2017: 344,4 mln eurot).

RAHALINE POSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 40,0 mln eurot ning omakapital 131,8 mln eurot (48,9% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2017. aasta lõpu seisuga olid vastavalt 39,2 mln eurot ning 130,2 mln eurot (47,0% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2018 oli kontserni netovõlg 4,2 mln eurot (31. detsember 2017: 20,1 mln eurot).

ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS
Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2019. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis annab 2018. aasta dividendimääraks 92%.

2018 2017 MUUTUS
Müügitulu mln eurot 418,0 317,6 +31,6%
Ärikasum mln eurot 19,9 19,5 +1,7%
Ärikasumimarginaal % 4,8 6,2
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist mln eurot 19,3 14,7 +31,6%
Puhaskasumimarginaal % 4,6 4,6
31.12.2018 31.12.2017 MUUTUS
Omakapitali määr % 48,9 47,0
Töötajate arv inimest 764 757 +0,9%

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

tuhandetes eurodes

2018 2017
Müügitulu 418 011 317 598
Müüdud toodangu kulu (384 962) (286 747)
Brutokasum 33 049 30 851
Turustuskulud (3 285) (3 215)
Üldhalduskulud (12 304) (11 289)
Muud äritulud 3 527 3 793
Muud ärikulud (1 115) (601)
Ärikasum 19 872 19 539
Finantstulud 8 4
Finantskulud (696) (849)
Kasum (kahjum) tütarettevõtte müügist, likvideerimisest (62) 14
Kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 653 64
Kasum enne maksustamist 19 775 18 772
Tulumaksukulu (375) (3 020)
Perioodi puhaskasum 19 400 15 752
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 19 343 14 694
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist 57 1 058
Muu koondkasum (-kahjum), mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (6) (74)
Perioodi koondkasum 19 394 15 678
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 19 324 14 637
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist 70 1 041
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 1,09 0,83

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes

31.12.2018 31.12.2017
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 39 978 39 210
Nõuded ja ettemaksed 76 183 75 844
Ettemakstud tulumaks 224 492
Varud 117 992 118 421
234 377 233 967
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad 732 79
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 10 391 17 163
Edasilükkunud tulumaksuvara 5
Kinnisvarainvesteeringud 13 771 15 719
Materiaalne põhivara 9 715 9 665
Immateriaalne põhivara 671 497
35 280 43 128
VARAD KOKKU 269 657 277 095
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 19 900 24 218
Võlad ja ettemaksed 77 016 74 972
Tulumaksukohustus 381 413
Lühiajalised eraldised 8 100 4 569
105 397 104 172
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 24 266 35 138
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 481 1 259
Muud pikaajalised võlad 2 179 1 789
27 926 38 186
KOHUSTUSED KOKKU 133 323 142 358
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus 4 577 4 567
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793
Realiseerimata kursivahed (721) (702)
Jaotamata kasum 123 756 122 150
131 757 130 170
OMAKAPITAL KOKKU 136 334 134 737
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 269 657 277 095

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

7 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine