Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Riigi Kinnisvara: Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoone SKAY saavutas täiskõrguse

Riigi KinnisvaraAprillis nurgakivi saanud Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse uus majutus- ja õppehoone SKAY on saavutanud täiskõrguse. Ehituse olulist verstaposti tähistati kolmapäeval, 7. oktoobril sarikapeoga. Ligi 240 meetri pikkune ja tõenäoliselt Eesti pikim ühiselamu valmib 2027. aasta õppeaasta alguseks.

14814,1 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoonesse tuleb 834 majutuskohta, õpperuumid, puhkealad, söökla ja kolm varjendit. Kaasaegne õppe- ja majutuskeskkond loob senisest märksa paremad tingimused nii õppuritele kui ka töötajatele. Hoone nimi SKAY ühendab Sisekaitseakadeemia lühendi SKA ja ühiselamule viitava Y-tähe, mida saab hääldada Ü-na.

Sisekaitseakadeemia tugiteenuste prorektor Andreas Anvelti sõnul õpib akadeemias 1251 õppurit ning kooli jaoks on oluline noortele pakkuda lisaks heale haridusele ka tänapäevaseid õppimis- ja elamistingimusi. „SKAY valmimine on selles mõttes väga suur samm edasi – siia tekib kaasaegne keskkond, kus on koos õppimine, elamine ja vaba aja veetmise võimalused. Siseturvalisuse valdkond vajab uusi ja motiveeritud inimesi ning ka keskkond, kus nad õpivad ja elavad, peab seda toetama. Mul on väga hea meel, et oleme jõudnud ehitusega olulise verstapostini ning juba järgmisel õppeaastal saame uue maja oma õppuritele avada,“ ütles Anvelt.

Hoone ehitaja Ehitus5ECO projektijuhi Priit Kiiveri sõnul paistab SKAY lisaks oma pikkusele silma ka puitkonstruktsioonide mahu poolest. „Hoones kasutatakse kokku 5453 kuupmeetrit ristkihtpuitu ehk 1376 CLT-elementi, mis teeb sellest ilmselt Eesti ühe pikima puitkandekonstruktsioonidega hoone. Ehitustehniliselt muudavad objekti eriliseks ka maa-aluse korruse klaasfassaadid ja välised astmestikud. Korruse põrand asub ligikaudu kolm meetrit allpool pinnasevee taset ning nende lahenduste koosmõju on muutnud ehitamise tehniliselt nõudlikuks,“ ütles Kiiver.

Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktori Tarmo Mändmetsa sõnul hoone täiskõrguse saavutamine märgib, et mahukas arendus on jõudnud järgmisse olulisse etappi, kus põhirõhk liigub sisetöödele. „SKAY on oma mõõtmetelt ja lahenduselt eriline hoone, kuid kõige tähtsam on keskkond, mis siin valmib. Ühe katuse alla tulevad õppimiseks, elamiseks ja puhkamiseks vajalikud ruumid ning hoone peab hästi toimima nii igapäevases kasutuses kui ka pikemas vaates. Sellise suure projekti valmimine eeldab kõigi osapoolte väga head koostööd. Sarikapidu on hea hetk tänada kõiki, kes on sellesse seni panustanud,“ rääkis Mändmets.

SKAY paistab silma eelkõige oma mõõtmetega – 238,5 meetri pikkune hoone on jagatud kuueks kerges nihkes plokiks, mis annavad sellele liigendatud ilme. Fassaadi ilmestavad telliskivi ja puitlaudis. Hoonel on neli maapealset ja üks maa-alune korrus.

Hoone esisele välialale tuleb skulptor Art Allmägi installatsioon „Kohalolu“, mille žürii valis välja 23 kunstikonkursile esitatud kavandi seast. Teos koosneb kuuest betoonist hundiskulptuurist ning sümboliseerib Sisekaitseakadeemiale omast individuaalse pädevuse ja kollektiivse vastutuse seost.

Arendusprojekti maksumus on 38,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti rahastatakse 23,7 miljoni ulatuses kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tulust ja ülejäänud osa kaetakse riigieelarvest.

Projekti valmimist juhib Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning tellijad on Sisekaitseakadeemia ja Siseministeerium. Hoone peaprojekteerija on QP Arhitektid OÜ, arhitektid Tõnu Laigu ja Kristjan Lind, sisearhitekt Andres Labi (Ruumilabor OÜ). Projekteerimist korraldab Margus Jaago (BCM Konsultandid OÜ). Majutus- ja õppehoone ehitab Ehitus5ECO OÜ. Omanikujärelvalvet teostab Projektibüroo Järelevalve OÜ.

Uue õppe- ja majutushoone valmimiseni kasutavad õppurid ja töötajad Tallinna õppekeskuses 2025. aasta augustis rajatud ajutisi moodulhooneid, mis viiakse pärast SKAY valmimist üle Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskusesse, kus need võetakse uuesti kasutusele.

261008 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus ja õppehoone SKAY saavutas täiskõrguse

Foto: Margus Pahv

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

KV.EE: Maatükkide eest küsitakse aastaga 12 protsenti kõrgemat hinda

kinnisvaraportaal kv.ee logo 300x104 1Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 09.2026 müügiks keskmiselt 3562 maatükki üle Eesti. Maatükkide eest küsiti keskmiselt 38 €/m². Aastaga on maade müügipakkumiste arv vähenenud 3%. Küsitav hind on samal ajal kerkinud 12%.

Ligi 60% portaali KV.EE maade müügipakkumistest asub Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Harjumaal pakuti septembris müügiks 1290 maatükki keskmise hinnaga 71 €/m². Pakkumisi on 6% vähem, hind 16% kõrgem. Tartumaal kasvasid nii pakkumiste arv kui ka hind. Pärnumaal vähenesid mõlemad.

Väike arv, suur protsent

Väiksemates maakondades näitab kinnisvaraportaali KV.EE statistika kohati suuri hinnahüppeid. Saaremaal küsitakse maa eest kaks korda kõrgemat hinda kui aasta tagasi. Hiiumaal on hind 29% madalam. Seal on ruutmeetri hind vaid mõni euro ja iga euro muutus teeb protsendina suure sammu. Keskmist mõjutab tugevalt ka iga üksik suur või kallis maatükk.

Maade müügipakkumine portaalis KV.EE on aastaga hõrenenud. Kui valik ei kasva, puudub müüjatel lähikuudel põhjus küsitavat hinda alla tuua.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maatükkide müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%) Maatükkide müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
09.2025 09.2026 Muutus, % 09.2025 09.2026 Muutus, %
Eesti 3 654 3 562 -3% 34 38 12%
Harjumaa 1 366 1 290 -6% 61 71 16%
Hiiumaa 59 74 25% 7 5 -29%
Ida-Virumaa 151 156 3% 18 19 6%
Jõgevamaa 70 57 -19% 9 7 -22%
Järvamaa 83 70 -16% 7 7 0%
Läänemaa 199 187 -6% 9 14 56%
Lääne-Virumaa 125 131 5% 8 10 25%
Põlvamaa 83 94 13% 3 4 33%
Pärnumaa 465 399 -14% 29 24 -17%
Raplamaa 144 150 4% 18 15 -17%
Saaremaa 247 250 1% 4 8 100%
Tartumaa 401 429 7% 33 44 33%
Valgamaa 60 77 28% 9 7 -22%
Viljandimaa 67 71 6% 10 10 0%
Võrumaa 134 127 -5% 5 4 -20%
Tallinn 142 140 -1% 286 312 9%
Narva 21 15 -29% 39 35 -10%
Rakvere 11 10 -9% 38 48 26%
Pärnu 245 197 -20% 48 38 -21%
Tartu 63 64 2% 104 193 86%
  Andmete allikas: portaal KV.EE

2026 10 07 Maatükkide müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Bigbank: Nagu varem prognoositud, kiirenes Eesti inflatsioon septembris

BigbankEesti inflatsioon kiirenes septembris 3,5%-ni. Peamise sisendi hinnatõusu andis kütuste kallinemine, mis aasta võrdluses maksid 15% rohkem. Paraku hinnatõusu raugemist oodata lähikuudel ei ole. Lisaks kütuse hindadele kallineb suure tõenäosusega sügise jooksul ka elekter ja küte, sest gaasihinnad on maailmas jätkuvalt väga kõrged. Gaasi hinnatõus hakkab järgmisel aastal mõjutama ka toiduainete hindu, sest väetised on oluliselt kallimaks muutunud. Teatavasti tehakse kõiki olulisemaid väetiseid maagaasist. Nafta ja gaasi maailmaturu hinnad rahunemise märke ei näita, sest lisaks Hormuzi väinale on huthid blokeerinud ka sissepääsu Punasesse merre, mis omakorda viib Suessi kanalisse. Täna sõidab enamus konteinerlaevu ja tankereid ümber Aafrika, mis oluliselt pikendab tarneaegu ning muudab transpordi kallimaks.

EL oodatav inflatsioon septembris on 3,8%, mis on oluliselt kõrgem kui eesmärgiks seatud 2%. Seega on väga loogiline, et oktoobri lõpus toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu järjekordselt koosolekul antakse teada järjekordsest intressitõusust, mis seniselt 2,5% tõuseb suure tõenäosusega 2,75%-le.

Lätlaste inflatsioon (kiirhinnangu põhjal) on samas suurusjärgus (2,9%), mis Eestis ning soomlastel ainult natuke madalam (2,6%). Leedus oli hinnatõus septembris kiirhinnangu järgi 6,1%. See oli ka Euroala kõige kiirem hinnakasv.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbank: Hinnad tõusid septembris märgatavalt

SwedbankKaupade ja teenuste hinnad tõusid septembris augustiga võrreldes 0,9% võrra. Aastaga kallines tarbimiskorv 3,5%. Hinnatõusu kiirenemine oli oodatud ning selle taga oli eelkõige energia kallinemine.

Eestis oli hinnatõus üks euroala väiksemaid

Eestis septembris nähtud hinnatõus oli üks euroala väiksemaid, mis annab hingamisruumi ettevõtetele, kes peavad kiiresti kasvanud kulude juures konkureerima teiste riikide ettevõtetega, kus inflatsioon ei ole viimastel aastatel nii kiire olnud.

Eurostati esialgse võrreldava näitaja ehk harmoneeritud tarbijahinnaindeksi järgi oli Eestis inflatsioon septembris 3,0%, samal ajal kui euroalal keskmiselt kallinesid kaubad ja teenused 3,8%. Lätis oli hinnatõus Eestiga sarnane, kuid Leedus oluliselt kiirem, 6,1%. Seda peamiselt pensionireformi ja maksutõusude tõttu.

Hinnatõusu veab energia

Ligi pool kuisest hinnatõusust tuli mootorikütuste kallinemisest. Mootorikütuste hind on aastaga tõusnud umbes 40%. Huvitav on see, et ühistranspordi hinnad on samal ajal püsinud muutumatuna. Rongi- ja bussipiletid on küll kallinenud, kuid lennukipiletid on statistikaameti arvestuste järgi hoopis odavnenud.

Lisaks diislile ja bensiinile kasvasid septembris ka teiste kütuste hinnad. Kõige rohkem kallines kuuga gaas. Oktoobris tõuseb gaasi hind paindliku hinnaga pakettides veelgi.

Nafta ja gaasi hinnad püsivad lähikuudel kõrged

Kuigi USA ja Iraani konflikt jätkub, on nafta eksport Pärsia lahest hakanud taastuma. Septembris jõudis nafta ja naftatoodete ekspordi maht üle 80% sõjaeelsest tasemest. Hormuzi väina läbimine on aga endiselt ebaturvaline ja tankerite vastu on toimunud uusi rünnakuid.

Seetõttu on turuosalised üsna pessimistlikud ja ootavad nafta hinna püsimist lähikuudel 100 dollari juures barreli kohta. Gaasi hinna langust oodatakse Euroopas järgmisel kevadel, peale kütteperioodi lõppu. 2027. aasta lõpus on Euroopa gaasi hind praeguste prognooside järgi siiski ligi kaks korda kõrgem Lähis-Ida sõja eelsest tasemest.

Sügishooaja algus kergitas rõivaste hinda

Septembris tõusid lisaks energiale ka rõivaste ja jalatsite hinnad. Aastaga on garderoobikaubad mõnevõrra odavnenud. Piiriülesed ostud suurendavad konkurentsi ja langetavad hindu.

Lapsevanemaid rõõmustas lasteaia osalustasu kaotamine Tallinnas. Kuna lasteaia maksumuse osakaal tarbijahindade indeksis on väike, jäi selle otsuse mõju koondindeksile siiski tagasihoidlikuks.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks 3% inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma alla 3%. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

EIS: Eesti jõudis taas Euroopa sõbralikumate riikide esikümnesse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SihtasutusMaailma ühe tuntuma reisiväljaande Condé Nast Travelleri lugejad hääletasid Eesti 2026. aasta Euroopa sõbralikumate riikide edetabelis seitsmendale kohale. Eesti jõudis mainekasse esikümnesse teist aastat järjest – mullu valisid väljaande lugejad Eesti koguni Euroopa kõige sõbralikumaks riigiks.

Condé Nast Traveller tõstab Eesti puhul esile meie ajalooga linnu, metsikut loodust ja saari ning kiidab eestlaste viisakust ja lugupidavat suhtumist külalistesse. Väljaanne meenutab, et reisihuvilised tõid Eestit Euroopa sõbralike riikide edetabelis esimest korda esile 2025. aastal ning siis tõusime kohe esikohale.

„Eestisse võib tulla looduse, Tallinna, saarte või toiduelamuste pärast, aga tagasi tullakse sageli sellepärast, kuidas siin ennast tunti,“ ütles EISi turismiosakonna juht Agnia Nast. „Eesti külalislahkus ei ole võib-olla kõige valjuhäälsem ega ülevoolavam, aga see on ehe. Kui eestlane juba sinuga rääkima hakkab, võib üsna kiiresti jõuda päris lugude, heade soovituste või isegi kutseni minna vanaema juurde pannkooke sööma. Me ei pruugi alati kõige rohkem naeratada, aga huvi teise inimese vastu on siiras. Ja eestlastele on kuidagi loomulik tahta näidata oma Eestit sellisena, nagu me ise seda tunneme – mitte ainult vaatamisväärsusi, vaid ka inimesi, lugusid ja elu nende ümber. Võib-olla just seepärast jäävadki meie inimesed külalistele meelde.“

Condé Nast Travelleri küsitlus Readers’ Choice Awards toimus tänavu juba 29. korda, olles üks reisiajakirjanduse pikaajalisemaid lugejahääletusi. Hääletuses osales ligi 300 000 lugejat.

Esikümne tulemused olid väga tasavägised ning riike lahutasid vaid väikesed punktivahed. Euroopa kõige sõbralikuma riigi tiitli sai sel aastal Iirimaa, järgnesid Portugal ja Itaalia. Eestist ettepoole jõudsid veel Kreeka, Hispaania ja Türgi; Eestile järgnesid Sloveenia, Horvaatia ja Austria. Maailma kõige sõbralikumaks riigiks valisid reisihuvilised Costa Rica ning Euroopa kõige sõbralikumaks linnaks Porto.

Condé Nast Travelleri kaubamärk tegutseb kaheksal turul, sealhulgas Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. Selle digikanalitel on üle maailma ligi 10 miljonit unikaalset kasutajat kuus ning sotsiaalmeedias üle 17 miljoni jälgija.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvaramaakleri karjäär ootab – saa stardiks vajalikud teadmised

KinnisvarakoolKinnisvaramaakleri töö pakub võimalust kujundada endale paindlik ja põnev karjäär, kuid professionaalseks maakleriks saamiseks on vaja tugevat teadmistepagasit ja praktilisi oskusi. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajaliku vundamendi, et kinnisvaramaailmas enesekindlalt alustada.

90 akadeemilise tunni jooksul saad süsteemse ülevaate kinnisvaraturust, õigusest, kinnisvara hindamisest, müügist, turundusest ja klienditööst. Programm sobib nii kinnisvaramaakleri karjääri alustajale kui ka neile, kes soovivad oma teadmisi täiendada ja valmistuda kutseeksamiks.

Koolituste ajakava

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Rahandusministeerium: Energia kallines, aga toiduainete hinnalangus hoiab inflatsiooni vaos

Rahandusministeerium

Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate kallinemine kergitas Eesti aastase inflatsiooni septembris 3,5 protsendini. Suvekuude väga madala inflatsiooni periood on läbi ning lähikuudel on oodata hinnatõusu mõningat kiirenemist.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad septembris eelmise kuuga 0,9 protsenti ja aastane inflatsioon kiirenes 3,5 protsendini. Euroala inflatsioon on Lähis-Ida kriisist alates kõikunud 3 protsendi juures, samas sealse olukorra pingestumine kergitas inflatsiooni septembris viimase kolme aasta kõrgeimaks, 3,8 protsendini.

Geopoliitiline olukord on jätkuvalt pingeline, mille tulemusena on energiakandjate hinnad välisturgudel taas tõusutrendil. Kui naftahinnad on tõusnud kevadise kõrgtaseme lähedale, siis gaasi hind on gaasihoidlate madala täituvuse ja talvise kütteperioodi lähenedes Pärsia lahe konfliktiperioodi kõrgeim. Teiste energiatoodete hinnatõus on olnud vaoshoitum ning energiahinnad kokku olid septembris 17 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Elektri börsihind on viimasel kahel kuul olnud veidi madalam võrreldes aastataguse perioodiga, mida on soosinud head ühendused soodsama Põhjamaade elektriga.

Arvestades Lähis-Ida konflikti, mis tõi kaasa sisendite hinnatõusu ning põhjustas tarnehäireid, on toidu inflatsioon Euroopas olnud tänavu kardetust tagasihoidlikum. Kui EL27-s on toidu hinnatõus taandunud alla 1 protsendini, siis Eestis pöördusid toidu hinnad suvel langusesse ning septembris oli toit 1,2% odavam kui aasta tagasi. Suuremal määral on odavnenud piima- ja õlitooted, puuvili ning kohv. Sügisel hakkab toidu hinnalangus järk-järgult taanduma, mis tuleneb osalt toidutoorme hinnaarengutest välisturgudel.

Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav alusinflatsioon on viimastel kuudel olnud madal, ulatudes septembris 1,6 protsendini. Seda on soosinud osade teenuste ja tööstuskaupade odavnemine. Kui riided on odavnenud viimased kaks aastat, siis majapidamiskaupade hinnad on pöördunud kergesse langusesse viimastel kuudel. Osade vaba aja teenuste hinnad on kõrge võrdlusbaasi tõttu madalamad kui aasta tagasi. Septembris lisandus ka lasteaia kohatasu ära kaotamise mõju.

Väga madala inflatsiooni periood, mil Eesti hinnatõus oli euroala madalaim, jäi suvekuudesse. Geopoliitilised sündmused kergitavad energiahindu nii Eestis kui euroalal laiemalt. Lähikuudel peaks inflatsiooni mõningane kiirenemine jätkuma.

261008 Energia kallines, aga toiduainete hinnalangus hoiab inflatsiooni vaos

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraettevõte Summus Capital saavutas rahvusvahelise kõrge ESG-tähise

Summus CapitalKinnisvarainvesteeringute valdusettevõte Summus Capital OÜ saavutas rahvusvahelises kinnisvarasektori jätkusuutlikkuse hindamises GRESB 88,6 punkti sajast.

Summus Capitali juhatuse liikme Hannes Pihli sõnul on ESG-teemad vaatamata maailma poliitilistele meeleoludele ettevõtluses ja investoritele endiselt olulised. „Jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmine on tegelikult tõestus sellest, et meie enam kui 650 miljonit eurot väärt kinnisvaraportfell Poolas ja Baltimaades hoiab investorite vara ning pakub Summuse hoonetes tegutsevatele äridele hea keskkonna ja mõistlikud kulud. Ainuüksi investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse on viimaste aastatega toonud 2,8 miljoni eurose rahalise kokkuhoiu,“ selgitas Pihl.

Summus teenis tänavu GRESB-reitingus 88,6 punkti sajast ehk seitse punkti rohkem kui eelmisel aastal ja kasvatas oma tulemust viietärnisüsteemis nelja tärnini. Tulemus ületab võrdluses osalenud rahvusvaheliste büroo- ja kaubanduspindadega tegutsevate ettevõtete üldist keskmist, mis oli 80,9 punkti.

Summuse ESG-strateegiat juhtiva Green Formula Capitali juhtivpartneri Meelis Šokmani sõnul on jätkusuutlikkuse eesmärk lisaks Summuse portfelli keskkonnamõju vähendamisele muuta hoonete opereerimine ka majanduslikult efektiivsemaks. „Investeeringud energiatõhususse, taastuvenergiasse ja targemasse kinnisvarahaldusesse aitavad vähendada energiatarbimist ning seeläbi ka üürnike ja omanike kommunaal- ja tegevuskulusid,“ kommenteeris Šokman.

Samas seisab Šokmani sõnul ees töö energia- ja veekasutuse optimeerimisel. Jätkatakse ka taastuvenergia kasutamise laiendamist ning heite- ja jäätmekäitluse näitajate parandamist. Samuti on plaanis korraldada üürnike ja töötajate rahulolu-uuringud ning kasutada tagasisidet hoonete ja töökorralduse arendamisel.

Rahvusvaheline kinnisvarasektori ESG-hindamissüsteem GRESB annab investoritele mõõdupuu, mille abil võrrelda kinnisvaraettevõtete jätkusuutlikkust. Punkte annavad hoonete tegelikud keskkonnanäitajad, ettevõtte juhtimispraktikad ja neid tõendavad andmed. Tärnid näitavad ettevõtte kohta teiste hindamises osalenute seas.

Hoonete jätkusuutlikkuse sertifikaatide kategoorias sai Summus maksimaalse punktitulemuse. Sellised sertifikaadid hindavad muu hulgas hoonete keskkonnamõju ja kasutustingimusi. Nelja tärniga kuulub Summus kõrgemalt hinnatute sekka. Kahe aastaga on Summuse punktisumma GRESB hindamistulemustes kasvanud 71,4 punktilt 88,6 punktini.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus/logistika- ja meditsiinikinnisvara.

Green Formula Capital pakub Summus Capitalile terviklikku jätkusuutlikkuse ja ESG-teenuste valikut. See hõlmab ESG-programmi väljatöötamist, kinnisvara sertifitseerimist (BREEAM, LEED), energiatõhususe ja taastuvenergia lahendusi, GRESB-aruandlust, CRREM-riskianalüüsi ning ELi taksonoomia nõuetele vastavust tagavate meetmete rakendamist.

GRESB on maailma juhtiv kinnisvara- ja taristusektori ESG-võrdlussüsteem. 2009. aastal asutatud GRESB pakub finantsturgudele ühtse metoodika alusel kogutud ja kontrollitud jätkusuutlikkuse andmeid, mida kasutab investeerimisotsuste tegemisel üle 150 institutsionaalse investori kogu maailmas.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Eesti Pank: Mootorikütuste kallinemine andis poole aastasest hinnatõusust

Eesti PankTarbijahinnad tõusid septembris aastaga 3,5% ja augustiga võrreldes 0,9%. Hinnatõusu kiirenemist vedas energia kallinemine. Energiat arvestamata püsis hinnatõus mõõdukas ega viita hinnasurve ulatuslikule tugevnemisele.

Mootorikütused üksi andsid peaaegu poole septembri aastasest hinnatõusust. Lisaks sellele, et toornafta oli eurodes arvestatuna ligikaudu 70% kallim kui aasta varem, on tänavu tõusnud ka kütuste rafineerimismarginaalid, mis moodustavad juba ligikaudu viiendiku kütusehinnast. Mootorikütused kallinesid septembris järsult ka meie naaberriikides. Läti langetas oktoobris aasta lõpuni ajutiselt kütuseaktsiisi, misjärel langes kütuste hind Eesti tasemele. Balti riikidest olid mootorikütused endiselt kõige kallimad Leedus.

Eluasemega seotud energiakuludest kallines aastaga kõige järsemalt maagaas, mille hind tõusis 38%. Soojusenergia hinnatõus jäi varasemale tasemele. Küttehooajal võib kallim gaas tõsta kaugküttehindu, kuid mõju sõltub piirkonnast, sest paljudes kaugküttevõrkudes kasutatakse valdavalt biomassi või heitsoojust. Septembris jäi elektri keskmine börsihind soodsate ilmaolude toel mullusest madalamaks. Tarbijate jaoks oli elekter siiski kallinenud, sest lõpphinda mõjutavad ka tänavu lisandunud tasakaalustamisvõimsuse ja varustuskindluse tasud ning kuutasude muutused.

Toiduhinnad pidurdasid jätkuvalt üldist hinnatõusu, olles septembris madalamad kui aasta varem. Toiduainete tootjahindade tõus viitab siiski sellele, et senine hinnalangus ei pruugi jätkuda. Piimatooted, õlid ja rasvad ning puuviljad olid endiselt odavamad kui aasta eest, köögiviljad seevastu kallimad. Toiduainete erinevaid hinnamuutusi mõjutavad nii hooajalisus kui ka üksikute toodete sooduspakkumised. Tootmiskulude suurenemine võib tarbijahindadesse jõuda viitajaga ning selle ulatus sõltub ka jaekaubanduse konkurentsist.

Kui energiahinnad kõrvale jätta, püsis hinnakasv septembris aeglane. Teenuste aastane hinnatõus on võrreldes mullusega märgatavalt aeglustunud: 10%-lt 2,3%ni. Püsivalt kallis energia suurendaks ettevõtete tootmis- ja transpordikulusid ning tõstaks järk-järgult ka teiste kaupade ja teenuste hindu.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Coop Pank: Kortermaja renoveerimist tasub ühistul hakata planeerima juba sel sügisel

Coop PankEnam kui pooled Eesti kortermajadest ehitati vähemalt pool sajandit tagasi, mis tähendab, et küttesüsteemid, torustik ja muud tehnosüsteemid on jõudnud oma eluea lõppu. Kuna tegemist on kulukate uuendustega tuleb tulevaks kevadeks planeeritud tööde finantseerimisvõimaluste kohta hakata uurima juba praegu, räägib Coop Panga ärikliendisuhete juht Villi Hunt.

Enam kui pooled Eesti kortermajadest on oma 50. juubeli juba ära pidanud või sellele lähenemas. Isegi kui maja on soojustatud ja korterites uued reguleeritavad radiaatorid, võib keldris endiselt töötada aastakümneid vana pump, automaatika või muu küttesüsteemi keskne komponent.

„Kui valida on 2000-eurose remondi ja 10 000–15 000 eurot maksva uue seadme vahel, proovitakse arusaadavalt esmalt soodsamat lahendust. Kui aga parandada tuleb juba mitmendat korda, võib pool uue seadme hinnast olla vana süsteemi elushoidmisele kulunud ja probleem endiselt alles,“ tõdeb Hunt.

Vastuseis renoveerimisele tähendab tulevikus veelgi suuremat väljaminekut

Seetõttu tasub ühistul jälgida, kui palju on viimastel aastatel remondile kulunud, kui sageli esineb rikkeid, kas varuosi on veel saada ja kui suur on vana seadme energiakulu.

Sama kehtib teiste tehnosüsteemide kohta. Näiteks seinte taga ja põrandate all olevad vanad malmtorud võivad ühel hetkel üles öelda ning jätta osa majast kanalisatsioonita.

Seetõttu soovitab Hunt korteriühistutel hakata aegsasti mõtlema, millised tõid ja mis ulatuses tuleb ette võtta enne, kui võimalik rike hakkab mõjutama majaelanike igapäevaelu. Samuti tuleb juhatusel selgitada majaelanikele, et tööde pidev edasilükkamine tähendab tulevikus märkimisväärset suuremat kulu. Hunt toob näiteks 60 korteriga ühistu, kus küttesüsteemi väljavahetamine jäi üldkoosoleku vastuseisu tõttu tegemata. Neli aastat ja mitu remonti hiljem sai ühistu tööde tegemiseks pea kaks korda suurema hinnapakkumise, kuid siis polnud investeeringuks enam raha. Küttesüsteem on tänaseni vahetamata ja vana lahendust remonditakse edasi.

„Seetõttu tasub ühistul vaadata mitu aastat ette: milliste seadmete eluiga hakkab lõppema, milliseid suuremaid töid on lähiaastatel vaja ja kuidas neid rahastada,“ ütleb Hunt. Ta nendib, et sageli välditakse neid teemasid, kuna juhatusel on keeruline põhjendada majaelanikele, miks töökorras pump välja vahetada või hakata täna koguma raha järgmiseks aastaks kavandatud töödeks.

„Hiljem võib olla aga veelgi keerulisem selgitada, miks vana seadme remontidele kulus tuhandeid eurosid või renoveerimisvõimalus jäi kasutamata, sest vajalikud ettevalmistused jäid hiljaks,“ räägib Hunt.

Pangale ei ole vaja kohe näidata ehituspakkumisi

Renoveerimise ettevalmistus võib sõltuvalt tööde mahust, ühistu otsustuskiirusest ja sobiva ehitaja leidmisest võtta isegi aasta. Aega kulub maja seisukorra hindamisele, projektile, pakkumistele ja rahastamisele. „Kui eesmärk on kevadel töödega alustada või kasutada järgmist sobivat toetusmeedet, on sügisel alustamine viimane aeg,“ soovitab Hunt.

Ka pangaga tasub rääkida juba planeerimise alguses. „Esimeseks vestluseks ei pea ehituspakkumised käes ega üldkoosolek peetud olema. Saame hinnata, kui suur investeering on ühistule jõukohane, milliseks kujuneks elanike igakuine makse ning milliseid dokumente ja otsuseid edasises protsessis vaja läheb,“ ütleb Hunt, et korteriühistu laen võib katta isegi kuni 100 protsenti tööde maksumusest.

Coop Panga korteriühistulaen võib katta kuni 100% tööde maksumusest ning laenuperiood ulatuda 20 aastani, energiasäästutööde puhul 30 aastani. Renoveerimise ajaks saab taotleda kuni 12 kuud maksepuhkust. Laenu saamiseks ei tohi ühistu liikmete võlad ületada 10% viimase kuue kuu arvete kogusummast ega ühistul olla ajatamata võlgnevusi pankade, maksuameti või kommunaalteenuste osutajate ees.

Pangaga tasub enne üldkoosolekut läbi rääkida ka laenu võtmiseks vajalikud otsused ja dokumendid. Üldkoosoleku protokollist peab üheselt selguma tööde ja laenu heakskiit, sest puuduliku sõnastuse korral võib olla vaja otsustusprotsessi korrata. „Kui ühistu otsustab Coop Pangaga edasi liikuda, saame anda ka protokolli näidise ja selgitada, milliseid dokumente on laenu taotlemiseks vaja,“ ütleb Hunt.

Renoveerimist saab rahastada ühistu raha, toetuste ja laenu kombinatsiooniga. Vajadusel saab kasutada EISi korterelamulaenu käendust, mis võib ulatuda kuni 80 protsendini laenusummast ja mida taotletakse panga kaudu. Meede on 2026. aasta septembri seisuga avatud.

EIS pakub ka kuni kolme miljoni euro suurust ja kuni 30-aastase perioodiga renoveerimislaenu ühistutele, kes ei saa pangast vajalikus mahus laenu või kellele tehtud pakkumine ei vasta EISi kriteeriumidele. Selle võimaluse kasutamiseks tuleb esmalt pöörduda panga poole.

Mida varem on teada, kui suur investeering on realistlik, seda paremini saab ühistu paika panna tööde mahu, omafinantseeringu ja võimaliku toetuse vajaduse.

Tartu: Katlamaja kvartal saab ehitusloa

TartuLinnavalitsus otsustas anda ehitusloa Turu tn 18, 18/1, 18/2 ja 18/3 korterelamu-ärihoone püstitamiseks. Lisaks antakse ehitusload avalikult kasutatava tee, kaugkütte-, kaugjahutus-, külmavee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitorustike rajamiseks.

Tartu abilinnapea Kertu Vuksi sõnul on „Katlamaja kvartali ehitusloa andmine oluline samm Turu tänava äärse endise tööstusala muutumisel kaasaegseks ja kvaliteetseks linnaruumiks“.

Katlamaja kvartalina tuntud piirkonda rajatakse hoonekompleks, mis koosneb ühest maa-alusest korrusest ning kolmest kuuekorruselisest hoonest.

Hoone maa-alune korrus ühendab kõiki maapealseid hoonemahte ning sinna on projekteeritud autoparkla, panipaigad ja tehnoruumid. Hoonete esimesele korrusele on projekteeritud äripinnad, ülejäänud korrused on projekteeritud korteriteks, kokku on kavandatud 158 korterit.

2024. a korraldati alale arhitektuurivõistlus eesmärgiga leida silmapaistva arhitektuurikeelega, logistiliselt hästi toimiv, linnaehituslikult esinduslik arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne lahendus. Arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid. Nende töö põhjal valmisid kortermajade ja avaliku ruumi projektid.

261007 Katlamaja kvartal saab ehitusloa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi tõus septembris kiirenes

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,9% ja võrreldes 2025. aasta sama kuuga 3,5%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 3,6% ja teenused 3,5% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus pärast mitmekuist aeglustumist jälle kiirenenud. „Aasta lõikes on hinnatõusu kõige rohkem mõjutanud transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine, kuid vastupidist mõju on avaldanud toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ kommenteeris Veski.

Võrreldes 2025. aasta septembriga avaldasid transpordiga seotud hindadele enim mõju bensiini 33,8% ja diislikütuse 58% kallinemine, mis on tingitud jätkuvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas. Eluaseme rühmas olid suuremad mõjutajad elektri 6,1%, torugaasi 44,5%, segaolmejäätmete äraveo 56,6% ning puitkütuse 10,6% hinnatõus.

„Toit ja mittealkohoolsed joogid on tarbijahinnaindeksis kõige suurema osakaaluga tooterühm ning nende 1,2% hinnalangus võrreldes eelmise aasta septembriga hoidis üldist hinnatõusu tagasi,“ põhjendas Veski.

Kuuga on tõusnud nii kütuse- kui toidukaupade hinnad

Augustiga võrreldes tõusis septembris bensiini hind 9,5% ja diislikütuse hind 9,3%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuu jooksul 5,9%, kuid olid siiski 1,5% odavamad kui aasta tagasi. Elekter oli septembris 4% ning torugaas 22,2% kallim.

Eluasemeüür oli septembris 3,2% ning lasteasutuste teenused 30% odavamad kui augustis. „Viimase puhul mängib peamist rolli Tallinna lasteaedade hinnakirja muudatus, mille järgi enamik Tallinna peresid on alates septembrist osalustasu maksmisest vabastatud,“ selgitas Veski. Turismi valdkonnas langesid hotellimajutuse hinnad 10,1% ja rahvusvaheliste lennupiletite hinnad 13,8%.

Toidukaubad kallinesid septembris võrreldes augustiga 0,5%. Peamiseks mõjutajaks oli köögiviljade 1,8%, puuviljade ja pähklite 1,9% ning piima, piimatoodete ja munade 0,4% hinnatõus.

261007 Tarbijahinnaindeksi tõus septembris kiirenes

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, september 2026

Tooterühm

august 2026 – september 2026, %

september 2025 – september 2026, %

KÕIK KOKKU

0,9

3,5

Toit ja mittealkohoolsed joogid

0,5

-1,2

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,4

6,6

Riietus ja jalatsid

5,9

-1,5

Eluase

1,2

7,4

Majapidamine

0,1

-0,2

Tervishoid

-0,1

2,6

Transport

2,8

14,9

Info ja side

-0,1

-0,3

Vaba aeg

0,5

-0,8

Haridus ja lasteasutused

-8,9

-8,3

Toitlustus ja majutus

-1,7

2,8

Kindlustus- ja finantsteenused

-2,3

-3,8

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,8

3,4

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 07.10.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Supilinna endine plastitööstus pandi oksjonile – alale võib tulla kuni 32 kodu

261007 Supilinna endine plastitööstus pandi oksjonile – alale võib tulla kuni 32 kodu 1Tartu Supilinnas otsib uut omanikku endise plastitööstuse kinnistu, mille detailplaneering võimaldab rajada kuni 32 korterit ja äripinnad. Oa ja Kartuli tänava nurgal asuva ala arendamisel tuleb säilitada osa ajaloolisest tööstushoonest. Enampakkumise alghind on 1,608 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

4535 ruutmeetri suurune Oa tänav 13 kinnistu asub Emajõe lähedal, Tartu kesklinna kõrval. Selle müük võib avada võimaluse muuta senine tööstusala Supilinna miljöösse sobivaks elamukvartaliks.

„Supilinna jaoks on siin küsimus selles, millise uue elu saab endine tööstusala. Planeering lubab kuni 32 kodu, kuid osa vanast hoonest peab alles jääma. Tulevasel arendajal tuleb leida lahendus, mis ühendab need kaks ja sobib ümbritseva linnajaoga,“ ütles Varakeskuse esindaja Georg Elias Humal.

Osa tööstushoonest peab säilima

Oa tänava 13 ja 13A detailplaneering näeb müüdavale kinnistule ette neli elamu- ja ärifunktsiooniga hoonet, kokku kuni 2700 ruutmeetrit suletud brutopinda. Hooned võivad olla kuni kolmekorruselised, kusjuures ülemine korrus tuleb lahendada katusekorrusena.

Olemasoleva ajaloolise tööstushoone osa tuleb säilitada, ülejäänud hoonestus on planeeringus ette nähtud lammutada. Säilitatavale hooneosale on lubatud lisada täiskorrus.

Planeeringuga on kavandatud ka 34 parkimiskohta, ühine puhkeala ning olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine ja täiendamine.

„Selle koha eripära on juba olemas: Supilinna tänavad, ajalooline hoonestus ja Emajõgi. Uue arenduse väärtus sõltub paljuski sellest, kui hästi suudetakse uus hoonestus selle keskkonnaga siduda,“ sõnas Humal.

Enampakkumine kestab oktoobri lõpuni

Kinnistu müük toimub Varakeskuse elektroonilisel enampakkumisel. Alghind on 1 608 000 eurot, millele lisandub käibemaks, ning enampakkumise kavandatud lõpp on 29. oktoobril 2026 kell 13.00.

Detailplaneering kirjeldab kinnistu arendusvõimalusi; müük ei tähenda veel ehitustööde algust. Konkreetne lahendus ja selle elluviimine sõltuvad tulevasest omanikust ning edasisest projekteerimisest ja vajalikest lubadest.

Kinnistu fotode, detailplaneeringu ja muu dokumentatsiooniga saab tutvuda Varakeskuse enampakkumise lehel.

261007 Supilinna endine plastitööstus pandi oksjonile – alale võib tulla kuni 32 kodu 2

261007 Supilinna endine plastitööstus pandi oksjonile – alale võib tulla kuni 32 kodu 3

261007 Supilinna endine plastitööstus pandi oksjonile – alale võib tulla kuni 32 kodu 4

261007 Supilinna endine plastitööstus pandi oksjonile – alale võib tulla kuni 32 kodu 5

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Eesti Maaülikooli õppehoone projekteerimis- ja ümberehitustööde teostamiseks

NordeconNordecon AS-i kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja Eesti Maaülikool sõlmisid töövõtulepingu Tartus aadressil Kreutzwaldi 56 asuva õppehoone 3. ja 5. korpuse projekteerimis- ja ümberehitustööde teostamiseks. Lepingu maksumus on 5,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd valmivad 2027. aasta novembris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valmis üleriigiline planeering

Majandus ja KommunikatsiooniministeeriumTänasest on avalikul väljapanekul üleriigilise planeeringu põhilahendus, mis annab Eesti ruumi kavandamisele suunad järgmiseks 20+ aastaks. Siht on tasakaalus ja kompaktne ruumiline areng, mida veavad tugevad keskused koos tagamaaga.

„Ajal, mil areng koondub üha enam pealinna ümber, muutuvad aina olulisemaks läbimõeldud ruumiotsused, mis toetavad asustuse ja võimaluste paremat jaotumist piirkondade vahel,“ ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. „Ühised põhimõtted annavad suuna, kuidas ruumi, taristut ja investeeringuid targemalt kavandada, et hea elukeskkond, töö ja teenused oleksid kättesaadavad kõikjal Eestis,“ märkis minister.

Tema sõnul sõltuvad piirkondade elujõulisus ja töökohad paljuski just sellest, kas tootmine või ettevõtlus on ruumiliselt läbi mõeldud. „Planeering peab oluliseks majandustegevuse suunamise taristu ja ettevõtete lähedusse ning ettevõtluse mitmekesistamise toetamise.“

Planeeringu visioon seab fookusesse ajalooliselt kujunenud keskused üle Eesti. Eritasandilised keskused koos toimepiirkondadega aitavad tagada, et kõik eluks vajalik oleks olemas. Keskus ja tagamaa moodustavad terviku, kus liigutakse tööle, kooli ja tarbitakse teenuseid.

Ajad on muutunud, inimeste elu ja tegutsemine ei piirdu enam ühe küla või omavalitsusega. “Näeme, et peamised vajadused võiksid siiski saada kaetud oma kodupiirkonna sees. Tugevad keskused koos ümbritsevate asulatega saavad seda pakkuda,“ rääkis planeeringute asekantsler Ivan Sergejev.

Planeeringu materjalidega on võimalik tutvuda kodulehel riigiplaneering.ee/yrp , tagasisidet oodatakse 4. novembrini. 7. oktoobril toimub Tallinnas põhilahenduse tutvustus , üritusel on võimalik osaleda ka veebis.

Planeeringu lähtekohad:

  • Ruum, mis toetab praktilisi otsuseid – ühtsed suunad, kuidas ruumi, taristut, teenuseid ja investeeringuid eri tasanditel targemalt kavandada
  • Tugevad keskused – areng tugineb keskustele ja nende tagamaale, et töö, teenused ja võimalused oleksid paremini kättesaadavad üle Eesti
  • Ettevõtlus läbimõeldud asukohtades – majandustegevuse suunamine taristu ja ettevõtluskeskkonna lähedusse; ettevõtluse mitmekesistamise toetamine
  • Kompaktne ja kvaliteetne elukeskkond – olemasoleva asustuse, hoonete, taristu ja pruunalade eelistamine, nende tõhusam ja mitmekülgsem kasutamine
  • Kestlik liikuvus ja head ühendused – toimivad ühendused keskuse ja tagamaa vahel; säästvad ja mitmekesised liikumisviisid; raudtee ja ühistransport kui asustuse selgroog
  • Taristukoridoride kooskasutus – tehnilise taristu kavandamine võimalusel juba olemasolevas koridoris; kliimakindel, energiatõhusust ja -sõltumatust toetav süsteem
  • Loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmine – ruumiotsustes rohevõrgustiku, väärtuslike maastike, elurikkuse, kultuuriväärtuste, mere ja maismaa seostega arvestamine
  • Julgeolekut ja kliimakindlust toetav ruum – sidus asustus, elujõulised kogukonnad, toimiv taristu ning toidu- ja energiajulgeoleku ruumilised eeldused
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid