Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

SEB: viiendik tarbijatest tegi enne käibemaksutõusu suuroste, eluasemeturg viimaste aastate aktiivseim

Eesti elanikest viiendik tegi suuroste enne 1. juulit ehk käibemaksu tõusu 24%-le, näitab SEB küsitlus. Maksutõusu valguses on hoogsalt elavnenud kodulaenuturg.

Kodumasinaid, autosid, reise, aiatehnikat, tööriistu ja muud kallimat kaupa ostis enne käibemaksutõusu 19% vastanutest. Üle poole ehk 58% suuremaid oste pole teinud, kuid vaatavad oma kulutused üle peale käibemaksutõusu. Vastanutest 23%-le ei läinud käibemaksu tõus üldse korda ning oma kulutusi nad sellest lähtuvalt ei planeerinud.

„Suuroste tegid pigem nooremad, alla 40-aastased inimesed. Huvitav on see, et tarbimisaktiivsus oli sarnane väga erineva sissetulekuga rühmades. Kuus 1000–1250 eurot netopalka teenivatest tegi ligi veerand suuroste, nii nagu ka üle 3000 euro teenivatest. Nõnda mõjutavad hinnamuutused nii neid, kes teenivad alla keskmise palka ja jälgivad kulutusi hoolikamalt kui ka keskmisest suuremat palka teenivaid eestimaalasi, kellel on võimalus suuremad ostud korraga enne maksutõusu ära teha,“ kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Visnapuu sõnul võis kallima kauba puhul sääst ulatuda sadadesse eurodesse. „Näiteks kui enne 1. juulit maksis kaup käibemaksuga 5000 eurot, siis uue määra puhul on kaup ligi 82 eurot kallim, eeldades et kaupleja tõstab hinda vaid käibemaksumuutuse võrra,“ ütles Visnapuu.

SEB nägi juunis tõsist elavnemist ka kinnisvaraturul, kus hoogsalt läksid kaubaks uusarendused. Tehingute arvu ja mahu poolest oli ilmselgelt tegu viimaste aastate kõige aktiivsema juunikuuga. Eesti Panga värsketele andmetel andsid pangad juba maikuus eluasemelaene kokku 219 miljoni euro eest ehk 23% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

SEB tellimusel viis tuhande vastajaga küsitluse läbi Norstat juunis 2025.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tartu: Ilmatsalu piirkonna üldplaneering on viimast päeva avalikul väljapanekul

30. juunil lõpeb Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek. Planeeringuga luuakse võimalus laiendada Ilmatsalu alevikku väikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõuga saab tutvuda üldplaneeringu kaardirakenduses, Ilmatsalu raamatukogus (Kooli tee 5) ja Tartu raekoja infokeskuses.

Tagasisidet saab anda kaardirakenduses, e-postiga (rlo@tartu.ee) või tavakirjaga (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, Tartu).

Planeeringuala suurus on 200 hektarit ja see asub Ilmatsalu külas, hõlmates piirkonda mõlemal pool Ilmatsalu jõge, sh ka endiste kalatiikide ala. Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse mittekasutatav tehismaastik ning rajatakse uus elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku.

Planeeringuale rajatakse üks suurem ja teine väiksem tehisjärv, mille ümber kavandatakse grupiti väike- ja ridaelamuid. Elamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Suurema tehisjärve äärde on üldplaneeringuga kavandatud avalik supelrand.

Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.

Planeeringuala kesk- ja lõunaossa on kavandatud golfiküla, mis koosneb täismõõtmelisest golfiväljakust ja golfikeskusest. Golfiküla kavandamisel tuleb arvestada Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste piirangute, piki jõge kulgeva rohevõrgustiku ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga.

Üldplaneering annab võimaluse Tellise tee 2 krundile lasteaia ehitamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde, Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse paadisadam, kuhu võib rajada ka sadamahoone koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega ning pakkuda toitlustus-, kaubandus- ja majutusteenust.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on toodud välja leevendusmeetmed, mille rakendamisel ei kaasne kavandatuga olulist ebasoodsat mõju maastikule, loodusressurssidele, Ilmatsalu savimaardlale ja Sangla turbamaardlale, pinna- ja põhjaveele, rohevõrgustikule, väärtuslikule maastikule, kaitsealustele liikidele ja aladele, inimese heaolule ja tervisele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Justiits- ja Digiministeerium: Kodulaenu refinantseerimine muutub lihtsamaks ja odavamaks

Justiits- ja Digiministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega kaob eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise kohustus juhul, kui laenu tingimused ei muutu laenuvõtjale ebasoodsamaks. See muudatus teeb kodulaenu refinantseerimise odavamaks, kiiremaks ja inimestele kättesaadavamaks.

„Laenuvõtja ei pea enam maksma sadu eurosid notaritasu, kui on otsustanud paremate tingimuste tõttu panka vahetada – digiallkirja andmisest piisab. Eelnõu tühistab tarbetu bürokraatia, säästab inimese aega ja rahakotti ning motiveerib pankasid pakkuma klientidele soodsamaid laenuvõimalusi,“ kommenteeris eelnõud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Eelnõu koostamisel tehti tihedat koostööd Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Pangaliidu, Notarite Koja ja Rahandusministeeriumiga. Seadus on plaanis jõustada 1. jaanuaril 2026, et anda pankadele aega süsteemide kohandamiseks. Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Swedbank: Eesti inimeste tarbimine kosub tasapisi

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga korrigeeritud müügitulu jätkas mais kasvu ning suurenes aastases võrdluses 2%. Kasv on küll tagasihoidlik, kuid kuude lõikes ongi see olnud üsna erinev. Jaemüügimahu põhi jäi eelmise aasta keskpaika ja aastases võrdluses on see püsivalt kerkinud eelmise aasta detsembrist. Nii on see tänavu viie kuuga tõusnud 3% üle aastataguse taseme.

Nii mais kui ka aasta viie kuu kokkuvõttes olid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu juures suurima mõjuga mootorikütuse müügiga seotud kauplused ning spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse tööstuskaupu, nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad. Jaemüügikasvu suurim pidur oli aga nn supermarketite müügimahu vähenemine. See on kahanenud juba 2022. aasta aprillist, kui jätta välja vaid üksikud kasvukuud. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, mille osakaal jaekaubandusettevõtete müügimahust on sel aastal 36%, on sellel ka suur mõju. Juba pikka aega on tugevasti vähenenud ka toidukaupluste müügimaht, kuid isegi maikuus kolmandiku kukkunud müügimahu langusel oli mõju jaekaubanduse müügimahule tervikuna tagasihoidlik.

Kui vaadata viimast kümmet aastat, on jaekaubanduses vähenenudki supermarketite, kaubamajade ning toitu, rõivaid ja jalanõusid müüvate kaupluste müügitulu osakaal. Samas on suurenenud mootorikütuse müügiga seotud kaupluste ning juba nimetatud tööstuskaupade müügile spetsialiseeritud kaupluste müügitulu osakaal. Sel aastal toimunud jaemüügimahu suurenemine näitab, et muutunud on nii tarbimiskohad, -võimalused kui ka -prioriteedid.

Pärast möödunud aasta viimastel kuudel toimunud tugevat müüki oli sõidukite müügimaht mais veel kümnendiku väiksem kui aasta tagasi ning selle aasta esimese viie kuuga on see vähenenud 12%. Nii oligi jaemüük koos sõidukite müügiga mais 2% ja viie kuu kokkuvõttes protsent väiksem kui aasta tagasi.

Ostujõud on surve all, kuid tarbimine püsib tugev

Sel aastal Eestis netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb. Palgakasvu aeglustumise, hõivatute arvu vähenemise ja kiire inflatsiooni mõjul on ettevõtete ja asutuste makstud kogu palgafondi reaalkasv langusesse läinud. Palgafondi vähenemine piirab aga majapidamiste tarbimismahu suurenemist. Samas, kui koos maksumuudatustega kasvab keskmine palk sel aastal hindadest aeglasemalt, siis alampalga ja keskmise pensioni tõus ületavad seda. Kiire inflatsioon koos üksikisiku tulumaksu tõusuga vähendavad majapidamiste ostujõudu, kuid madalamad intressimäärad leevendavad osaliselt selle mõju.

Jaekaubanduse kosumine ja suurenenud nõudlus uute eluasemelaenude järele näitavad, et majapidamiste kindlustunne ei pruugi olla nii vilets, nagu konjunktuuriinstituudi uuringu andmetest paistab. Plaanitud maksuküüru kaotamine järgmisel aastal suurendab oluliselt keskmise palga saaja ostujõudu, mis peaks kaasa tooma tugevama tarbimise kasvu.

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juunis 1,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,“ märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7. juulil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. juulil.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Uus Maa: Eesti kalleimate ja keerulisemate kinnisvarajuhtumite tipphindaja läks Uus Maa-sse

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa hindamis- ja analüüsieksperdina alustas tööd ligi 4000 hindamise ning 1500 turuülevaate koostamise kogemuse ning kõrgeima ehk 7. kutsetaseme hindaja Mihkel Eliste.

Uus Maa enam kui 30 kutselisest hindajast koosneva hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul Mihkel Eliste nimi kinnisvaras tegutsevatele inimestele tutvustamist ei vaja, sest tegemist on tõenäoliselt siinset turgu kõige laiapõhjalisemalt tundva eksperdiga.

Varasemalt Arco Varas töötanud Mihkel Eliste sõnul jõudsid tema töölauale kõige keerulisemad kinnisvarahindamised nagu eriotstarbelised varad, taastuvenergeetika valdkond ning kohtuhindamised. „Ka Uus Maa-s hakkan erijuhtumitega tegelema,“ lisas Eliste.

Argo Pillessoni sõnul aitab Mihkel Eliste kompententsi lisandumine viia ettevõtte hindamis- ja nõustamisprojektide kvaliteedi uuele tasemele ning pakub tipptasemel tuge äri- ja elukondliku kinnisvara vahendusteenusele.

Mihkel Elistel on cum laude bakalaureuse ning cum laude magistrikraadid kinnisvaraplaneerimise- ja maakorralduse erialal. Mihkel Eliste on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi registreeritud eraekspert kinnisvara hindamise valdkonnas ning olnud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige.

Uus Maa-s töötab 31 kutselist hindajat, sealhulgas kaheksa kõige kõrgema ehk 7. kutsetasemega spetsialisti.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bigbank: Suurpangad jätkasid tähtajaliste hoiuste intresside langetamist, kuid turu parimate pakkumiste tase jäi samaks

BigbankJuunis jätkasid suurpangad Eesti eraisikute tähtajalistele hoiustele pakutavate intresside langetamist 0,15-0,25 protsendipunkti võrra, kuid turu parimad pakkumised on jäänud samale tasemele. Hoiuste tähtajast hoolimata on turu parimate intressipakkujate esikolmikus ikka Holm Pank, Inbank ja Bigbank.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul jätkus juunis tähtajaliste hoiuste intressilangus – näiteks suurpangad Swedbank ja SEB langetasid eri tähtaja intressimäärasid 0,20-0,25 protsendipunkti võrra ja Läti Citadele langetas oma intressipakkumist läbivalt 0.15-0.25 protsendipunkti võrra. „Viimase kuu statistika põhjal saab öelda, et inimestel on tulevikuarengute osas ebakindlus ja hoiustajad sihivad pigem lühemaid tähtaegu. Bigbanki näitel läks 91% hoiustatud rahast 6 kuu pikkustele hoiustele, samas on juunis kaasatud hoiuste rahaline maht tõusnud meil ligi 300% võrreldes maiga, mis on selge märguanne, et inimesed tegelevad oma säästudele parima tootluse otsimisega aktiivselt,” märkis ta.

Kiirelt muutuvas intressikeskkonnas tuleb rahatargal hoiustajal Arthur Taaveti sõnul enne iga tähtajalise deposiidi lepingu sõlmimist ära teha põhjalik hinnavõrdlus, sest sisult sama toote hind erineb pankade lõikes oluliselt. Esimene hoiuseid puudutav otsustus peaks aga olema see, et suuremaid summasid ei tasu lasta seista arveldusarvel, sest sellelt ei teeni raha omanik midagi. Hoiustaja saab oma ajahorisondist ja rahavajadusest lähtudes valida kas tähtajalise hoiuse või siis säästuhoiuse vahel, millele paigutatud raha saab paaripäevase etteteatamisega ja vahepeal kogutud intressi kaotamata vajadusel taas kasutada.

Antud ülevaade käsitleb selgelt ainult pangahoiuste turgu ja jätab kõrvale laenu- ja hoiuühistute või finantsvahendus- ja kauplemisplatvormide poolt inimestele raha paigutamise eest makstavad tasud, sest sinna paigutatud summadele ei laiene Tagatisfondi kaitse. „Kui raha omanik tahab rahulikult magada, siis peab ta hoiustamise juures arvestama, et Tagatisfondi 100 000 euro ulatuses garantii kehtib ainult kommertspankades hoiustatud rahale,“ selgitas Arthur Taavet.

Juuni 2025: eraisikutele Eesti kommertspankade poolt pakutavad tähtajalise hoiuse intressid

* pangad tähestikulises järjekorras
** rohelises kastis: perioodi parim pakkumine turul (25. juuni 2025 seisuga)
*** punase kirjaga: muutus protsendipunktides võrreldes 28. maiga 2025

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas

Tõnu ToomparkElamispindade kättesaadavuse analüüs toob välja, et kui eluaseme hind ületab kolme aastapalga suurust sissetulekut, siis peetakse seda mittetaskukohaseks. Iseenesest on hea, kui on konkreetne mõõdik, aga…

Kolme aasta sissetuleku piir rahvusvaheliseks võrdluseks ei sobi. Eriti, kui hinnata erineva sissetulekuga riike.

Millest sõltub eluaseme hind?

Elamispindade müügihind on väga kulupõhine ja sõltub arenduse maksumusest. Arenduse maksumuse olulised komponendid siin kontekstis on ehitushind ja finantseerimine.

Ehitusmaksumus jaguneb omakorda komponentideks ehitusmasinad, materjalid, tööjõud ja ehitaja kasum. Viimane on neist kõige väiksem ja seega kõige ebaolulisem.

Nimetatud komponentidest on ehitusmasinate, -materjalide ja finantseerimise kulud üle Euroopa üsna sarnased. Eesti masinate-materjalide kulu võib väikeste mahtude tõttu isegi suurem olla.

Tööjõukulu palgast rääkides on Eestis Euroopa tasemest madalam, kuid tööjõumaksud on meil kõrgeimate killast.

Ostujõu baas

Elamispinna üürimiseks või ostmiseks annab ostujõu palk. Eesti palgad ei ole võrreldavad analüüsis toodud Saksamaa, Hollandi või Soome-Rootsiga.

Järeldused

Elamispindade kättesaadavus võrreldes elamispinna hinda aastasissetulekutes ei saa olla võrreldav Eestit rikaste riikidega kõrvutades, kus palgast sundkulutuste järel ülejääv summa eurodes on Eestiga võrreldamatu. Võrdlema peame end samas liigas mängijatega.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga:

 

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tallinn: Tallinn kuulutas välja arhitektuurivõistluse uuele Martsa põhikooli hoonele

TallinnTallinna Linnavaraamet avalikustas ideekonkursi Martsa põhikooli projekteerimiseks. Septembri alguseni kestvale ideekonkursile on oodatud kõik kvalifitseeritud arhitektid ja arhitektuuribürood.

Martsa põhikool on uus Katleri asumisse Martsa tn 2 kinnistule rajatav kool. Olemasolev koolihoone on plaanis lammutada ning ehitada uus hoone, mis vastab tänapäevastele vajadustele. Kooli kavandatakse 1.-9. klassile nelja paralleeliga, kus õpib 24 õpilast klassis ehk kokku 864 õpilast.

Tegemist on kogukonnakooliga, mis hakkab teenindama eelkõige piirkonna õpilasi. Koolis saavad kokku lisaks õpilastele ka piirkonna elanikud, siin hakkavad toimuma ka erinevad huvitegevused. Uues hoones paikneb väike piirkonda teenindav raamatukogu. Lisaks paigutub hoonesse ka Tallinna Õppenõustamiskeskus (TÕNK).

Avatud arhitektuurivõistluse eesmärk on leida Martsa põhikoolile parim võimalik ruumiline terviklahendus, mis hõlmab uut koolimaja koos seda ümbriseva väliruumiga. Ideekonkursi lähteülesanne on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liiduga.

Linn soovib saavutada uuele koolile võimalikult terviklik ja hästitoimiv kompleks nii traditsiooniliseks õppetööks kui liikumistundide läbiviimiseks, õuesõppeks ja vabaajategevusteks. Õppetöö välistel aegadel on aga plaanis staadion ja välialad avada piirkonna elanikele ja huvikoolidele.

Ideekonkursi tähtaeg on 3. september. Žürii esimees on Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige Katrin Koov ja sinna kuuluvad veel Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala, Tallinna linnaplaneerimise ameti arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulman, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitekt-eksperdid Madis Eek ja Kai Süda ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja maastikuarhitekt Laura Männamaa.

Swedbank: Euribori langus elavdab kodulaenuturgu – mida peaksid teadma?

SwedbankViimase poole aasta jooksul kiirelt kukkunud euribor on märkimisväärselt elavdanud kodulaenuturgu ning Swedbanki andmetel sõlmitakse uusi laenulepinguid mullusega võrreldes 30% rohkem. Seejuures pole märkimisväärselt muutunud laenutaotluste koguarv ehk kasvu veab eeskätt tõsiasi, et ostuotsuse ja lepingu sõlmimiseni jõutakse varasemast oluliselt sagedamini.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul näitab statistika, et turule on nüüd jõudnud ostjad, kes olid seni kõrge euribori tõttu ettevaatlikud ja ootasid tingimuste paranemist. Kui euribor langes 2% lähedale, muutus kodulaenu võtmine paljude jaoks taas realistlikuks ja inimesed on julgemad koduostuotsuseid langetama.

Euribori tase annab julgust, aga otsuseid tehakse ettevaatlikult

Kuigi intressimäärad on langenud ja pangad on laenude väljastamisel aktiivsed, jääb vastutus laenu tasumise eest ikkagi laenuvõtjale. Seepärast on Pärgma sõnul ka loogiline, et kodulaenu ei võeta liialt kiirustades ning hinnatakse ka tulevikuriske. Iga leping sõlmitakse mitmekümneks, keskmiselt 25–26 aastaks, ning selle aja jooksul võib nii euribor kui ka inimese sissetulek oluliselt muutuda.

Pangana aitame kliendil läbi mängida erinevaid stsenaariume. Näiteks arvestame välja, kui suureks kujuneks kuumakse siis, kui euribor peaks tõusma tagasi 4–5% juurde. Kui selline summa tundub laenuvõtjale üle jõu käiv, tasub mõelda väiksema laenusumma peale. Kodulaen ei tohiks tulla elu kvaliteedi arvelt, vaid peaks sobituma olemasolevasse eelarvesse. Lisaks sellele viimastel aastatel oligi tavaline, et ostuotsust lükati edasi ja oodati majandusolude paranemist. Nüüd on väljavaated paremad, inimesed tunnevad, et oleme põhjast läbi käinud ja juletakse taas teha pikaajalisi investeeringuid.

Kuid ka pikaajalist vaadet silmas pidades tasub meeles hoida, et laenuotsused tuleb teha läbimõeldult ja pidada silmas, et laenumakse ei muutuks liialt koormavaks. Teoreetiliselt võib kodulaenu kuumakse moodustada kuni 50% inimese netosissetulekust, kuid praktikas soovib enamik laenuvõtjaid hoida seda vahemikus 30–40%. See jätab ruumi senise elustiili säilitamiseks ning säästmiseks.

Lisaks sõltub laenusumma suurus olemasolevast omafinantseeringust. Kui ostjal on varasemast suuremad säästud või kinnisvara, mida saab müüa või kasutada lisatagatisena, võib see avardada valikuid. Iga kodulaenu juhtum on individuaalne ja nõuab personaalseid lahendusi. Seetõttu räägime alati kodulaenust kui rätsepatööst.

Käibemaksutõus mõjutab eelkõige uusarendusi

Pärgma tõi ka välja, et koduostule mõtlevad inimesed peavad arvestama maksumuudatustega.

1. juulist kehtima hakkav käibemaksu tõus 24 protsendile puudutab peamiselt uusarendusi ja pooleliolevaid ehitusprojekte. Kuna need tehingud on tavaliselt pikalt ette planeeritud, on paljud juba uue maksutasemega arvestanud. Mõju võib tähendada mõne tuhande euro võrra kallimat kodu, kuid see ei pruugi pidurdada ostuotsust. Kuid kindlasti tasub oma hetkeolukorrale peale vaadata ja aru saada, kas maksumuutus on midagi, millega on juba arvestatud.

Järelturu kinnisvara puhul käibemaksu muutus mõju ei avalda, seega ostuhuvilised ei pea seal olulisi hinnatõuse kartma. Samuti on pangad olemasoleva kodu ehituse või renoveerimise finantseerimise puhul reeglina arvestanud teatud puhvritega, et arvestada nii maksude kui ka ehitushindade muutusega.

Kokkuvõttes saab kodulaenu võtta ka muutuvates oludes, kui otsus on kaalutletud ja laen on võetud vastavalt inimese tegelikele võimalustele, mitte maksimaalsele lubatud piirile. Just seetõttu peab iga kodulaenu vaatama kui individuaalset rätsepatööd, mis on üheksa korda läbi mõõdetud enne lepingu allkirjastamist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara: Arco Vara alustab kahe uue arendusprojekti ehitust

Arco VaraArco Vara kontserni kuuluvad ettevõtted alustavad Tallinnas kahe uue elukinnisvara arendusprojekti ehitust.

Kodulahe kvartali VII etapp – Merimetsa, Tallinn

Peale ehitusloa jõustumist alustab Kodulahe Kvartal OÜ Kodulahe kvartali seitsmenda etapi ehitust aadressil Soodi tn 6, Tallinn. Projekti raames rajatakse kolm korterelamut, kokku 62 korterit (1- kuni 5-toalised) ning äripinnad kogumahus 263 m². Korterite suletud netopindala on 4 270 m². Arenduse prognoositav kogutulu on ligikaudu 16 miljonit eurot. Hooned valmivad 2026. aasta neljandas kvartalis. Korterite müük on alanud.

Spordi tänava arendus – Kristiine, Tallinn

Arco Vara tütarettevõte Arco Spordi OÜ omandas 2025. aasta kevadel kinnistud aadressil Spordi tn 3a ja 3b Tallinnas. Nüüd on projekt jõudnud ehitusfaasi. Arendus koosneb kahest korterelamust maa-aluse parklaga. Kokku on kavas rajada 56 korterit (2- kuni 5-toalised), millest mitmetel on rõdu või terrass. Korterite suletud netopindala on 4 300 m². Korterite eelmüük algas 2025. aasta teises kvartalis ning hoonete valmimine on kavandatud 2026. aasta lõpuks. Projekti eeldatav kogutulu on 17 miljonit eurot.

Mõlema arenduse peatöövõtjaks on Arco Vara kontserni kuuluv ehitusettevõte Arco Tarc OÜ.

Arco Vara tegevjuhi Kristina Mustoneni kommentaar:

“Meie 2025. aasta tegevusplaan liigub elluviimisel kindlalt edasi – nii Kodulahe kui ka Spordi projektide ehituse alustamine on selge kinnitus sellest. Täidame oma lubadusi investoritele ja viime ellu planeeritud arendused õigeaegselt. See on meie jaoks usalduse küsimus. Arenduste sisu poolest oleme keskendunud kodudele, mis kõnetavad nii elanikke kui ka investoreid – hästi läbimõeldud planeeringute, kaasaegse arhitektuuri ja kvaliteetse linnaruumi kaudu.”

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 30.09.2025

30.09.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus“. Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org annavad osalejatele teadmised ja oskused enda isiku ning oma objektide turundusliku sõnumi edastamiseks.

Koolitus annab Sulle:

  • nõuanded, kuidas oma objekti müügiks ette valmistada;
  • teadmisi turundusnippidest, mida kasutades on võimalik saada oma objektile suuremat tähelepanu;
  • oskuse luua virtuaaltuuri;
  • süstematiseeritud teadmised persoonibrändingust;
  • oskuse teadlikult kujundada oma imagot;
  • praktilised juhised kuidas panna turundus enda heaks tööle.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 30.09.2025 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: korterite hinnatõusu veab elamufondi uuenemine

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Eesti keskmise korteritehingu 2024. a hind 118 400 eurot, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi. Korterid esmakasutusaastaga kuni 2015. a on 10 aastaga kallinenus 51-104%, keskmiselt ~80% ehk Eesti keskmisest aeglasemalt.

Järelikult on korteritehingute keskmise hinna kiire kasvu taga suuresti aktiivne kõrgema hinnaga korterite arendamine ja nendega tehingute tegemine ehk korterite hinnatõus on tingitud elamufondi uuenemisest.

Tallinna korteritehingu keskmine hind 2024. a oli 167 700 eurot, mis on 10 aasta tagusest 108% rohkem. Tallinna 1940.-1970. a valminud korterite 10 aasta keskmine hinnakasv 111% on Tallinna keskmisega võrdväärne.

Kõige aeglasemalt on Tallinnas kallinenud enne 1939. a valminud korterid, millede hind paisus 10 aastaga ainult 54%. Tallinna 1971.-2015. a korterid kallinesid 10 aastaga 73-97%, keskmiselt ~84%.

Võrdlusena olgu toodud, et keskmine palk on 10 aastaga suurenenud Eestis 97 ja Tallinnas 102 protsenti.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Arco Vara launches construction of two new development projects

Arco VaraCompanies belonging to the Arco Vara group are launching the construction of two new residential real estate development projects in Tallinn.

Phase VII of the Kodulahe quarter – Merimetsa, Tallinn

Following the issuance of the building permit, Kodulahe Kvartal OÜ is launching the construction of the seventh phase of the Kodulahe quarter at Soodi 6, Tallinn. The project includes the construction of three apartment buildings with a total of 62 apartments (ranging from 1 to 5 rooms) and commercial premises with a total area of 263 m². The net sellable area of the apartments is 4,270 m². The expected total revenue of the development is approximately 16 million euros. The buildings are scheduled for completion in the fourth quarter of 2026. Apartment sales have already started.

Spordi Street development – Kristiine, Tallinn

Arco Vara’s subsidiary Arco Spordi OÜ acquired properties with building permits at Spordi 3a and 3b in Tallinn in the spring of 2025. The project has now entered the construction phase. The development consists of two apartment buildings with an underground parking garage. A total of 56 apartments (ranging from 2 to 5 rooms) will be built, several of which will feature balconies or terraces. The net sellable area of the apartments is 4,300 m². Pre-sales of the apartments began in the second quarter of 2025, and the buildings are scheduled for completion by the end of 2026. The estimated total revenue of the project is 17 million euros.

The general contractor for both developments is Arco Tarc OÜ, a construction company belonging to the Arco Vara group.

Comment from Arco Vara CEO Kristina Mustonen:

“Our 2025 action plan is progressing steadily – the start of construction for both the Kodulahe and Spordi projects clearly confirms this. We are delivering on our promises to investors and executing the planned developments on schedule. For us, it’s a matter of trust. In terms of content, we are focused on homes that resonate with both residents and investors – through well-thought-out layouts, contemporary architecture, and high-quality urban space.”

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Riigikohus selgitas võõrandaja ja omandaja vastastikuste kohustuste täitmise kontrollimist kinnisomandi tasulisel üleandmisel

20. juuni 2025 lahendis selgitas Riigikohus, kuidas saab kinnisomandi tasu eest võõrandamisel korraldada kohtuotsusega vastastikuse täitmise eesmärgipäraselt ning mõlema poole huve tasakaalustavalt.

Vältimaks olukorda, kus kinnisasja omandaja saavutab kinnisomandi endale ülemineku ilma kinnisasja eest võõrandajale tasumata, on võimalik kohustada võõrandajast kostjat andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning omanikuvahetust väljendava kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud tahteavaldused tingimusel, et omandaja on tasunud võõrandajale kinnisasja ostuhinna või kui võõrandaja satub ostuhinna vastuvõtmisega viivitusse.

Ehkki kinnistusosakonna pädevus teha kindlaks, kas kohtuotsuses kande tegemiseks seatud tingimus on saabunud (ehk kas omandaja on tasunud ostuhinna), on kinnistamismenetluse formaalse olemuse tõttu piiratud, saab kinnistusosakond siiski lugeda kohtulahendist tulenevad võõrandaja tahteavaldused tehtuks, kui omandaja avalduse alusel on lahendi täitmiseks alustatud täitemenetlust ning kohtutäitur annab täitemenetluses kinnituse omandaja (sissenõudja) ostuhinna tasumise kohustuse täitmise kohta. Kohtulahendis tahteavalduse asendamise eeldusena ettenähtud rahasumma saab anda hoiule ka notarile.

Juhul, kui omandaja tasub vastastikust täitmist ettenägeva lahendi jõustumisel võõrandaja tahteavalduste asendamise eelduseks oleva rahasumma võõrandajale ning tal ei ole kinnistusosakonna piiratud tõendite hindamise pädevuse tõttu võimalik kinnistamismenetluses lubatud viisil rahasumma tasumist tõendada, on tal võimalik esitada võõrandaja vastu tuvastushagi tuvastamaks, et omandaja on temalt varasema lahendiga väljamõistetud rahasumma tasunud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid