Maakondade majandusstruktuur on muutumas

StatistikaametSisemajanduse koguprodukti põhjal on erinevused maakondade majandusstruktuuris kasvanud, kuid ka 2014. aastal loodi enamik lisandväärtusest Harjumaal, teatab Statistikaamet.

Eesti 2014. aasta sisemajanduse koguproduktist (SKP) moodustas Harjumaa osatähtsus 62%, mis on jooksevhindades 12,4 miljardit eurot, millest omakorda 9 miljardit eurot andis Tallinn. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 8%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, mis moodustasid kumbki vähem kui protsendi Eesti SKP-st.

2014. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 68% teeninduses. Aina suurema osatähtsusega teenindus oli suurim sektor kõigis maakondades peale Ida-Virumaa. Kõige suurem osatähtsus oli teenindusel Harju- (77%) ja Tartumaal (70%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul. Kolm suurimat lisandväärtust pakkuvat maakonda (Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa) kokku andsid kogu teenindussektori lisandväärtusest 85%. Viimastel aastatel on teeninduse osatähtsus kasvanud eelkõige nendes maakondades, kus see moodustab üle 50% maakonna lisandväärtusest. Alates 2011. aastast on teenindussektori osatähtsus kasvanud kõige kiiremini Lääne ja Saare maakonnas.

Teenindussektori osatähtsus piirkonna lisandväärtusest, 2011–2014 (protsenti)

Maakond Teenindussektori osatähtsus piirkonna lisandväärtusest Teenindussektori osatähtsuse muutus
2011 2012 2013 2014 2011–2014
Harju 75,2 75,1 76,3 77,1 1,9
Tallinn 78,8 78,5 80,0 81,0 2,2
Hiiu 49,8 50,2 51,1 51,1 1,3
Ida-Viru 42,2 45,1 38,3 39,7 -2,5
Jõgeva 48,5 47,2 46,1 46,6 -1,9
Järva 47,3 45,7 47,7 48,1 0,9
Lääne 56,1 57,0 59,5 59,9 3,8
Lääne-Viru 47,5 47,9 46,4 46,7 -0,8
Põlva 49,9 51,0 55,1 55,8 5,9
Pärnu 56,2 55,9 55,1 56,0 -0,2
Rapla 56,9 55,5 56,4 56,8 -0,1
Saare 50,4 51,3 53,4 54,6 4,1
Tartu 69,6 68,5 69,2 70,1 0,4
Tartu linn 74,8 74,8 76,3 77,2 2,3
Valga 50,6 51,5 49,0 49,3 -1,3
Viljandi 50,3 49,0 49,7 50,1 -0,2
Võru 52,4 53,3 49,5 49,5 -2,9
Kogu Eesti 66,9 67,2 67,6 68,4 1,5

Tööstus ja ehitus moodustas 2014. aastal 28% Eesti SKP lisandväärtusest. Kolm suurimat lisandväärtust pakkuvat maakonda moodustasid kolm neljandikku kogu majanduse lisandväärtusest selles sektoris. Kui ülejäänud Eestis on sektori osatähtsus kas stabiilne või langustrendis, siis ainsana kasvab selle osatähtsus Ida-Virumaal. Alates 2010. aastast on tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Ida-Virumaal suurenenud üle 5%, moodustades 2014. aastaks 59% maakonna lisandväärtusest. Ülejäänud Eestis jääb sektori osatähtsus alla 42% maakonna lisandväärtusest.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala moodustas 2014. aastal 3% Eesti SKP lisandväärtusest. Suurim osatähtsus oli sektoril Jõgevamaal (22%). Sektori osatähtsus pole viimastel aastatel vähenenud Eesti lõunapiiril Valga-, Võru- ja Viljandimaal, ega ka Lääne-Virumaal ja saartel.

2014. aastal oli SKP elaniku kohta 15 186 eurot, mis on 759 eurot rohkem kui aasta varem. SKP elaniku kohta oli suurim Harjumaal, kus see oli 43% Eesti keskmisest kõrgem. Järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 14% ja 31% Eesti keskmisest madalam. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas.

136.et

Tööstus ja ehitus – mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.

Teenindus – hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste vähenemine määrab hinnatrendid

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumiste arvu portaalis KV.EE kajastav pakkumiste indeks on 96,1 punktil ehk aastatagusest 4% madalamal. Paratamatult survestab müügipakkumiste arvu vähenemine hindu tõususuunas liikuma.

2014. a pani korterite hinnatõusule piiri peale pakkumiste arvu languse pöördumine äkiliseks tõusuks. Portaalis KV.EE kasvas 2014. a näiteks Tallinna korterite müügipakkumiste arv isegi poole võrra. Pakkumise suurenemine pani hinnatõusule pidurid peale ja pööras selle tänasest poolteist aastat tagasi hinnaseisakuks.

Käesoleva 2015. a esimeses pooles püsis elamispindade müügipakkumiste arv stabiilsena. Alates aasta keskpaigast on pakkumiste arv näidanud pigem aeglast langusetrendi. Poole aastaga on Eesti elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE vähenenud 6%.

Arvestades, et elamispindade arendussektor toimib aktiivselt ja uusi projekte lisandub veel endiselt üksjagu võib arvata, et pakkumiste arvu tõsisem langus ei ole lähiperspektiivis võimalik. Enamasti toob ju tehinguni jõudev uus korter müügipakkumiste hulka ostja vana elamispinna.

Pigem võib lähikuudelt ja -kvartalitelt oodata pakkumiste arvu püsimist tänase taseme lähedal. Kaugemale ettepoole vaadates sõltub portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste arvu trendijoone liikumise suund, kas uute korterite müüki lisandumine jätkub senises tempos.

Arvestades, et pangad on oluliselt piiranud uute korteriarenduste turule toomise finantseerimist võib see tähendada, et uute korterite pakkumine hakkab tasapisi kokku tõmbuma. See omakorda vähendab pakkumist lisaks teisesel turul.

Vaadates elamispindade turu nõudluse poolt näeme pigem positiivseid arenguid. Tehingute arv on kõrge ehk ostjad on turul. Ostjate tehingu tegemise valmidust toetavad kasvavad palgad, madal tööpuudus ja olematuks kahanenud intressimäärad.

Olukorras, kus pakkumisel on pigem vähenemise trend ja eeldades nõudluse püsimist tänasel tasemel võime prognoosida, et elamispindade tehinguhinnad ega pakkumishinnad portaalis KV.EE langeda ei saa. Pigem surub vähene pakkumine hindu vaikselt ülespoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Valitsuses arutati Sesteri ettepanekut laiendada maamaksuvabastus kaasomandis ja liitsihtotstarbega koduomanikele

ValitsusRahandusminister Sven Sesteri ettepanekul arutati Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil kodualuse maa maksuvabastuse alaseid ettepanekud.

Ettepanekud puudutavad kahte tüüpi koduomanikke. Esiteks neid, kelle korter asub majas, milles on lisaks eluruumidele ka äriotstarbel kasutatavaid ruume ning korteriomanikul lasub kohustus maksta maamaksu ka äri- või sotsiaalmaa osa eest. Teiseks hõlmab Sesteri ettepanek neid koduomanikke, kes on kaasomanikud ja ei saa hetkel maksuvabastust, mis seab nad ebavõrdsesse olukorda nendega, kelle kodud on vormistatud korteriomandina.

„Seadusemuudatus kindlustaks kõigi koduomanike võrdse kohtlemise, praegu valitsevale ebaõiglusele on tähelepanu juhtinud nii õiguskantsler kui ka Riigikogu põhiseaduskomisjon,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Muudatuste tegemisel väheneb kohalike omavalitsuste tulubaas maamaksust saadava tulu näol 1,5 miljoni euro võrra. Lepiti kokku Rahandusministeeriumi täiendava analüüsiga, et laiendada kohalike omavalitsuste õigusi võimalike maksuvabastuste tegemisel ebavõrdsuste kaotamiseks. Valitsus jätkab arutelu uuel aastal.

Koduomanikke maamaksust vabastav seadusemuudatus jõustus 1. jaanuaril 2013. Sellega vabastati maamaksu tasumise kohustusest maa omanikud elamumaa osas tiheasustusega alal kuni 1500 m² ning hajaasustusega alal 2 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on maaomaniku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Algas Elva kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistlus

Elva vappEesti Arhitektide Liit koostöös Elva linnavalitsusega kuulutas välja avaliku arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks on leida ruumiline lahendus Elva linna Kesk tänavale ja seda ümbritsevale kontaktvööndile. Konkursi tulemused selguvad hiljemalt 31. märtsil 2016.

„Elva linnal on hea meel liituda nende kohalike omavalitsustega, kes sooviksid vabariigi 100. aastapäevaks oma linnasüdamed korda teha. Leidsime, et koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ja läbi „Hea avalik ruum” programmi on selleks parim võimalus,“ sõnas Elva linnapea Eva Kams. „Meie eesmärgiks on anda Elva peatänavale tagasi väärikas koht meie linnapildis ja selle läbi uus hingamine kogu kesklinna ruumile.”

„Võistlusel otsitakse ruumilist lahendust Elva linna Kesk tänava ja seda ümbritsevale kontaktvööndile. Ideekonkursil tuleb lahendada kogu võistlusala funktsionaalse ja ruumilise tervikuna, millest moodustuks Elva linna esinduspiirkond,“ selgitas võistluse lähteülesande koostanud arhitekt Kalle Komissarov.

Võistluse preemiafond on 15 500 eurot, mida rahastab Elva Linnavalitsus, korralduskulud katab Riigikantselei.

Lisainfot võistluse tingimuste kohta leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 169734.

Võistlus toimub EV100 sünnipäevaprojekti „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 15 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Projekti eestvedajad on Eesti Arhitektide Liit koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.

Projekt „Hea avalik ruum“ tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mis peaks olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärke. Projekti eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, mis annab liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.

Üürileandjatele annab nõu käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele üürileandjatele, kes tegutsevad eluruumide väljaüürimise valdkonnas.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool, millele pöörata tähelepanu, et üürisuhtest ei kujuneks õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest kuni üüriprobleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvaraooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Balti riikides kasvab ärikinnisvara investeeringute kogumaht 1,2 miljardi euroni

colliers-300x240Colliersi analüütikute koostatud kvartaalsest Baltikumi ülevaatest selgub, et 2015. aastal investeeringute kogumaht Balti riikides ületab 2007. aasta rekordi, kasvades enam kui 1,2 miljardi euroni. Baltikumi büroopindade turul on aga domineerimas vabade pindade vähesus ning kõrge nõudlus.

2015. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Tallinnas kerkimas üksteist büroohoonet, mille renditav pind kokku moodustas 61’800 m2. Kolmandas kvartalis algasid Tallinnas kahe uue bürooprojekti ehitustööd. Täituvuse puhul on Tallinnas peamiseks mootoriks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, millele järgnevad äri-, teadus- ja tehnikavaldkonnad. Riias kolmandas kvartalis äripindu ei lisandunud, kuid ehitamisel oli 30’200 m2 pinda.

Kvaliteetsete vabade äripindade (eriti suuremate) vähesuse tõttu on täituvus Riias endiselt piiratud, ca 4’000 m2 büroopinda leidis kasutaja peamiselt B-klassi hoonetes. Vilniuses valmis BC One ärikeskus, mille üüripind on 6’000 m2 ning lisaks on veel arenduses kuus hoonet üüripinnaga kokku 80’900 m2. Rahvusvaheliste ettevõtete tugiteenuste osa (nt Skandia, Nasdaq, Intermedix) kasvav nõudlus on Vilniuses põhjustamas mõõdukat üürihindade tõusu. Vakantsusmäär on kõigis kolmes linnas B-klassis ca 5% ja A-klassis alla selle.

Kaubanduspindade turg on endiselt positiivne – uued arendused valmisid nii Vilniuses (Outle Park laiendus, Nordika I etapp) kui ka Tallinnas (Viimsi Keskus) ning Tallinnas ja Riias anti teada uute suurte arenduste algatamisest (nt Norde Centrum laiendus ja Porto Franco Tallinnas, Akropolis Riias).

Uute tulijate osas avati Riias nt Michael Kors’i pood ning samuti esimene KFC restoran. Edulugude kõrval peab negatiivse näitena tooma Leedu turult ootamatult lahkuda otsustanud Valgevene päritolu Fresch Market esmatarbekaupluste keti.

Kui vakantsused Tallinnas on alla 1%, siis Riias ja Vilniuses on vakantsus 2-3%.

„Tööstussektor on kolme Balti riigi ärikinnisvara turul üks stabiilsemaid segmente ning arendustegevused Eestis ja Lätis on endiselt väga aktiivsed, samas Leedus on aktiivsus madalam,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno. Tallinna piirkonna arendustegevuse märkimisväärseks aspektiks on asjaolu, et 1/3 kogu sektori mahust on rajatud viimase kolme aasta jooksul. Üldiselt väheaktiivsel Leedu turul paistab silma Kaunas, kus on rajamisel ca 50’000 m2 uut pinda. Tööstussektori vakantsused on kõigis kolmes riigis kuni 5%.

Investeerimisturul annavad 2015. aasta esimese üheksa kuu tulemused koos neljanda kvartali potentsiaaliga alust eeldada, et 2015. aasta Balti riikide investeeringute kogumaht ületab 2007. aasta ajaloolise rekordi, kasvades enam kui 1,2 miljardi euroni. Ajalooline rekord puruneb ka nii Eestis kui Leedus. Tinno sõnul on turule on ilmunud uued tegijad, kes investeerivad Balti riikidesse. „Kogu teadaolev investeeringute maht Eestis moodustas 2015. aasta kolmandas kvartalis ca 245 miljonit eurot, Lätis ca 225 miljonit eurot ja Leedus ca 95 miljonit eurot,“ lisas Tinno.

Eestis olid kolmandas kvartali märkimisväärsemad tehingud munitsipaalüürikorterite portfelli müük LCN Capital Partnersile, Pärnu mnt 139 hoone müük ning Solarise keskuse omandamine Partners Group poolt rahvusvahelise portfelltehingu raames. Lätis oli aktiivsuse puhul esirinnas kaubandussegment, kus rahvusvaheline uus siseneja Blackstone omandas keskused Alfa, Mols ja SC Dole.

Läti turu hetkekurssi arvestades peaks 2015. aasta investeeringute kogumaht jõudma vähemalt kriisijärgse, 2013 saavutatud rekordtasemeni. Leedus teostati 2015. aasta kolmandas kvartalis kaks olulist investeerimistehingut – Northern Horizon Capital müüs Gedimino 20 ärihoone Singapuri ettevõttele GR Real Estate Pte.

Leedu turule sisenes ka Eesti fond EfTEN Capital, omandades 100-protsendilise osaluse Šiauliai Saules Miestas keskuse omanikfirmas.

Merekeskus kavandab mahukat uusehitist

TallinnTallinna linnavalitsus algatas Mere pst 10 kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalus rajada alale kuni kuuekorruseline ärihoone.

Kesklinnas reisisadama naabruses asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,77 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita ärimaa sihtotstarbega Mere pst 10 kinnistu ja transpordimaa sihtotstarbega Ahtri tänav T5 kinnistu üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, määrata krundi kasutamise tingimused ning ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Mere puiestee, Ahtri tänava, Kai tänava ja Poordi tänava vahelises kvartalis, Mere puiestee ääres äri- ja eluhoonete piirkonnas. Planeeritaval maa-alal asuva ärimaa sihtotstarbega Mere pst 10 kinnistu omanik on EHC Merekeskus OÜ, transpordimaa sihtotstarbega Ahtri tänav T5 kinnistu omanik on Tallinna linn.

Mere pst 10 kinnistul paikneb ärihoone – Merekeskus, Ahtri tänav T5 kinnistu on hoonestamata. Lisaks jääb planeeritavale alale osa Tallinna linna omanduses olevast transpordimaa sihtotstarbega Mere pst T2 kinnistust.

Planeeritav maa-ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja vaatesektorisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt jääb Mere pst 10 kinnistu alale, mille peamised juhtotstarbed on kesklinna mitmefunktsiooniline maa ja üldkasutatavate hoonete maa. Hooned peavad olema vaadeldavad kõigist külgedest ning ehitise suurim lubatud kõrgus maapinnast on 24 m. Alale on lubatud rajada kuni 6-korruselisi hooneid. Uute hoonete rajamisel tuleb tagada muinsuskaitseobjektide Rotermanni soolalao ja Tallinna Püha Siimeoni kiriku vaadeldavus. Ühtlasi tuleb luua jalakäijatele ühendus kesklinnaga ning tagada linna poolt vaated merele. Detailplaneeringu algatamisettepanek ei ole Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga vastuolus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles EHC Merekeskus OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku koostanud FE Arhitektid OÜ ja illustreeriva materjali Chapman Taylor Deutschland.

Detailplaneeringu algatamise taotlusega seoses koostatud muinsuskaitse eritingimuste kohaselt võib Mere pst 10 hoone lammutada ning praeguse hoone kohale on lubatud rajada uus ärihoone, kui järgitakse tänava- ja kvartalijooni. Uue hoone üldkõrgus võib olla kuni 24 m, kui on arvestatud vaatesuunda Admiraliteedi basseini põhjaservalt Tallinna vanalinnale.

Admiraliteedi basseini juurest kavandatud vaatesuuna sihis olevale jalakäijate tänavale peab Mere pst 10 kinnistul olema võimaldatud läbipääs maapinna tasandil, esimese korruse kõrgusel. Kuna Mere pst 10 hoone jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, siis tuleb enne uue hoone ehitustööde algust kinnistul läbi viia arheoloogilised kaevamised.

Kinnistu lõunapoolsesse ossa planeeritakse linnaväljak. Enne kavandatava hoone projekteerimist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus, tulenevalt Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ala nr 8 kohta antud soovitusest määrata hoonestusviis vastavalt arhitektuurivõistluse tulemusele. Planeeritav ala asub Mere puiestee ääres linnaehituslikult olulises kohas. Arhitektuurivõistluse tööde alusel saab kaaluda erinevaid lahendusvariante ja valida antud asukohta sobivaim.

Mere pst 10 ärimaa sihtotstarbega kinnistul paiknev ärihoone – Merekeskus – on esmaselt kasutusele võetud 1910. aastal lao- ja töökojahoonena ning on üks endistest laevaremonditehase hoonetest. 1997. aastal rekonstrueeriti hoone kaubanduskeskuseks, selle käigus säilisid kahest vanast nüüdseks kokkuliidetud hoonest vaid välisseinad. Vanade hooneosade peale, taha ja vahele on ehitatud uued plekist ehitusmahud.

Elu korteriühistus: Korteriühistu loomine, kui pooled ei ole nõus

katri-sarapuuMaja mädaneb ära midagi peab ette võtma. Inimesed ei ole kuidagi poolt, need 2 korterit.

Küsimus: Kuidas saame luu ühistu kui neljast korterist 2 on nõus? Kas saame üldse luua ühistu. Või peame tõesti ootama kuni 2018. aastai kui asi läheb kohustuslikuks?

Vastus: Korteriühistuseaduse § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega tuleb teil vaadata, kas nendele kahele korteriomanikele, kes soovivad korteriühistu moodustada, kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Juhul, kui ei kuulu, saate te lähtuda korteriomandiseadusest ning vastavalt seaduses sätestatule vajalikke otsuseid ja tegevusplaane vastu võtta.

Kätri Sarapuu, jurist

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleemi leevendada

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas seada Pae tn 58a kinnisasjal paiknevale parkimisalale isikliku kasutusõiguse Korteriühistu Pae 56 kasuks.

„Tallinna linn on parkimisprobleemide lahendamiseks seadnud isikliku kasutusõiguse 55 korteriühistu kasuks, korteriühistud on selle tulemusena saanud juurde kokku 1415 parkimiskohta,“ ütles abilinapea Eha Võrk. „Lisaks on linnaosad käesoleva aasta jooksul andnud korteriühistute kasutusse 16 parkimisplatsi.“

Korraldusega eelnõu kohaselt seatakse Tallinna linna omandis olevale Pae tn 58a kinnisasjale isiklik kasutusõigus Korteriühistu Pae 56 kasuks. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 755 m². Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning kasutusõigus seatakse tasuta.

Korteriühistud Pae 56 ja Pae 50/52 on vastavalt projektile nimetatud kinnisasjale välja ehitanud kokku 44 parkimiskohaga parkimisala, neist 29 parkimiskohta jäävad Korteriühistu Pae 56 kasutusse. Korteriühistu Pae 50/52 kasuks Pae tn 58a kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on juba otsustatud – korteriühistu Pae 50/52 kasutusse jääb 15 parkimiskohta.

Korteriühistu kohustub isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras hoidma ning isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra tagama.

Rapla riigimaja kunstikonkurss

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Rapla riigimajja, mis asub Rapla linnas aadressil Tallinna mnt 14.

Käesoleva kunstikonkursi raames otsitakse terviklikku ideelahendust, mis seonduks otseselt või kaudselt Raplamaaga, mille tunnuslauseks on „Kindel käeulatus. Raplamaa“. Kunstiteos(t)e asukohaks on ette nähtud seinapind Rapla riigimaja I korruse fuajees, kus toimuvad erinevad näitused ja mille kõrvalruumis paikneb auditoorium, olles seega üheks külastatavamaks paigaks terves hoones.

Žüriisse kuuluvad Rapla Maavalitsuse maasekretär Ene Matetski, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse juhatuse liige Kairi Orgusaar, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Arne Maasik ja Inga Heamägi ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Liisa Kaljula ja Johannes Saar. Ekspertidena osalevad žüriis ka Rapla Maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Age Tekku ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse juhatuse liige Riin Pallon-Tammepuu.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 12 064 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 180 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 120 eurot ja 60 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 01.03.2016 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Eesti BetooniühingbetoonEesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2015” esitati 15 nominenti.

„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii kortermajade- kui eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.

Suitsleppa sõnul saab Eesti betoonisektori ekspordivõimekuse sümboolse märgina võistlusel näha Soome suurima lennuvälja raudteetunneli rajatisi.

2015. aasta betoonehitise tiitlile kandideerivad:

  1. Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone – Muuseumi tee 2, Tartu;
  2. Eramu Tabasalus – Ranniku tee, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa;
  3. Ihaste sild – Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala, Tartu;
  4. Jõhvi Riigigümnaasium – Hariduse 5b, Jõhvi;
  5. Kehärata rongitunneli kaarelemendid – Helsinki lennujaama all, Vantaa, Soome;
  6. Kentmanni tänava äri- ja eluhoone – Kentmanni 6, Tallinn;
  7. Koda – elamu/ateljee/kontor/klassiruum;
  8. Kroodi viaduktid – Loo-Maardu teelõik, Jõelähtme vald, Harjumaa;
  9. Kultuurikatel – Põhja pst 27a, Tallinn;
  10. Marsi tänava korterelamud – Tondi, Tallinn;
  11. Maxima Logistikakeskus – Tallinna ringtee, Rae vald, Harjumaa;
  12. Rakvere Tark Maja – Lai 20, Rakvere;
  13. Viljandi krematoorium – Piiri 1a, Viljandi;
  14. Võru Riigigümnaasium – Seminari 1, Võru;
  15. Ühepereelamu – Põldmarja tn., Tartu.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni ja raketiste tarnija.

Kuueteistkümnendat korda korraldatava võistluse žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.

Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris.

Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2016. aasta märtsis.

Taustainfo

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on viisteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

  • 2014. aasta Betoonehitiseks tunnistati – Tondiraba Jäähall. Konkursi peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.
    • Tellija auhind – Tallinna Spordi- ja Noorsooamet;
    • konstruktori auhind – Civen OÜ, Novarc Group AS;
    • ehituse ja betoonitööde auhind – Merko Ehitus Eesti AS;
    • betooni auhind – E-Betoonelement AS, Rudus AS, HC Betoon AS;
    • raketise auhind – Peri AS.
    • 2013. a. Betoonehitis – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – K-Projekt AS (peaprojekteerija).
  • 2012. a. Betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstrukt-sioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.
  • 2011. a. Betoonehitis – heliskulptuur Cromatico Tallinna Lauluväljakul. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.
  • 2010. a. Betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
  • 2009. a. Betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press, Meelis Pressi Arhitektuuribüroo AS.
  • 2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.
  • 2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.
  • 2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.
  • 2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
  • 2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.
  • 2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.
  • 2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
  • 2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.
  • 2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 51 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 liiget.

Mustamäele rajatakse mitmeotstarbeline spordihall

TallinnTallinna linnavalitsus tunnistas Mustamäe linnaosas asuvale Akadeemia tee 30a kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmiseks korraldatud enampakkumise võitjaks Videvik OÜ.

Videvik OÜ kasuks seatakse isiklik kasutusõigus ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Akadeemia tee 30a kinnisasjale pindalaga 11 606 m².

„Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjale rajatav ajutine hoone – spordifunktsiooniga polüfunktsionaalne spordihall mõõtmetega vähemalt 60m x 100m,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 10 aastat ning tasu 80 eurot kuus.

„Mustamäel on sisetingimustes sportimise võimalustest suur puudus – meie 66 000 elanikuga linnaosas ei ole senini korralikku spordikompleksi, tõdes Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda. „Kindlasti leevendab kerkiv spordihall mõnevõrra seda vajakajäämist ja täiendab ka Akadeemia tee 30 kinnistule planeeritava ujulaga spordikompleksi võimalusi. Kergejõustikku tulevases multifunktsionaalses spordihallis tõenäoliselt harrastada ei saa, küll aga saab tegelda kõikvõimalike pallimängudega: korvpall, võrkpall, sulgpall jne.“

Õigustatud isik kohustub taotlema projekteerimistingimused, korraldama hoone ja hoonet teenindavate rajatiste ehitusprojekti koostamise, ehitama vastavalt ehitusprojektile isikliku kasutusõiguse alale hoone ja hoonet teenindavad rajatised (hoonet teenindavad teed, parkla koos tänavavalgustuse ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja -rajatised) ning need hiljemalt 15. detsembriks 2016 kasutusele võtma.

Ühtlasi kohustub isikliku kasutusõiguse omanik hoonet teenindavad rajatised ja kogu isikliku kasutusõiguse ala alaliselt heas seisukorras hoidma.

Mustamäe Linnaosa Valitsus korraldas Akadeemia tee 30a kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmiseks avaliku kirjaliku enampakkumise. Ainsana esitas pakkumise Videvik OÜ, kelle esitatud pakkumine vastas pakkumistingimustele.

Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel kohustub õigustatud isik isikliku kasutusõiguse ala vabastama, selle eest tasu nõudmata ning hoone oma kulul ära vedama ja isikliku kasutusõiguse ala heakorrastama. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel õigustatud isikule hoone ega seda teenindavate rajatiste püstitamiseks, kasutusloa vormistamiseks, remontimiseks ja heakorra tagamiseks tehtud kulutusi ei hüvitata.

Tugev palgakasv on muutnud kinnisvara kättesaadavamaks

SwedbankSwedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes kolmandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalga aastane kasv, 7.9% kolmandas kvartalis, ületas esmakordselt peale 2012. aastat korterite hinna kasvu. Kui teises kvartalis kasvasid korterite hinnad Tallinnas 9.1%, siis kolmandas kvartalis 5.8%. Kasvu aeglustumine oli tugevaim kesklinna piirkonnas.

Swedbanki makroanalüütik Siim Iskülli sõnul on turu aktiivsus samuti pidurdunud ning tehingute arvu iseloomustab langev trend. „Seega on turg stabiliseerumas, kuid võimalik on ka mõningane hindade langus. Novembris langesid korterite hinnad kesklinnas võrreldes aastatagusega 3.3%, kogu linna korterite hinnakasv jäi 2% lähedale. Ehituslubade statistika kohaselt püsis kolmandas kvartalis kortermajadele väljastatud ehituslubade arv kõrgel tasemel, mis hoiab lähitulevikus uute eluruumide pakkumise enamvähem samal tasemel,“ sõnas Isküll. „Teisalt on aeglustunud uute eluasemelaenude kolme kuu keskmine käibe kasv.“

Eluasemelaenude intressimäärad on püsinud kogu aasta vältel vahemikus 2.2-2.3%. „Olukorras, kus Euroopa Keskpank otsustas pikendada varaostuprogrammi, ei ole lähitulevikus intressimäärade olulist tõusu oodata. Koos netopalga kasvuga hoiab see laenuga kodu ostmise ideed atraktiivsena,“ selgitas ta.

Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Kolmandas kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Riias korterite hinnad ja intressimäärad langesid, netopalga aastane kasv kiirenes kolmandas kvartalis aga 8%-ni. Vilniuses panustas indeksi paranemisse enim intressimäärade langus, nii korterite hinnad kui ka netopalk kasvasid kolmandas kvartalis 3.8% aastases arvestuses.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1.5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2015. aasta kolmanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.swedbank-research.com/english/baltic_housing_affordability_index/2015/q4/hai_2015q3.pdf

Tõsta oma korteri turuväärtust​

Arco VaraOmanikud seisavad korteri müügi eel sageli küsimuse ees, kui palju peaks puhastamisse ja renoveerimisse panustama, et kiiresti müüa ja head hinda saada, kirjutab Arco Vara maakler ja kutseline hindaja Rutt Kaasik.

Kõlab arvamusi, et enne korteri müüki pole mõtet koristada ega remonti teha, kuna uued omanikud soovivad niikuinii kõik oma nägemuse järgi ümber korraldada. Korter peab müügiks olema siiski puhas ja korras. Kui näiteks seintel on näha eelmise omaniku väljakolimise järel pildiraamide või kappide ja muu mööbli asukoha jäljed ning ventilatsiooniavade ümber on tumedad ringid, siis visuaalselt see ostma ei kutsu. Reeglina hakkab ostuhuviline kohe rääkima, et vajalik on remondi tegemine ja hinda võiks alandada.

Teisalt ei tasu jälle üle pingutada, sest toreduslikest parendustes reeglina raha tagasi ei saada. Erandeid on siiski sõltuvalt korteri suurusest ja asukohast. Kui korter on atraktiivses piirkonnas (Kadriorg, Kalamaja ja vanalinn), siis seal saab mõistlikult investeeritud remondiraha suurema tõenäosusega tagasi kui nt mägedel asuvates korterites.

Jäta korterist objektiivne mulje

Vahest aitab lihtsalt seinte heledaks värvimine, et tekiks positiivne üldmulje.

Ostjale tuleks aga jätta korterist siiski võimalikult objektiivne, mitte petlik ettekujutus. Selleks, et vältida edaspidiseid probleeme, tuleks võimalikult ausalt kajastada korterit puudutavat infot – millised on eelised, mis on puudused.

Puhtinimlikust aspektist on lihtsam müüa korras ja puhastatud korterit, siis on võimalik küsida ka turule vastavat hinda, musta ja räpase korteri puhul võib hind olla oluliselt odavam ja müügiaeg pikem.

Inimlik on muidugi ka väita, et minu korter on hinnalt väärtuslikum, kui naabertrepikoja samalaadne korter või piirkonna samalaadne korter. Igal omanikul on isiklik emotsionaalne suhe oma korteriga, mis teebki selle kõikidest sarnastest paremaks. Et veenda selles ostjat, selleks tuleb välja tuua vettpidavad argumendid, miks on just teie korter parem – kas korrus, seisukord, vaade, kortermaja kui terviku seisukord jne. Mõjutavaid faktoreid on palju.

Fotod ja tegelik seisukord peavad olema kooskõlas

Põhiliseks veaks, mida korteri müügil tehakse, on see, et korteri kohapealne seisukord ei vasta kinnisvaraportaalis esitletud fotodel kajastatud seisukorrale. Näiteks on piltidel korter sisustatud, kuid kohapealsel ülevaatusel selgub, et mööblit pole, see on demonteeritud või ilmnevad muud erisused. Ostjal aga on tekkinud ootus kinnisvarakuulutuse fotodelt nähtud korterile.

Väga oluline on toimiva ühistu olemasolu

Toimiv ühistu on reaalselt väga oluline, sest sellest sõltub ju otseselt maja elanike kulude pool. Kui ei kortermajas ei tehta parendusi, ei renoveerita ega hooldata küttesüsteeme, ei soojustata fassaadi, siis on ka korteriomanikel eluaseme ülalpidamiskulud suuremad.

Oluline on ka ühistu rahaline seis, juhatuse liikmete ja majahalduri pädevus ning usaldatavus

Rutt Kaasik
Arco Vara kutseline hindaja

East Capitali uus kinnisvarafond sõlmis esimese tehingu

East CapitalFondivalitseja East Capital hallatav uus kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III on sõlminud kokkuleppe Tallinnas asuva Vesse jaekaubanduspargi omandamiseks. Tehing märgib ühtlasi fondi esimest investeeringut.

East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma sõnul on tehing märgilise tähtsusega ning kinnistab East Capitali rolli ühe võtmemängijana Baltikumi kinnisvaraturul. “Vesse jaekaubanduspargil on pikaajalised ja tugevad üürnikud ning suurepärane asukoht Tallinna liikluse tuiksoonel Peterburi maantee ja Smuuli tee ristis, mis teeb sellest atraktiivse investeeringu,” lisas Raidma. Vesse jaekaubanduspargi 23 800 ruutmeetri suurusel kinnistul tegutseb Eesti suurim aia- ja ehituskaupade jaemüüja Bauhof, hüpermarket Maksimarket ja mööblikauplus Masku.

East Capital Private Equity ja Real Estate juht Kestutis Sasnauskas sõnas tehingut kommenteerides, et investeering Vesse jaekaubandusparki on järjekordne tõestus Baltikumi kinnisvaraturu atraktiivsusest. “Kombinatsioon kõrgest tootlusest ja headest finantseerimistingimustest loob jätkuvalt atraktiivseid investeerimisvõimalusi,” lisas Sasnauskas.

Tehingu üksikasjad ei kuulu avaldamisele enne tehingu lõplikku jõustumist.

East Capital Baltic Property Fund III on fondivalitseja East Capital poolt 2015. aasta augustis loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteedilisse ärikinnisvarasse (büroohooned, jae- ja logistikasektor) Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud. East Capitali hallatavate fondide vara hulka kuulub Balti riikides 250 000 ruutmeetrit ärikinnisvara, millel tegutseb rohkem kui 500 üürnikku – vara väärtus on ligi 300 miljonit eurot. Kolmanda fondi omakapitali hinnanguline suurus saab olema 100 miljonit eurot; fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele.