Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Riigi Kinnisvara: Tallinna uus kohtumaja otsib konkursiga kunsti

11.04.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Harju Maakohtu uue hoone siseruumi.

Konkursi eesmärk on leida parim ideelahendus 2018. aasta kevadel valmiva uue Harju Maakohtu kohtumaja avalikku alasse paigutatavale kunstiteosele. Harju Maakohtu uus hoone paikneb Lubja tn 4, Tallinnas. Teos hakkab paiknema hoone väiksemas aatriumis kõrguva installatsioonina. Antud ruum on peamiseks sissepääsualaks hoone peasaali ning eeldatavalt peamine asukoht avalikku tähelepanu saavate ürituste korraldamiseks.

Teose tehnika ja materjal on piiratud mittepõlevateks materjalideks – klaas, kivi, metall, eelistatuim on klaas. Taies peab esindama Eesti installatiivse kunsti hetkeseisu, olema esinduslik ning dekoratiivse iseloomuga. Ideelahenduse kontseptsioon peab haakuma kaudselt kohtu tegevusvaldkonnast tulenevate ühiskondlike seostega. Eelistatud on modernne käsitluslaad.

Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Taavi Talve ja Maret Sarapu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mart Kalm ja Liisa Kaljula, kohtu esimees Meelis Eerik, täiendava eksperdina Liivalaia kohtumaja juht Aulike Salo ning Harju Maakohtu uue hoone sisearhitekt Pille Lausmäe.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 650 eurot ja 325 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 19. juuni 2017 kell 12:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriikliku piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 03-2017

10.04.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes märtsis teist kuud järjest pärast kolm kuud kestnud tõusu ja oli võrreldes veebruariga 0,1% madalamal. Võrreldes 2016. a märtsiga oli indeks 7,9% kõrgemal.

Märtsis toimus Tallinnas korteritega 1 005 tehingut, mis on viimase kümne aasta rekord. Tehinguid oli 48,2% rohkem kui veebruaris ja 22,7% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 2,2% ja oli 1 677 eurot ruutmeeter, mis on viimase nelja kuu kõige madalam näitaja. Võrreldes eelmise aasta märtsiga oli ruutmeetri hind 7,7% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu. Üürikorterite pakkumiste hulk ei ole viimase paari kuu jooksul muutunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kolmes linnaosas: Lasnamäel 14,8%, Pirital 11,6% ja Nõmmel 6,7%, põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega. Teistes linnaosades hinnad langesid: Põhja-Tallinnas 5,2%, Kesklinnas 4,8%, Haaberstis 3,3%, Mustamäel 1,5%, Kristiines 0,5%. Languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Pirital 15,8%, Põhja-Tallinnas 13,9% ja Lasnamäel 12,5%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Haabersti linnaosas on ruutmeetri hind langenud 1,4%.

Tartus keskmine pinnaühik võrreldes eelmise kuuga ei muutunud ja oli 1 234 eurot ruutmeeter, kuid Pärnus langes 10,7% ja oli 1 049 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 323 eurot ning 458 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 03-2017

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Elu korteriühistus: Üldkoosoleku otsuse kohustuslikkus

10.04.2017 Kätri Sarapuu

Korteriühistu üldkoosolekul on võetud vastu otsus vahetada meie korterelamus välja keskküttesüsteemi torustik ehk see renoveerida. Üks meie maja korteriomanikest ei võimaldanud töövõtjal siseneda enda korterisse seal torude vahetamiseks ja keeldub sellest ning ei tunnista üldkoosoleku otsust, kuna leiab et otsus ei ole seaduslik, sest tema hääletas renoveerimise vastu.

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda temalt torustiku väljavahetamist?

Vastus: Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui korteriühistu liige leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Lähtudes korteriomandiseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05). Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 15¹lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõttes.

Seega korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (RKL 3-2-1-132-05, RKL 3-2-1-53-10). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.

Tuleb ka märkida, et Riigikohus on leidnud, et nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt nii korteriühistuga kui ka selleta valitsetavas kortermajas eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (RKL 3-2-1-28-11, RKL 3-2-1-50-11). See võib mh tähendada, et otsuse vastu hääletanud korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle kaasa rasked tagajärjed (RKL 3-2-1-116-11).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistikaamet: Veebruaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport

10.04.2017 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 6% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes veebruaris 9%, samas re-eksport jäi möödunud aasta tasemele.

2017. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 97 miljonit eurot (2016. aasta veebruaris 140 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid veebruaris Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (8%). Eksport kasvas enim Hollandisse (27 miljonit eurot ehk kaks korda), Venemaale (17 miljonit eurot) ja Hiina (12 miljonit eurot). Hollandisse suurenes peamiselt mineraalsete toodete, Venemaale mehaaniliste masinate ning Hiina elektriseadmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Väljaveo suurenemist mõjutas mineraalsete toodete (kasv 32 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (kasv 27 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 14 miljonit eurot) eksport. Vähenes elektriseadmete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris 75% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (sh puidutöötlemise, pakendamise seadmed) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid, hakkepuit) väljaveo suurenemine. Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Hollandisse. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Hollandisse (28 miljoni euro võrra) ning vähenes Rootsi (43 miljoni euro võrra).

2017. aasta veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Rootsist (9%) ja Leedust (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (kasv 22 miljonit eurot) ja Taanist (kasv 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist (langus 26 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupa, transpordivahendeid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta veebruaris langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 14% ja impordi mahuindeks kasvas võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 3%.

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2017
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	975,9	100	6	KOKKU	1 072,5	100	1
EL 28	709,9	73	2	EL 28	869,8	81	0
Euroala 19	474,8	49	13	Euroala 19	610,4	57	3
EL välised riigid	266,0	27	21	EL välised riigid	202,7	19	7
1.Soome	153,6	16	8	1.Soome	137,6	13	1
2.Rootsi	139,4	14	-25	2.Saksamaa	114,1	11	-1
3.Läti	80,8	8	-5	3.Rootsi	96,7	9	4
4.Venemaa	61,4	6	38	4.Leedu	92,6	9	6
5.Leedu	57,3	6	5	5.Läti	90,1	8	3
6.Saksamaa	56,3	6	10	6.Venemaa	87,2	8	35
7.Holland	50,4	5	–	7.Poola	75,3	7	-9
8.Norra	40,1	4	18	8.Holland	60,8	6	-4
9.Taani	33,7	3	2	9.Hiina	48,2	4	4
10.USA	30,2	3	16	10.Taani	29,6	3	53

Eksport ja import kaubajaotise järgi, veebruar 2017
Kaubajaotis (-grupp)kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp)kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	975,9	100	6	1 072,5	100	1	-96,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	80,2	8	-8	107,2	10	0	-27,0
Mineraalsed tooted (V)	110,0	11	42	110,4	10	28	-0,4
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	54,7	6	33	102,2	10	9	-47,4
Kummi- ja plasttooted (VII)	31,2	3	8	64,2	6	18	-33,0
Puit ja puittooted (IX)	114,2	12	12	40,1	4	19	74,2
Paber ja pabertooted (X)	27,4	3	0	20,5	2	-7	6,9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	30,0	3	-1	53,5	5	1	-23,5
Metall ja metalltooted (XV)	68,5	7	11	90,0	8	10	-21,5
Mehaanilised masinad (84)	82,4	8	48	109,4	10	0	-27,0
Elektriseadmed (85)	161,0	16	-20	166,6	16	-21	-5,6
Transpordivahendid (XVII)	57,4	6	5	102,9	10	-1	-45,5
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	31,4	3	18	27,1	3	3	4,3
Mitmesugused tööstustooted (XX)	95,4	10	8	30,5	3	8	64,9
Muu	32,0	3	-8	48,0	4	0	-16,0

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.03.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.03.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Hinnatõus pidurdus energiahindade mõjul

10.04.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus 2,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendini.

Märtsis mõjutas hinnataset nii meil kui ka euroalal laiemalt valdavalt energiahindade tõusu pidurdumine. Märtsi alguses odavnes nafta ligi kümnendiku võrra Ameerika Ühendriikide naftavarude suurenemise tõttu, langetades meil mootorikütuste hindu veebruariga võrreldes. Lisaks alanes elektri börsihind viimase kümne kuu madalaimale tasemele. Selle mõjul pidurdus energiahindade tõus veebruari 9,5 protsendilt märtsis 7,0 protsendini.

Tingituna toidutoorme kallinemisest välisturgudel on toiduainete hinnad möödunud sügisest alates kiirelt tõusnud. Hinnatõus on laiapõhjaline, ulatudes märtsis 4 protsendini. Suurem osa alkoholiaktsiisi tõusust on nüüdseks hindadesse lisatud. Aasta alguse tubakaaktsiisi tõus jõuab hindadesse kogutud varude tõttu aprillis.

Teenuste hindade tõus on aasta esimestel kuudel ulatunud ligi 3 protsendini. Erinevalt möödunud aastast võib täheldada transporditeenuste kallinemist ning väljas söömise ja majutusteenuse hinnatõusu kiirenemist. Kui esimesel juhul võib seda seostada tõusnud kütusehindadega, siis vaba aja teenuste osas võib põhjustena välja tuua toidu kallinemise, palgasurved ning turistide suurenenud külastused.

Lähikuudel peaks inflatsioon välistegurite ja maksumuudatuste mõjul kõikuma 3 protsendi lähedal või veidi üle selle. Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi järgmisel nädalal.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Puust ja punaseks: kuidas kinnisvaraga rikkaks saada

07.04.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on kinnisvarasse ja aktsiatesse investeerimine mitmeti sarnane ning jagab soovitusi, kuidas jääda ellu ning teenida ka siis raha, kui turul on palju spekuleerijaid ja konkurents kõrge.

Osta sellist kinnisvara, millest aru saad ja ära tõmble. Sa ei pea ostma ja müüma siis, kui kõik seda teevad. Tõuse ja mõõnasid tuleb pidevalt sisse, aga rahulikult toimetades on trend ikka ülespoole. Nagu aktsiatega, tasub mängu panna ainult need vahendid, mille kaotamist saad endale lubada. Kui see on su ainus raha, siis ma sellega spekuleerimist ei soovita.

Ideaalis muidugi osta odavalt ja müü kallilt, aga oluline on ka teha tehinguid ühtlase ja pideva tempoga. Reaalses elus võib mõne ostuga kaotada, aga vähegi mõistlikult tegutsedes jääd pikas plaanis plussi. Kui teed ühe suure investeeringu ja ootad selle realiseerimiseks parimat aega, siis võid sattuda hoopis turulangusele ja lähed lõhki. Pidev ja stabiilne kauplemine hajutab riski.

Kui satud turule, millega spekuleeritakse, nagu näiteks praegu pealinnas, siis pead arvestama, et aktiivse investori portfell on kogu aeg löögi all. Raha ja investeering peab olema pikk ja kindel, et tagasilöögid üle elada. Enamus, kes on erakinnisvarasse aastate jooksul investeerinud, on sellega ikkagi pikas plaanis plussis.

Ära ehita või osta ainult võõra ehk laenurahaga. Mõistlik on jagada oma ja laenuraha tasakaal 50/50. Kui osakaal on laenu poole kaldu ja turul peaks tekkima mõõn, siis hakkab pank pigistama ja pead leidma lisaraha. Mõtle läbi ka majanduslikult otstarbekas alternatiivne stsenaarium, näiteks kui müük ei õnnestu, kas väljaüürimine oleks lahendus.

Kui ostad väljaüürimiseks, siis kalkuleeri aastatootlus. Lisaks pead arvestama jooksvate kulude, amortisatsiooni ja inflatsiooniga. Tundub keeruline, aga näiteks 120 000-eurost korterit 500 euroga kuus välja üürides on üüritootlus viis protsenti, mis kasumi mõttes on tagasihoidlik ning tähendab pigem raha säilitamist, kui teenimist. Kui kinnisvaraturg on kasvav ja hinnad tõusevad, lisandub ka kapitalitootlus. Hindade languse puhul on muidugi vastupidi.

Ühisrahastusplatvormidega on võimalik kinnisvaraarendamisse investeerida väiksemaid summasid, mis tähendab et kaotada on korraga vähem ja alustamiseks pole vaja suuri summasid. Samuti lubatakse kuni 15-protsendilist tootlust. Samas peab arvestama, et tegemist on kõrgema riskiastmega investeeringuga. Kui majandus õitseb, saavad investorid oma raha koos intressidega tagasi. Kui projekt läheb hapuks, võib oma rahast üpris lihtsalt ilma jääda.

Erinevalt aktsiatest on kinnisvarale ise võimalik väärtust juurde luua. Tavaline on osta räämas korter, remontida ja siis kas üürile anda või maha müüa. Seda niiöelda flippimist teevad tänapäeval aga päris paljud ning seetõttu on remontimata korteri hinnad üles läinud ja kasumit raskem teenida.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks sõlmis ehituslepingu Lätis

07.04.2017 Tõnu Toompark

7. aprillil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks ja SIA M257 vahel leping Akropole multifunktsionaalse keskuse ehitustöödeks aadressil Maskavas tänav 257 Riia. Peatöövõtja SIA Merks on otsustanud kaasata partnerina UAB „Mitnija“ osalusega 50:50.

Lepingu raames rajatakse ligikaudu 98 000 m² kogupinnaga multifunktsionaalne keskus, mis hõlmab kaubanduskeskust, büroohoonet, liuvälja ja kinokompleksi. Lepingulised tööd sisaldavad ka keskust toetavat ulatuslikku infrastruktuuri ehitust – parklad, ümberkaudsed tänavad ning haljastus.

Lepingu maksumus on ligikaudu 100 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta aprillis ning nende valmimine on plaanitud 2019. aasta jaanuarisse.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Swedbank: Eesti majanduskasvul kindlam hoog

07.04.2017 Tõnu Mertsina

Maailmamajanduse kasvuväljavaade on viimastel kuudel paranenud
Tugevam välisnõudlus toetab Eestis juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist
Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub
Töövõimereform toob endaga kaasa töötute arvu kasvu
Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima
Hinnatõus kiireneb sel aastal üle 3%
Eesti majandus kasvab meie hinnangul sel aastal 2,2%, järgmisel aastal 2,8%.

Maailmamajanduse kasvuväljavaade on paranenud

Arenenud riikide majanduskasvu väljavaade on paranenud. Kuigi hinnakasv on kiirenemas, jääb see paljudes riikides lähiajal üsna tagasihoidlikuks. Poliitilised riskid on küll veidi vähenenud, kuid on jätkuvalt üsna kõrged.

USA majanduskasv sel aastal kiireneb, kuid koos ebakindluse võimaliku kasvuga valitsuse reformide tegeliku teostamise suhtes hakkab majanduskasvu toetavate tegurite mõju vähenema. Tööpuuduse langus, kitsamaks muutuvad tingimused USA tööturul ja inflatsiooni kiirenemine lubavad Föderaalreservil jätkata rahapoliitika normaliseerimist.

Vaatamata poliitilisele ebakindlusele jätkub euroalal majandustsükli tõus. Maailmamajanduse parem väljavaade suurendab ekspordivõimalusi ning investeeringud hakkavad majanduskasvu rohkem panustama. Majanduskasvu tugevnemine euroalal on laiapõhjaline nii riikide kui ka majandusharude lõikes. Euroala majandustingimused lubavad Euroopa Keskpangal alustada rahapoliitika normaliseerimist alles järgmisel aastal.

Pärast nõrka 2016. aastat, on ka tärkavad turud selle aasta alguses üllatanud tugevate kasvunumbritega. Samas on USA kaubanduspoliitika mitmetele riikidele tõsiseks riskiks – seda eriti Aasias.

Eestis majanduskasv kiireneb, kuid tööjõudu napib

Tugevam välisnõudlus toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist

Aasta alguses jätkus Eesti tööstussektori tootmismahtude tugev kasv ning selle sektori kasvu väljavaade on paranenud. Jaekaubanduse müügitulu kasv on aga aeglustumas. Tööstussektori kasvule on toeks tugevam välisnõudlus. See toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist. Samuti on järsult kiirenenud tootja- ja ekspordihindade kasv, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. Samuti peaks see lubama ettevõtetel teha rohkem kulutusi investeeringuteks.

Selle aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.

Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub

Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranenud. Vaatamata laenuportfelli tugevale kasvule, suudetakse oma kohustusi hästi täita. Seda näitab väga madal halbade laenude osakaal laenuportfellis. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub. Majapidamiste tugevad eluasemeinvesteeringud jätkuvad ning valitsus peaks sel ja järgmisel aastal oluliselt suurendama Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeeringuid. Samuti peaksid tõusma mittefinantsettevõtete investeeringud – hinnad kasvavad, ekspordivõimalusi on rohkem, kasutamata kapitali osakaal väheneb ja madalad laenuintressimäärad on jätkuvalt investeeringutele toeks. Kuigi Euribori languse põhi on tõenäoliselt juba sel aastal, jäävad turuintressid lähiajal madalaks. Käesoleva aasta investeeringuid (samuti ka importi) suurendab ühekordse tehinguna jaanuaris Tallinki laeva ostmine – see tekitab baasefekti järgmisse aastasse, mistõttu investeeringute kasv siis järsult aeglustub. Ilma nimetatud ühekordse suurtehingu mõjuta kasvaksid koguinvesteeringud mõõduka tempoga.

Möödunud aastal kogumajanduse tootlikkuse kasv veidi paranes. Tootlikkuse paranemine peaks sel aastal jätkuma ning meie hinnangul vahe nominaalse tootlikkuse kasvu ja palgakasvu vahel väheneb. See aitab parandada ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet.

Välisinvesteeringutes ei ole Eesti tööjõukulud ja majanduskasv enam eeliseks

Vaatamata viimasel paaril aastal Eestisse tehtud uutele suurematele välismaistele otseinvesteeringutele, on nende osakaal SKP-s pikemas tagasivaates langenud. Väga tugeva mõjuga on olnud Eesti finantssektorisse tehtud välisinvesteeringud. Välisinvesteeringud on olnud olulisel kohal Eesti majandusmudelis ning need on andnud tugeva panuse meie majanduskasvu. Tööjõukulud ja majanduskasvu kiirus ei ole aga enam meie eeliseks. Üha olulisemaks muutub kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, äritegevuseks soodne ettevõtlus- ja maksukeskkond ning taristu. Samuti ettevõtete valmidus rakendada kaasaegset tehnoloogiat ja digilahendusi ning nende juhtide ja töötajate vastav kompetents. See tähendab omakorda, mitte ainult välisinvesteeringute kontekstis, vajalikke investeeringuid ning olemasoleva tööjõu täiendkoolitust, kohati ümberõpet ning nende mobiilsuse parandamist (vt ka järgmist alateemat). Kõrgele tõusnud tööjõukulud peaksid Eesti ettevõtteid ja välisinvestoreid suunama rohkem investeeringutele masinatesse ja seadmetesse, mis aitavad tootlikkust ja ettevõtete kasumlikkust parandada. Kuigi masinate ja seadmete ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaal on koguinvesteeringutes viimastel aastatel tõusnud, on nende maht kahjuks vähenenud.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Vabade töökohtade arv on pidevalt suurenenud ning tööjõu nappus on Eesti ettevõtete jaoks muutunud üha tõsisemaks probleemiks. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii tööjõupuudus kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu. Käesoleva aasta veebruaris oli vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv tõusnud 7700-ni (ehk 22% kõikidest registreeritud töötutest; möödunud aasta juulis olid need näitajad veel 4900 ja 16%).

Hinnatõus kiireneb

Toorainete kallinemise ja aktsiismaksude tõstmise mõjul kiireneb hinnatõus sel aastal üle 3%. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad esimest korda kolmeaastase pausi järel. See peaks tarbimise kasvu pidurdama. Pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgaliste tulumaksutagastused peaksid samas tarbimist toetama. Tänu maksuvaba tulu märgatavale tõusule 2018. aastal, kiireneb palgatöötajate netopalga kasv aga oluliselt. Enamiku palgatöötajate jaoks kerkib maksuvaba tulu järgmisel aastal 40 protsendini keskmisest brutopalgast kuus (möödunud aastal oli see määr 15%).

Me jääme oma jaanuaris avaldatud majanduskasvu prognoosi juurde. Meie hinnangul kiirendab investeeringute kasvu taastumine Eesti majanduskasvu sel aastal 2,2 protsendini. Tarbimise kasvu taastumine annab järgmisel aastal täiendava jõu majanduskasvule, mis ulatub meie prognoosi järgi siis 2,8 protsendini.

Alustatakse Kristina majade teise hoone ehitustöödega

07.04.2017 Tõnu Toompark

AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu ja Nordecon AS sõlmisid 24.11.2016 lepingu Tondile Kristiine City´sse nelja kortermaja ning poolmaa-aluse parkla ehitamiseks. Kristiine linnaosa südamesse rajatavate Kristina majade ehitus toimub neljas etapis. Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone, töödega alustati möödunud aasta novembrikuus ning hoone valmimine on kavandatud 2017. aasta detsembrisse.

OÜ Marsi Elu teavitas 06.04.2017 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu teise etapi ehitustöödega alustamist. Teises ehitusetapis valmib samuti 31 korteriga eluhoone, mille planeeritud valmimine on juunis 2018 ning mille maksumus on veidi üle 2 miljoni euro, millele lisandub käibemaks.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon kahe ülejäänud ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 62 korterit ning ehitatakse välja ka Sõjakooli ning Sammu tänavad koos kommunikatsioonidega.

Kristiine City seni valminud kolmes majas on 93-st korterist müümata vaid 10 ning ehitatavas 4. majas on 31-st korterist müüdud 12.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi: „Kristiine City kogub tallinnlaste seas tuntust ja populaarsust. Kristina majad ja Marsi 6 loft-korterid, kus hiljuti alustasime renoveerimistöödega, pakuvad põnevat vaheldust ja head elukvaliteeti. Kristiine City on Pro Kapitali poolt Kristiine linnaosas arendatav uus terviklik elukeskkond, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik ja energiasäästlik.“

AS Pro Kapital Grupp (www.prokapital.ee) on Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja, kes tegeleb kaasaegsete suuremahuliste äri- ja elamukinnisvara projektide arendamisega Eesti, Läti ja Leedu pealinnades. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte viinud lõpule 20 arendusprojekti müüdava kogupinnaga ca 190 000 ruutmeetrit.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Eesti Pank: Aktsiisitõusude mõju tarbijahinnaindeksile jätkub lähikuudel

07.04.2017 Sulev Pert

Nafta ja toiduained olid maailmaturul märtsis odavamad kui veebruaris
Eesti ja euroala alusinflatsioon püsib endiselt aeglane

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade inflatsioon märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3,4%lt 2,8%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Energia hinnad tõusid aastaga 7% ning toidukaubad, sh alkohol ja tubakas kallinesid 4,5%, kuid alusinflatsiooni määr oli endiselt madal, 1%.

Hinnasurve maailmaturul nõrgenes märtsis veidi ning see kajastus ka Eesti tarbijahindades. Märtsikuu alguses odavnes maailmaturul toornafta, sest USAs suurenes nafta tootmine, mis tasakaalustas OPECi riikide tootmismahu varasema piiramise mõju. Ka toidutoormed oli märtsis veebruariga võrreldes odavamad, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2,3%. Nafta odavnemise mõju Eesti tarbijahindadele oli vahetu: mootorikütused odavnesid kuuga 1,3%. Toidutoormete hinnatõusud ja -langused maailmaturul aga kanduvad Eesti hindadesse üle tavaliselt kolme kvartali jooksul.

Toiduainete kallinemisest ligi poole ehk 2 protsendipunkti põhjustas alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus selle aasta alguses. Kuna ettevõtted soetasid möödunud aasta lõpus suuri laovarusid, on maksumõju seni kandunud tarbijahindadesse üle aeglasemalt kui eelmisel aastal. Seetõttu võib eeldada, et aktsiisitõus mõjutab tarbijahindu ka lähikuudel.

Euroala keskmine hinnakasv aeglustus märtsis 2%lt 1,5%ni, sealhulgas madalama alusinflatsiooni määra tõttu. Alusinflatsioon on rahapoliitika tegemisel oluline näitaja, sest seda vaadatakse koos majanduse teiste võtmenäitajatega. Euroala alusinflatsioon, milles ei ole arvestatud volatiilseid energia ja toiduainete hindu, aeglustus peamiselt tööstuskaupade tõttu. Tööstuskaubad odavnesid mitmes euroala suuremas riigis edasi hoolimata asjaolust, et toorainete ja tootmises kasutatavate vahetarbekaupade hinnatase on aastaga tõusnud. Kuna alusinflatsioon oleneb majanduse aktiivsusest ja küsitlusandmed (baromeetrid) viitavad euroala majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele, võib eeldada, et alusinflatsioon aasta jooksul kiireneb.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Harju Elu: Kus tasub Harjumaal osta lähiajal uut korterit?

07.04.2017 Tõnu Toompark

Harkus, Lagedil ja Sauel kerkivad uued elumajad

Kolmest arendusest on kõige kaugemale jõutud Rae vallas Lagedi alevikus. Seal ehitab Hansaviimistluse OÜ kahte kortermaja. Harkus rajatakse hoonete esimest korrust, Saue linnas algavad ehitustööd suvel.

Lagedile rajatavad korrusmajad asuvad Jaama tee 10/2 ning 10/1. Teadaolevalt on need uue vabariigi esimesed korterelamud asulas. Arendaja ehk LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse assistent Risto Saaremets rääkis Harju Elule, et ehitus valmib tänavu septembris. Mõlemad elamud on kolmekorruselised ning kokku on neis 32 korterit.

“Korteri hinnas sisaldub valve all panipaik, parkimiskoht, esiku ja pesuruumi lae valgustus, siseviimistlus, esiku garderoob-kapp liugustega, vannitoa mööbel ja santehnika,” selgitas Saaremets. Korterid teevad eriliseks ka suured rõdud ning terrassid. Olemas on sisehoovi mänguväljak, ülikiire internet, soojustagastusega sundventilatsioon ja vesipõranda küte. “Ruumide broneering on tasuta. Müüdud on juba viis korterit,” lisas Saaremets.

Harku pakub mõisakodu

Ühe korteri hind jääb vahemikku 76 000-112 000 eurot. Tema sõnul on firmal plaanis ka edaspidi Rae vallas kinnisvara arendada ning uusi elamuid ehitada.

Harjumaa teises otsas, Harku alevikus on ehitustööd värskelt alanud.

Praegu laotakse mõisa lähedale Instituudi teele kahe korterelamu müüre. Ehitus algas tänavu veebruaris ja lõpeb tuleva aasta kevadel.

Pindi Kinnisvara projektijuht ning maakler Janek Saveljevi sõnul on ehitaja Mitt & Perlebach OÜ ning arendaja Mõisapargi Arenduse OÜ. Rajatavad hooned on identsed ning mõlemal on kolm korrust. Mõlemas majas on 17 korterit. Kokku rajatakse 34 korterit ning need on 3-4-toalised. Hinnad algavad 109 000 eurost ning ulatuvad 131 000 euroni. Korterite suurus on 57,7-75,9 ruutmeetrit. “Huvi on suur ja müük edeneb,” ütles Saveljev. Kas tegemist on esimeste uue Eesti ajal ehitatud korruselamutega 600 elanikuga Harku alevikus? Saveljevi sõnul see nii ei ole. “Instituudi tee 3 maja valmis minu teada aastal 2007,” lisas projektijuht.

Saue kolm kortermaja

Kui Lagedil ja Harkus juba ehitustööd käivad, siis Saue linnas Kuuseheki tänaval on arendus plaanides. Capital Mill OÜ projektijuht Ahti Kiili selgitas Harju Elule, et hooneid on plaanis rajada kolm ja need ehitatakse etapiviisiliselt. Esimesena läheb tänavu suvel töösse Kuuseheki tänav 50.

“Esialgne prognoos on, et järgmise majaga (Kuuseheki 52) alustame 2018. aasta suvel. Siis on esimene kortermaja valmis,” ütles Kiili. Igas majas on kolm korrust maa peal ning ka keldrikorrus. Ühes majas on 48 2-4-toalist korterit.

“Kokku on raudtee lähedases arenduses seega 144 korterit. Esialgu tundus küll väga suur maht nii väikese linna kohta, kuid arvestades seda huvi, mis projekti vastu on, siis seda hirmu enam ei ole,” rääkis Kiili. Korterite hinnad jäävad vahemikku 89 500-137 000 eurot ning nende suurus on vahemikus 49-83,2 ruutmeetrit.

Projektijuhi sõnul on kerkivad hooned kvaliteetsed ja energiatõhusad. Tavalise villa asemel kasutatakse 160 mm paksusi IKO Enertherm 150 soojustusplaate. Olemas on päikesepaneelid ja elektriautode laadimisvõimalused. Hoonete energiatõhususarv on 110 kWh/(m2 a). “Kuuseheki elanikud saavad valida kolme erineva siseviimistluspaketi vahel, mille autor on sisearhitekt Tiina Kesküla. Parkimiskohad on igale korterile tasuta,” rääkis Kiili.

Harju Elu: Kus tasub Harjumaal osta lähiajal uut korterit?

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutasid märtsis enim mootorikütus ja toit

07.04.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta märtsiga võrreldes 3,2% ja teenused 2,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 5,9% ja mittereguleeritavad hinnad 2%.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 19% ja bensiin 18,5% kallim. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka toidu ja mittealkohoolsete jookide 4% kallinemisel, millest piim, piimatooted ja munad andsid kaks seitsmendikku ning suhkur ja kondiitritooted ning kala ja kalatooted veel kumbki ühe seitsmendiku. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud kartul (25%), värske kala (24%) ja suhkur (20%).

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% kallinemine, millest üle poole andsid köögivilja 3,4% ja puuvilja 3,3% hinnatõus. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite talviste soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 3,8% odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2017
Kaubagrupp	Märts 2016 – märts 2017, %	Veebruar 2017 – märts 2017, %
KOKKU	2,8	0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,0	1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,3	0,8
Riietus ja jalatsid	3,2	3,3
Eluase	1,1	-0,9
Majapidamine	0,1	-0,4
Tervishoid	1,3	-0,6
Transport	6,6	0,0
Side	-2,2	-0,3
Vaba aeg	-0,4	0,9
Haridus ja lasteasutused	2,8	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	4,7	0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,3	-1,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

07.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Eestlaste õnnetunnet oma naabruskonnas mõjutab kõige enam turvalisus

07.04.2017 Tõnu Toompark

Kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonna üle 50-60 aastased kaaslasega koos elavad ning kodu omavad naised ning kõige õnnetumad üksikud noored mehed, kes elavad üürikorteris, selgus rahvusvahelise elamuehituskontserni Bonava poolt kaheksas riigis läbiviidud uuringust.

Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna õnnelikkuse mõõdik, mille abil saab mõõta ja võrrelda elanike rahulolu ja õnnelikkust oma elukeskkonnas. 100punktisel skaalal oli Eesti näitaja 65. Lätlaste vastav näitaja oli 72. Kõige õnnelikumalt tunnevad end oma kodus ja naabruskonnas aga rootslased 79 punktiga.

„Õnnelikkuse taset võib pidada kõigis maades üsna kõrgeks, sest keskmine punktisumma õnneindeksis järgi on 72,“ ütles 8000 vastajat hõlmanud uuringut tutvustanud Bonava Grupi kliendiuuringute juht Clara Westman. Uuringusse olid kaasatud Rootsi, Soome, Taani, Norra, Saksamaa, Peterburi, Eesti ja Läti.

Kõige olulisemaks õnnelikkust kujundavaks teguriks peetakse turvalisust. Kõikides riikides on olulised näitajad seotud aktiivse elustiili, kõnni- ja jalgrattateede olemasoluga (68%), igapäevatoimingute lihtsuse (58%) ja võimalusega harrastada tervislikke eluviise (58%). 57% vastanutest peab oluliseks oma naabruskonna tundmist ning 41% sealsete elanike ja naabrite tundmist.

1000 Eesti vastanu jaoks oli kõige olulisem turvalisus (85%) ja tervislike eluviiside harrastamise võimalus (69%). Õnneliku naabruskonna kujundamisel mängib Eestis olulist rolli ka erinevate vanusegruppide esindatus.

Aprillis esimest aastapäeva tähistava Bonava Eesti OÜ tegevjuhi Timo Riismaa sõnul on nende eesmärk luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on kõrgeim elukvaliteet, mistõttu tuleb teada, mis seda õnnetunnet kujundab.

Bonava on üks suurimatest uute kodude ehitajatest Eestis. Alates 2004. aastast on ettevõte rajanud Tallinnasse ja selle ümbrusesse enam kui 1500 kodu – Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla, Haaberstisse Pärnaõue ning Pelguranda Ketraja Majad. Järgneva viie aasta jooksul on plaanis ehitada veel täiendavalt 2000 korterit, mis on taskukohase hinnaga ja võimalikult paljudele kättesaadavad.

Rootsi ehitusfirmast NCC möödunud aasta aprillis välja kasvanud Bonava on Põhja-Euroopa juhtiv elamuarendusettevõte. Kontsern tegutseb kaheksas riigis ning selle käive on 13 miljardit Rootsi krooni aastas. Bonava aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil Nasdaqi nimekirjas.

25/04/2017 toimub koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

07.04.2017 Margot Toompark

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja selle mõju teistele seadustele.

Koolitusele on oodatud:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel; kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada ning mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas.