Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti Pank: Maikuist hinnatõusu toitis teenuste ja toiduainete kallinemine

09.06.2025 Sulev Pert

Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 4,5%ni. Hinnakasvu hoidis üleval teenuste ja toiduainete kallinemine, kuid energiahinnad olid märksa odavamad kui mullu.

Energiahindade hulgas olid transpordikütused mais 11,4% odavamad kui eelmisel aastal, sest toornafta hind on sellel aastal odavnenud veerandi võrra. Elektri turuhinnad on tänavu kuude arvestuses olnud väga heitlikud. Veebruaris ulatusid need 150 euroni MWh eest, kuid langesid järgmistel kuudel tagasi 70 euro lähedusse. Ka juuni alguses on elektri turuhind viimaste aastate võrdluses olnud suhteliselt odav, jäädes 56 EUR MWh juurde.

Toiduainete hinnatõus on samas tänavu järjest kiirenenud ja jõudis mais 7,1%ni. Uue tegurina on viimastel kuudel hoogustunud puuviljade ja lihatoodete kallinemine. Pikemaajalise trendina on jätkunud piimatoodete, sealhulgas või hinnatõus, sest toorpiima hind oli aprillis 23% kõrgem kui aasta varem. Mahlade jaehinnad odavnesid mais üle pika aja – ilmselt seetõttu, et apelsinimahla hinnad on maailmaturul järsult langenud. Kohvi hind maailmaturul alles otsib suunda ja kuigi hinnatase on juba madalam kui aasta alguses, kajastub see jaehindades viivitusega.

Teenuste hinnatõus ulatus mais aastavõrdluses 10% lähedusse. Suur osa teenuste kallinemisest (4,4 pp) tulenes administratiivsetest hinnatõusudest, s.h automaksu jõustumisest jaanuaris ja meditsiiniteenuste kallinemisest aprillis, mille taga olid tõstetud haiglatasud ja erakorralise arstiabi hind. Erasektoris on hooajalise nõudluse tõttu kiiresti kallinemas vabaajateenuste hinnad, eelkõige puhkusereisid ja hotellimajutus (vastavalt 20% ja 12%).

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,1%

06.06.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,1% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,9% ja teenused 8,8% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski.

Võrreldes aprilliga mõjutasid mai indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6% ning toitlustuse ja majutuse 2,1% hinnatõus. Teisalt avaldasid mõju 1% odavnenud transpordikulud – peamiselt mootorikütuse ja õlide 2,3% ning reisijateveo 2,4% hinnalangus.

Toidukaubad kallinesid mais võrreldes aprilliga kokku 0,6%. Toidu hinnatõusu panustasid enim piima ja piimatoodete (1,5%), šokolaadi (10,5%) ning kohvi (7,7%) kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid köögivilja (0,9%), leivatoodete (1,7%) ning linnuliha (2,7%) hinnalangus.

Bensiin oli mais võrreldes aprilliga 1,8% ja diislikütus 3,6% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, mai 2025

Kaubagrupp	aprill 2025 – mai 2025, %	mai 2024 – mai 2025, %
KOKKU	0,1	4,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,6	7,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,1	3,2
Riietus ja jalatsid	-0,2	-4,5
Eluase	-0,2	2,1
Majapidamine	-0,1	1,6
Tervishoid	0,1	9,9
Transport	-1	6,2
Side	-1,1	1,6
Vaba aeg	0,4	4,9
Haridus ja lasteasutused	0	2,5
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,1	4,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	0,3	5,9

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Tööstustoodangu veab kasvule kasvav eksport

06.06.2025 Raul Eamets

Täna Statistikaameti poolt avaldatud tööstussektori aprillikuu statistika näitab, et varasematel kuudel alanud kasv jätkus ka aprillis. Aprillis kasvas tööstuse kogutoodang 4%. Oluline on vaadata ka kui palju sellest toodangust müüdi ja palju jäi lattu ning palju muutus eksport. Müük kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes 4,7% ja eksport kasvas 1%. Kokku kasvas nelja esimese kuuga töötleva tööstuse kogumüük 5,7% ning eksport 5,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Minnes kitsamalt sektori tasemel, siis nelja kuuga on müügimahtusid kasvatanud kõige rohkem elektriseadmete tootmine (+31%), piimatoodete tootmine (+7,3%), puidutöötlemine (+6,4%) ja mööblitootmine (+6,4%), kui vaadata suuremaid sektoreid. Kõik need kasvud näitavad müügiks läinud toomismahtude muutust.

Müügi langused on kõige suuremad olnud nelja kuu vaates mootorsõidukite ning haagiste tootmises (-14,1%), lihatööstuses (-0,2%), keemiatööstuses (-3,2%) ning elektroonika ning optikaseadmete tootmises (-1,4%). Langus oli ka puhastatud naftatoodete tootmises (-13,8%).

Kui vaatame veel nelja esimese kuu eksporti erinevates tööstusharudes, siis suurematest harudest on hästi läinud toiduainete tööstusel (kasv 6,9%, sh piimatööstuses +12,5%), puidutööstusel (+13,1%), metallitoodete tootmisel (+9%), mööblitööstuses (+7,1%) ning elektriseadmete tootmisel (+30,4%).

Arvud näitavad ilmekalt, et kasvunumbrid saavad tulla ainult siis kui suudetakse müüa välismaale ehk meie majanduse veab käima eksport. Seepärast tuleb ka murelikult jälgida USA presidendi otsuseid tariifide osas. Isegi kui USA osakaal meie ekspordis ei ole märkimisväärne, tooks üldine tollisõda kaasa riikide kapseldumise ning väliskaubanduse vähenemise, mis oleks Eesti sugusele väikesele avatud majandusele väga valus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tartu: Siuru detailplaneering läheb volikokku

06.06.2025 Tartu.ee

Linnavalitsus saatis täna linnavolikogule Siuru kultuurikeskuse detailplaneeringu kehtestamise eelnõu.

Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev ala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Detailplaneeringu koostamine on kestnud mitu aastat, alates selle algatamisest detsembris 2022. Esmalt koostati detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning seejärel põhilahendus. Mõlemad lahendused olid avalikul väljapanekul, mille ajal esitati hulgaliselt ettepanekuid haljastuse, liikluse, asukoha, mänguväljaku, jõe-äärse lahenduse jmt kohta. Nii eskiisi kui ka põhilahenduse avalikustamise ajal toimus mitmeid avalikke arutelusid. Esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtade põhjal on planeeringulahendust korrigeeritud.

Abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on muudatused eelkõige seotud avaliku ruumiga. „Näiteks sai Vabaduse puiestee turuhoone kõrval juurde bussitasku, täpsustati praeguse mänguväljaku ümberkolimist ja Emajõe veeni ulatuvat astmestikku. Kirja sai ka nõue, et kultuurikeskuse esimene korrus peab olema võimalikult avatud ja avalik igas küljes. Rõõmu tegi suur huvi ja aktiivne osalus aruteludes,“ lisas Kiivet.

Planeeringuala suurusega u 4,5 hektarit piirneb Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneering näeb ette Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse kuni 10 666 m² ehitisealuse pinna ja 58,14 m absoluutkõrgusega hoone rajamiseks.

Planeeringu koostamisel lähtuti 2023. aastal toimunud kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Kooskõlas üldplaneeringuga on pool Uueturu tn 1 krundist määratud haljasala ja vaba aja veetmise ala maaks ning kuni 50% võib olla hoonestatud. Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega ala vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamisega ja mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Olemasolev mänguväljak on planeeritud ümber tõsta kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada kultuurikeskuse kõrvale, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks.

Planeeritud on muuta liikluskorraldust ja vähendada Vabaduse pst sõiduradasid, et parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi. Vabaduse puiestee kavandatakse tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud ka autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele.

Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala. Kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. Kui kaubamaja saab ühenduse rambi kaudu, siis praegustest sisse- ja väljapääsudest säilib kaubalaadimisala ja väljapääs parklast ning suletakse sissepääs Uueturu tänavalt, eesmärgiga tagada jalakäijate turvaline liikumine.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu.

Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse maa-alusele korrusele (kuni 219 parkimiskohta). Turuhoone ees parkimine säilib, kuid parkimislahendus muutub, kuna luuakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõeni. Vabaduse puiesteel olevate parkimiskohtade asemel kavandatakse kohad kultuurikeskuse parklasse.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka uute toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Detailplaneering vastab üldplaneeringule ja arvestatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Korteripakkumine suureneb hooajalistel põhjustel

06.06.2025 Tarvo Teslon

Tallinna korterite müügipakkumine on asunud mõõdukalt hoogsalt kasvama. Korterite müügipakkumise suurenemine on hooajaline igakevadine nähtus ja kinnisvaraturule probleeme ei tekita, sest tehingute arv on suur, analüüsis korterituru arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 05.2025 ostjat 6090 Tallinna korterile. Pakkumine on 10% suurem kui jaanuaris.

„Kevad on iga-aastaselt elamispindade turu elavnemise periood. Seega on müügipakkumise suurenemine hooajaline nähtus, milles tonti näha ei tohiks. Pakkumiste maht ei ole siiski väike. 6090 korteri müügipakkumist Tallinnas on 15-20% rohkem kui viimaste aastate keskmine,“ avaldas Tarvo Teslon numbrid.

Korterite tehinguturg on samuti aktiivne. 2023. aasta ja 2024. aasta esimese poole vaikelu järel on korterite ostu-müügitehingute arv olnud mõõdukalt suur – alates 07.2024 on Tallinnas korteritehinguid igakuiselt tehtud üle ajaloolise keskmise.

„Kõrgemapoolne korterite müügipakkumine võiks tekitada hinnasurvet ja probleeme madala aktiivsusega korterituru puhul. Tehingute arv on aga väga hea. Nii on korterite müügipakkumine ja tehingute arv omavahel üsna heas ja mõistlikus tasakaalus,“ andis Tarvo Teslon hinnangu.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli mais 3670 €/m². Seda on 3% rohkem kui aasta varem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind on portaalis KV.EE on kasvu kiirendanud käesoleva 2025. a jooksul.

„Kõrge tehingute arv näitab, et korteriostjad aktsepteerivad hetkel kehtivat hinnataset. Seega ei ole hinnalanguse prognoosimine asjakohane ennustus. Korterihindadelt olulist kiiret tõusu ei tohiks samuti oodata. Pakkumisi on palju ja valikuvõimalus ostjate jaoks on lai, müüjate pakutavad allahindlused ja soodustused on tehinguni jõudmise juures olulisel kohal. Samuti ei kinnita visalt paigal püsivad tehinguhinnad, et korterihinnad peaksid kosuma. Kõige tõenäolisem ootus eeloleva aasta osas on senise mõõduka ja palgakasvule alla jääva tempoga kinnisvara kallinemine,“ järeldas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Euroopa Keskpank tegi majanduse toetamiseks veel ühe intressikärpe

06.06.2025 Madis Müller

Otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus langetada keskpanga intressimäärasid veel 0,25% võrra. Madalamad intressimäärad pakuvad majandusele tuge olukorras, kus kaubanduspoliitikaga seotud segaduse tõttu valitseb lähituleviku väljavaate suhtes tavapärasest suurem teadmatus.

Võib öelda, et Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärk on sisuliselt saavutatud. Maikuine hinnatõus euroalal oli 1,9% ning hinnatõusu kiirenemist ei ole ette näha ka lähemas tulevikus. Inflatsiooni raugemisele viimastel kuudel on kaasa aidanud naftahinna langus ja euro tugevnemine. Samuti on oodatav majanduskasv järgmisel paaril aastal tõenäoliselt üsna mõõdukas, mis tähendab, et majanduskeskkonna kuumenemisega kaasnevat võimalikku survet hinnatõusuks liialt karta pole põhjust. Ettevaates on siiski tähtis, et ka euroala sisemaine hinnasurve jätkaks vähenemist, sest näiteks teenuste hinnad kasvasid jätkuvalt üle 3%.

Euroalal tervikuna ulatus esimese kvartali majanduskasv aastavõrdluses 1,2%ni ning kujunes seega kiiremaks, kui Euroopa Keskpank ja teised prognoosijad keskmiselt ootasid. Sellest ei saa aga liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuna tõsisemad pinged rahvusvahelises kaubanduses lahvatasid teatavasti aprilli alguses. Lisaks suurendasid mitmed ettevõtted nii Euroopas kui ka USAs tõenäoliselt kõrgemate tollimaksude ootuses aasta esimestel kuudel oma varusid ning see andis esimese kvartali kasvule lisahoogu. Täiendavad USA tollimaksud oma kaubanduspartneritele ja samuti teadmatus, milliseks rahvusvahelise kaubanduse reeglid lähiaastatel kujunevad on peamine põhjus, miks Euroopa Keskpank hindas oma värskes majandusprognoosis nõrgemaks nii globaalse majanduskasvu kui ka euroala ekspordi väljavaate. Euroala majandus on siiski mõõduka taastumise kursil ja selleks aastaks oodatav 0,9% suurune majanduskasv eeldatavasti järgmisel kahel aastal pisut kiireneb.

Mille arvelt Euroopa Keskpank majanduse kosumise ruumi näeb? Eriti nüüd, mil ekspordi väljavaade on seoses kaubandussõjaga muutunud keerulisemaks, jääb kasvu toetama tarbimiskulutuste suurenemine. Selle eeldamine on loogiline tänu inimeste sissetulekute jätkuvale kasvule. Samal ajal on juba näha ka märke tugevnenud optimismist tööstussektoris. See viitab võimalusele investeeringute kasvuks, kuna viimaste aastate keerulisemates majandusoludes on ettevõtete investeeringud olnud selgelt madalseisus.

Euroopa Keskpanga uut prognoosi kokku võttes paistab aga eelkõige silma ootus, et hinnatõus aeglustub. Tarbijahindade kasvutempo on võrreldes märtsiprognoosiga hinnatud 0,3% võrra aeglasemaks nii sel kui ka järgmisel aastal (inflatsiooniprognoos vastavalt 2,0% 2025. a. ja 1,6% 2026. a.). Peamised hinnatõusu pidurdavad tegurid on varasemalt oodatuga võrreldes madalamad energiahinnad ning euro tugevnenud kurss.

Majanduse käekäigu prognoosimine on alati üsna tänamatu töö. Erinevaid majandust mõjutavaid šokke ja üllatusi juhtub pidevalt ning eks majandusprognoosi eesmärk ongi kirjeldada tõenäolisi suundumusi parasjagu teada oleva informatsiooni pinnalt. Praegu on aga teadmatust, et mitte öelda segadust, tavapärasest veelgi rohkem. Väliskaubanduse panus euroala majandusse on äärmiselt tähtis ning ebaselgus kaubandussuhteid mõjutavate tollimaksude ja muude reeglite tuleviku suhtes teeb prognoosimise eriti keeruliseks.

Koos kõige tõenäolisemaks peetud majandusstsenaariumiga avaldas Euroopa Keskpank seekord ka kaks alternatiivset stsenaariumit, mis lähtuvad erinevatest võimalikest tulemustest kaubandusläbirääkimistel USAga. Positiivsema stsenaariumi järgi kaotaksid USA ja Euroopa Liit teineteise kaupadele kõik vastastikused tollimaksud. Negatiivse stsenaariumi järgi kehtestatakse Euroopa Liidu toodetele USA turul 20% tollimaks ning Euroopa Liit vastaks omalt poolt samaga. Kummalgi juhul ei oleks kirjeldatud eelduseid kasutades tagajärjeks liigkiire hinnatõus. Aga kindlasti võib minna ka teisiti. Kõrged tollimaksud kujutavad endast raputust tarneahelatele ning kogemus näitab, et tõrked tarneahelates võivad kaupade hindu kergitada. Samuti olukorras, kus energiahinnad on kukkunud suhteliselt madalale on pigem tõenäoline, et järgmised üllatused energiaturult toovad taaskord kaasa pigem kõrgemad kui madalamad hinnad. Euroala majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule võib tulla täiendavat hoogu ka valitsuste kasvavatest kulutustest riigikaitsele ja täiendavatest taristuinvesteeringutest.

Nagu oleme Eesti Panga kommentaarides varemgi öelnud, võidab Eesti majandus tänu valdavalt ujuva intressimääraga laenulepingutele intressimäärade langusest vahetumalt kui enamik euroala riike. Samuti on mõistagi ka meie huvides euroala majanduse jõudmine võimalikult tugevatele alustele. Üldiselt on aga minu arvates tähelepanuväärne, et sõltumata kaubandusreegleid puudutavast ulatuslikust segadusest on euroala majandus üsna hästi vastu pidanud ning leidub piisavalt ka tuleviku suhtes optimismi sisendavaid näitajaid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valitsus toetab suurte tööstusalade kiiremat arengut, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid

06.06.2025 Adaur.ee

Valitsus otsustas kiirendada suurte tööstusalade arendamist, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid ja muuta meie ettevõtluskeskkond atraktiivsemaks. Strateegiliselt tähtsateks loetakse edaspidi vähemalt 30-hektarilised tööstusalad, mille puhul juba hinnatud looduskaitselisi piiranguid uuesti ei hinnata. Samuti analüüsitakse tööstusalade taristu arendamise võimalusi.

Järgmisest aastast lüheneb suurematel tööstusaladel planeeringuteks kuluv aeg kuni kolme aasta võrra ning ettevõtetele luuakse kaardikiht Maa- ja Ruumiameti (MaRu) geoportaalis, kust investorid leiavad info sobivate tööstusalade, elektriühenduste, teede ja muu infrastruktuuri kohta. Lisaks töötatakse välja kontseptsioon tööstusalade infrastruktuuri edasiseks arenduseks.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul jõuame juba aasta lõpuks olukorda, kus sobivad tööstusalad on kaardistatud ning tehtud investorile leitavaks MaRu loodava kaardilaheduse kaudu.

„Nii saab investor hakata kohe tööstuse rajamiseks ehitusluba taotlema. Kõik eelnevad toimingud, kooskõlastused ja uuringud on ettevõtja eest ära tehtud. Lisaks toovad eelisarendatud alad suurema selguse ka kogukondadele, kuna on teada, millistesse piirkondadesse uusi tööstusi kavandatakse. Kui tahame kõrgemaid palku, suuremat jõukust, regionaalset arengut, siis meil on vaja juurde kõrgemat lisandväärtust loovaid tööstusi. Selleni jõudmiseks on vaja ettevõtjale ja kogukondadele selgust, kuhu, mida ja kui kiiresti rajada saab,“ selgitas minister.

Praeguseks on Eestis kaardistatud 28 vähemalt 30-hektarilist tööstusala. Enamikul neist – kokku 25 – on juba detailplaneering kehtestatud või see on ettevalmistamisel. Tüüpiliselt vajab üks tootmisettevõte umbes 5 hektarit maad, seega on potentsiaali uute investeeringute vastuvõtmiseks märkimisväärselt.

Et muuta vajalik info investoritele paremini kättesaadavaks, valmib sügiseks uus kaardilahendus Maa- ja Ruumiandmete infosüsteemis. Selle kaudu saab ettevõtja valida sobiva tööstusala vastavalt oma vajadustele, näiteks elektrivõimsuse, tööjõu olemasolu või rongiühenduse põhjal. Kaardilahendus lisatakse olemasolevasse MaRu geoportaali, nii et mahukaid IT-arendusi see kaasa ei too.

Lisaks analüüsitakse võimalusi piirkondlike investeeringute agentuuride loomiseks, mille ülesanne oleks tööstusalade arendamine, investorite leidmine ja tootmismaa müük. Samuti võiksid sellised agentuurid saada õiguse maad hallata ja kasutada alustamiseks vajalikku kapitali. Nii toimib juba praegu Ida-Viru Investeeringute Agentuur, mis on aidanud tuua piirkonda kümneid ettevõtteid ning luua üle tuhande töökoha.

Arco Vara: Arco Vara ASi aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

06.06.2025 Adaur.ee

05.06.2025 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

Kinnitada Arco Vara AS-i 2024. aasta majandusaasta aruanne.
Katta 31.12.2024 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 624 tuhat eurot jaotamata kasumi arvelt; ja maksta dividendi 0,02 eurot aktsia kohta. Dividend makstakse välja 0,02 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 12.11.2025 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride, kellel on õigus saada vastavat dividendi, nimekiri (record date) fikseeritakse seisuga 05.11.2025.
Kinnitada Arco Vara AS-i juhatuse tasustamispõhimõtted vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud juhatuse tasustamispõhimõtetele.
Kinnitada nõukogu liikmete Steven Yaroslav Goreliku, Kert Keskpaiga, Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu ja Tarmo Silda volitused nende volituste lõppemise seisuga kuni käesoleva aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni; ja pikendada aktsionäride käesoleva üldkoosoleku otsuse tegemise päevast viie (5) aasta võrra järgmiste isikute ametiaega nõukogu liikmena:
1. Steven Yaroslav Gorelik;
2. Kert Keskpaik;
3. Hillar-Peeter Luitsalu;
4. Allar Niinepuu; ja
5. Tarmo Sild.
Kinnitada nõukogu esimehe ametikoha tasuks 5000 eurot kuus (neto); ja kinnitada nõukogu lihtliikmete tasuks 500 eurot (neto) iga nõukogu koosoleku kohta.
Muuta Arco Vara AS-i põhikirja punkti 2.1 ja võtta kasutusele järgmine redaktsioon: “Seltsi aktsiakapitali miinimumsuurus on 5 000 000 eurot ja maksimaalsuurus on 20 000 000 eurot.“
Suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali järgmiselt:

1. lasta välja 6 980 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,7 eurot ühe aktsia kohta. Uued lihtaktsiad on samast klassist kõigi teiste Arco Vara AS-i aktsiatega.
2. ühe uue aktsia väljalaskehind on 2,5 eurot, millest nimiväärtus on 0,7 eurot ja ülekurss 1,8 eurot.
3. uus aktsiakapital on 12 157 856,90 eurot.
4. uute aktsiate märkimise eesõigus jaguneb järgmiselt:

1. 1. Alarmo Kapital OÜ (registrikood 11716173): 2 100 000 aktsiat. Alarmo Kapital OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest rahalise sissemaksega täies ulatuses, kokku 5 250 000 eurot;
  2. Luther Factory OÜ (registrikood 16151741): 3 309 999 aktsiat. Luther Factory OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest täies ulatuses rahalise sissemaksega, kokku 8 274 997,50 eurot;
  3. Luther Factory Holding OÜ (registrikood 14806675): 1 570 001 aktsiat. Luther Factory Holding OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest rahalise sissemaksega täies ulatuses, kokku 3 925 002,50 eurot.

1. välistada olemasolevate aktsionäride märkimise eesõigus uute emiteeritud aktsiate osas, et võimaldada punktis (d) loetletud isikutel teha soovitud investeering Arco Vara aktsiatesse;
2. juhatusel on õigus pikendada märkimisperioodi või tühistada aktsiad, mida märkimisperioodi jooksul ei märgitud, viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast märkimisperioodi lõppu;
3. senistel aktsionäridel ei teki uute aktsiatega seotud õigusi, sh äriseadustiku § 345 lõike 1 alusel märkimise eesõigust;
4. uued aktsiad annavad õiguse saada dividende alates märkimisperioodi lõpust;
5. ettevõte taotleb kõigi äsja emiteeritud aktsiate võtmist Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas kauplemisele ning aktsionärid volitavad ettevõtte nõukogu ja juhatust tegema kõik vajalikud toimingud ja sõlmima selleks kõik nõutavad lepingud. Uute aktsiate märkimise periood on neliteist (14) päeva alates aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kusjuures juhatusel on õigus märkimisperioodi lühendada, kui kõik aktsiad märgitakse enne tähtaega. Aktsiad loetakse märgituks rahalise sissemakse tasumisel AS Arco Vara arveldusarvele EE307700771000592876.

Arco Vara ASi dividendimakse ex-date

Arvestades, et dividende saama õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse järgmisel kuupäeval (record date):

05.11.2025,

Arco Vara AS informeerib, et väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on vastavalt:

04.11.2025.

AV AGM EST 2025

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur elurajoon saabki valmis, Uus-Järvekülas toimus viimase kuue maja sarikapidu

06.06.2025 Adaur.ee

EfTEN United Property Fundi ja Invego ühises enam kui 40 miljonit eurot maksma läinud Uus-Järveküla elurajoonis peeti viimase kuue maja sarikapidu ning 165 rida- ja paarismajakoduga arendus valmib lõplikult järgmise aasta alguses.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Uus-Järvekülas müüdud üle nelja viiendiku kodudest. “Suutsime mõne aasta eest väga hästi tabada inimeste tänaseid ootusi, mistõttu lisandus ka kinnisvaraturu paaril raskemal aastal Uus-Järvekülas uusi koduomanikke pidevalt. Ridamaja pakutav piisav ruumikus ja privaatsus ning rohelise ümbruskonnaga rahulik asukoht on paljude lastega perede jaoks peamised omadused, mida uuelt kodult oodatakse,” rääkis Vähi ja rõhutas veel tugevusi loetledes, et nii kauplused, koolid kui lasteaiad on jalutuskäigu kaugusel ja samas toimib ka sujuv ühendus Tallinna kesklinnaga.

Vähi sõnul on Uus-Järveküla elurajoon näide sellest, kuidas heade partnerite, tugeva visiooni ja pühendunud meeskonnaga saab luua tervikliku ja mõnusa elukeskkonna. “On näha, et Uus-Järveküla elanikele meeldib siin väga, sest suure müügitöö teevad tegelikult ära need, kes oma sõpru siia julgelt elama kutsuvad,” rääkis Vähi lisades, et muidugi on suureks plussiks ka juba Invego käekirjaks saanud terviklik väliala, kus on erinevas vanustes lastele ronimise ning mängimise alad ning mitmekülgsed võimalused sportimiseks ning vaba aja veetmiseks.

Kõik Uus-Järveküla A-energiaklassi kodud valmivad kvaliteetsetest materjalidest ja neile kehtib viieaastane ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. “Viimasel sarikapeol tahan ladusa ja kenasti graafikus püsinud koostöö eest eraldi tänada ehitusettevõtet NOBE,” kiitis Invego juht peamist koostööpartnerit.

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Vabu ametikohti oli esimeses kvartalis 4,9% vähem kui aasta varem

06.06.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9130 vaba ametikohta, mida on 4,9% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 5633 inimest.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta.

Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduses (1247), töötlevas tööstuses (874) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (859).

Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses

Tööle võeti esimeses kvartalis 39 088 inimest ehk üle 650 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

„Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv (5633) oli 852 võrra madalam kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustas 14,8% kõigist töölt lahkunutest, samas kui mullu esimeses kvartalis lahkusid 16,3% kõigist töölt lahkunutest tööandja algatusel,“ tõdes Saagpakk.

Kui vaadata kõiki 2025. aasta esimeses kvartalis töölt lahkunuid, siis oli neid kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (6006 töötajat).

Tööle võetud töötajate arv oli suurim töötleva tööstuse (6053) ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (5513).

Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetute ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes aastaga ligi 1,4%.

Analüütik selgitas, et vabu ametikohti oli aasta esimeses kvartalis enim Harju maakonnas (75,7% kõikidest vabadest ametikohtadest), nendest 66,5% olid Tallinnas ning 9,2% Tallinna piiridest väljas Harju maakonnas.

„Ka hõivatud ametikohti oli tänavu esimeses kvartalis enim Harju maakonnas (57,3% kõikidest hõivatud ametikohtadest) ning Tartu maakonnas (11,2%). Nendele järgnesid Ida-Viru maakond (4,5%) ning Pärnu maakond (3,8%),“ ütles ta.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmed vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet küsimustikuga „Palk ja tööjõud“.

Vaba ametikoht – vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille puhul tööandja kas otsib aktiivselt uut töötajat ja on valmis edasi pingutama ametikoha täitmiseks ning mille puhul on tööandjal plaanis täita ametikoht kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine arvestatud kolme kuu andmete põhjal, andmed võetud iga kuu lõpu seisuga

Vabade ametikohtade määr – vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus

Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 05-2025

06.06.2025 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Novira Capitali suurarendus Riias sai Swedbankilt 44 miljoni euro suuruse rahasüsti

06.06.2025 Adaur.ee

Swedbank Latvija väljastas 44 miljoni euro suuruse laenu Riia südalinnas eelmisel aastal valminud Novira Plaza Riga ärikvartali omanikfirmale, mis kuulub Eesti kinnisvaraarendajale Novira Capital ja Leedu investeerimisfondile Evernord Real Estate Fund III.

Novira Capitali tegevjuht Nikolay Kryzhanovskiy sõnul kasutatakse Swedbanki laenuraha varasemalt projekti ehituse rahastamiseks emiteeritud võlakirjade lunastamiseks ning osaliselt ka viimaste veel vabade üüripindade lõplikuks väljaehitamiseks. “Novira Plaza Riga on suurepärane näide arendajate, ehitajate ja investorite edukast koostööst keeruka projekti elluviimisel. Projekti arendus- ja finantseerimisstruktuur ning professionaalne meeskond võimaldasid meil edasi liikuda ka väga keerulistel aegadel. Pangaga äsja sõlmitud rahastusleping on samas ka selge tunnustus meie viimase viie aasta tööle,” rääkis Kryzhanovskiy.

Novira Capital ja Evernord on järgmise ühise suurprojektina juba alustanud luksusliku 16-korruselise korterelamu Stellar rajamist Tallinna südalinnas. “Oleme viimastel aastatel keskendunud just kesklinna arendustele, mis rikastavad linnaruumi ja aitavad luua kaasaegset ning mitmekesist elukeskkonda linna südames,” rõhutas Kryzhanovskiy. Novira Capitali viimaste aastate suuremate arenduste hulka kuuluvad näiteks Tallinna kesklinna rajatud elamukvartal Das Haus, A-klassi ärihoone Büroo 31 ja kõrghoone Novira Plaza Tallinn.

Kokku 70 miljonit eurot maksma läinud Novira Plaza Riga arendus algas 2021. aastal ning 2024. aastal avatud A-klassi ärikvartal pälvis eelmisel aastal juba ka Läti aasta kinnisvaraprojekti tiitli. Tänaseks on 39 000 ruutmeetri suuruse üldpinnaga kompleks igapäevases aktiivses kasutuses ja nimekamate üürnike hulgast leiab näiteks sellised ettevõtted, nagu PwC Latvia, Wolt Latvia, Eversheds Sutherland Bitāns, Bigbank, Luminor, New Yorker ja paljud teised.

Novira Capital tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendamisega, millest tuntumad on Novira Plaza, Das Haus, Büroo 31, Büroo 83, Merirahu Villad ja Kalaranna Kodu Eestis ning Novira Plaza Riga ärikvartal Lätis.

Evernord Group haldab üle 300 miljoni euro väärtuses klientide varasid. Evernord Asset Management haldab viit kinnisvarafondi, mis tegutsevad Leedus, Lätis, Eestis ja Hispaanias, ning Euroopa ettevõtete võlakirjafondi Evernord Bond Fund. Leedu Pank andis ettevõttele 2017. aastal litsentsi teadlikele investoritele mõeldud kollektiivsete investeerimisfondide haldamiseks.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.-11.09.2025

06.06.2025 Margot Toompark

08.-11.09.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonna baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
teavet pangalaenude ja notariaalsete toimingute kohta;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehinguid.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.–11.09.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Swedbank: ECB update – Policy is no longer restrictive, more cuts are still likely

06.06.2025 Adaur.ee

The ECB cut all main interest rates and revised down inflation forecast
We maintain our forecast that the ECB will cut rates two more times this year – in September and December

As expected, The Governing Council decided today to cut the three key ECB interest rates. The deposit facility rate, the main refinancing operations and marginal lending facility rates were cut by 25 basis points to 2.00%, 2.15% and 2.40%, respectively. In a press release the ECB did not mention neutral interest rate (which is estimated to be close to 2%) or the fact that current monetary policy may no longer be restrictive. Thus, this should be viewed as a dovish statement, leaving the door open for further cuts.

The ECB staff also updated its macroeconomic projections and now expect 2.0% headline inflation this year and only 1.6% in 2026, both 0.3 pp lower than in March. The revisions mainly reflect lower energy prices and stronger euro – the trend that for now seems unlikely to reverse. The medium-term inflation outlook remains unchanged – the ECB staff still sees inflation settling close to its target of 2% on a sustained basis. GDP projections were largely unchanged – growth was slightly stronger than expected at the start of the year, but “uncertainty surrounding trade policies is likely to weigh on business investments and exports”.

We maintain our forecast – the ECB is likely to pause in July, but will cut rates two more times this year, in September and December, bringing deposit rate to 1.5%. Going forward the risks are balanced – trade tensions may depress global trade and sentiment, further easing inflationary pressures. On the other hand, bigger fiscal stimulus or disrupted supply chains may reignite some inflationary pressures.

Full report here

Arco Vara: Decisions of the Annual General Meeting of shareholders of Arco Vara AS

06.06.2025 Adaur.ee

The annual general meeting of shareholders of Arco Vara AS held on 5 June 2025 adopted the following decisions:

To approve the annual report of Arco Vara AS for 2024.
To cover the net loss of EUR 624 thousand for the financial year ended on 31.12.2024 from retained earnings; and to pay a dividend of EUR 0.02 per share. The dividend of EUR 0.02 per share will be paid to shareholders on 12 November 2025 via transfer to the shareholder’s bank account. The list of shareholders entitled to receive the dividend (record date) will be fixed as of 05.11.2025.
To approve the principles of remuneration of the Management Board of Arco Vara AS as set out in the materials of the general meeting and made available to shareholders.
To approve the mandates of Supervisory Board members Steven Yaroslav Gorelik, Kert Keskpaik, Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu and Tarmo Sild as of the end of their term until adoption of this resolution of the general meeting of shareholders; and to extend the term of office of the following persons as members of the Supervisory Board for five (5) years from the date of this resolution of the general meeting of shareholders:
1. Steven Yaroslav Gorelik;
2. Kert Keskpaik;
3. Hillar-Peeter Luitsalu;
4. Allar Niinepuu; and
5. Tarmo Sild.
To approve the remuneration for the position of the Chairman of the Supervisory Board in the amount of EUR 5,000 net per month; and to approve remuneration of regular supervisory board members in the amount of up to EUR 500 net per each supervisory board meeting.
To amend clause 2.1 of Arco Vara AS’s Articles of Association and adopt the following wording: “The minimum share capital of the Company is 5,000,000 euros and the maximum share capital is 20,000,000 euros.”
To increase the share capital of Arco Vara AS as follows:

1. to issue 6,980,000 new ordinary shares with a nominal value of 0.7 euros per share. The new ordinary shares will be of the same class as all other shares of Arco Vara AS;
2. the issue price of one new share will be 2.5 euros, of which 0.7 euros is the nominal value and 1.8 euros is the share premium;
3. the new share capital is 12,157,856.90 euros;
4. the pre-emptive right to subscribe for new shares is divided follows:

1. 1. Alarmo Kapital OÜ (registry code 11716173): 2,100,000 shares. Alarmo Kapital OÜ will pay for new subscribed shares in full with monetary contribution, totalling 5,250,000 euros;
  2. Luther Factory OÜ (registry code 16151741): 3,309,999 shares. Luther Factory OÜ will pay for new subscribed shares in full with monetary contribution, totalling 8,274,997.50 euros;
  3. Luther Factory Holding OÜ (registry code 14806675): 1,570,001 shares. Luther Factory Holding OÜ will pay for new subscribed shares in full with monetary contribution, totalling 3,925,002.50 euros;

1. to exclude the pre-emptive subscription rights of existing shareholders for the newly issued shares to enable the persons listed in point (d) to make the desired investment into Arco Vara’s equity;
2. the Management Board has the right to extend the subscription period or cancel the shares that were not subscribed for during the subscription period within fifteen (15) days after the end of the subscription period;
3. the existing shareholders will not have any rights related to the new shares, including no pre-emptive subscription rights under § 345 (1) of the Commercial Code;
4. the new shares will confer the right to receive dividends starting from the end of the subscription period;
5. the Company will apply for all newly issued shares to be admitted to trading on the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange, and the shareholders authorize the Company’s Supervisory Board and Management Board to carry out all necessary actions and conclude all required agreements for this purpose. The subscription period for the new shares is fourteen (14) days from the adoption of the share capital increase resolution, whereas the Management Board has the right to shorten the subscription period if all shares are subscribed before the deadline. Shares are considered subscribed upon payment of monetary contribution to AS Arco Vara’s bank account EE307700771000592876.

Dividend payment ex-date of Arco Vara AS

Taking into account that the list of shareholders who are entitled to dividends (record date) shall be fixed on the following date:

5 November 2025,

Arco Vara AS hereby informs that the respective dividend payment ex-date ia the following:

4 November 2025.

AV AGM ENG 2025

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 108 109 110 … 1,675 1,676 1,677 Vanemad uudised ››

Eesti Pank: Maikuist hinnatõusu toitis teenuste ja toiduainete kallinemine

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,1%

Bigbank: Tööstustoodangu veab kasvule kasvav eksport

Tartu: Siuru detailplaneering läheb volikokku

KV.EE: Korteripakkumine suureneb hooajalistel põhjustel

Eesti Pank: Euroopa Keskpank tegi majanduse toetamiseks veel ühe intressikärpe

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valitsus toetab suurte tööstusalade kiiremat arengut, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid

Arco Vara: Arco Vara ASi aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Suur elurajoon saabki valmis, Uus-Järvekülas toimus viimase kuue maja sarikapidu

Statistikaamet: Vabu ametikohti oli esimeses kvartalis 4,9% vähem kui aasta varem

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 05-2025

Novira Capitali suurarendus Riias sai Swedbankilt 44 miljoni euro suuruse rahasüsti

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.-11.09.2025

Lisateave ja registreerumine

Swedbank: ECB update – Policy is no longer restrictive, more cuts are still likely

Arco Vara: Decisions of the Annual General Meeting of shareholders of Arco Vara AS

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Lisateave ja registreerumine

Telli uudised postkasti

Täname!

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv