Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Merko Ehitus Eesti uueks juhatuse esimeheks saab Keit Paal

04.11.2016 Tõnu Toompark

14. novembril toimub muudatus Eesti juhtiva ehitusettevõtte AS Merko Ehitus Eesti juhatuses –senise juhatuse esimehe Tiit Robeni asemel asub ametisse Keit Paal.

„Tiit on juhtinud Merko Ehitus Eestit ning varasemalt ka Merko Ehitus kontserni kokku üle kaheksa aasta ning seda ka Merko jaoks väga keerulistel aegadel ning läbi kriisiaja. Sellest tulenevalt on tema panust ettevõttesse raske ülehinnata. Tiidu juhtimisel on üles ehitatud väga professionaalne ja ühtehoidev meeskond, mille tulemusel on Merko aastaid olnud Eesti ehitusturu liider,“ ütles AS Merko Ehitus kontserni juhatuse esimees Andres Trink.

„Ehitusturul ja ehitusvaldkonnas on toimumas väga kiired muutused ja arengud, millega Merko peab kaasas käima, et oma positsiooni hoida. Peame tegutsema efektiivselt ja tulevikku suunatult. Meil on hea meel, et uus juhatuse esimees tuleb ettevõtte seest. Keit Paali juhtimisel on Merko üldehituse valdkonnas juba toimunud kiire ehitusprotsesside ja tehnoloogiline areng, mida ta uuel positsioonil saab viia kogu ettevõtte ja kõikide valdkondade tasemele,“ lisas Andres Trink.

„Merkol on suur potentsiaal nii tugeva inseneride kaadri kui finantsvõimekuse näol. Usun, et järgnev periood, kus ehitusse tulevad muuhulgas mitmed keerulised rajatised, annab Merkole võimaluse edukalt jätkata turuliidri rollis,“ ütles Tiit Roben.

„Tänan Merko juhtkonda usalduse eest, mul on au ja suur väljakutse Eesti ehitusturu liidri juhtimise teatepulk üle võtta. Võtan eesmärgiks suunata ettevõtet rakendama julgemalt kaasaegseid lahendusi ning olen veendunud, et Merko professionaalse kollektiiviga suudame need ka ellu viia. Tänane ehitusturg nõuab avatust ja uuendusmeelsust, mida saame pakkuda muu hulgas tänu paremale koostööle tellijate ja koostööpartneritega ning oma kontserni ettevõtetega,“ ütles Keit Paal.

Alates 14. novembrist vastutab AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal ettevõtte üldjuhtimise ning insenerehituse valdkonna eest. Jaan Mäe juhib üldehitusvaldkonda ning elamuehituse ja kinnisvaravaldkonda, Veljo Viitmann ehituse ettevalmistust ning Alar Lagus finantsvaldkonda.

Tiit Roben liitus Merkoga 1998. aastal projektijuhina, aastatel 2008–2012 oli ta AS Merko Ehitus juhatuse esimees ning alates 2012. aasta jaanuarist AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees.

Keit Paal on töötanud ehitusvaldkonnas ligikaudu 20 aastat. Alates 2014. aastast on ta juhtinud Merko Ehitus Eesti üldehituse valdkonda, kus tema juhtimisel on võetud kasutusel mudelprojekteerimine. Varasemalt on Keit Paal töötanud Merkos aastatel 2002–2011 objektijuhi, projektijuhi ja projektidirektorina ning 2011–2014 töötas ta Skanskas valdkonna juhina. Tema suuremate ehitusobjektide hulka kuuluvad Viru Keskus, Tallinna Ülikooli BMFi hoone, Porkuni kool ja Viimsi lasteaed-algkool, Veerenni ärihoone ning Viru vangla ja arestimaja.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Arco Vara: Eesti korterituru lühiülevaade 10-2016

04.11.2016 Mihkel Eliste

Tehinguaktiivsuse kasv peatunud, hinnakasv jätkub

Käesoleva aasta oktoobris tehti Eestis 1 792 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna möödunud kuuga langenud 6,9% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 0,5%. Tuginevalt möödunud kuu esmahinnangulistele andmetele võib siiski eeldada, et tehingute arvu langus on olnud võrrelduna septembriga mõnevõrra väiksem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga on tehinguaktiivsus jäänud muutumatuks või mõnevõrra kasvanud.

Oktoobri korteritehingute raames kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 1 148 €/m². Pinnaühikuhind oli sealjuures võrrelduna septembriga kasvanud 3,8% ning võrrelduna möödunud aasta oktoobriga koguni 10,7%. Hinnatasemete kasv on viimastel aastatel olnud omane valdavalt Tallinnale ning Tartule, ajalise nihkega on korterite hinnad kiirelt kasvama hakanud ka mitmetes Eesti suuremate väikelinnadega maakondades.

Nii tehinguaktiivsus kui mediaanhinna tase on Eestis tervikuna võrreldav 2007. aasta sügisese perioodiga. Erinevalt tollasest perioodist ei ole veel käesoleval hetkel aga tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete osas märgata kuigi tugevat survet korterituru stabiilsusele. Sarnaselt 2007. ja 2008. aastastele perioodidele on turul hetkel omane tehinguaktiivsuse kasvu peatumine, mida saadab hinnatasemete ning pakkumiste arvu kasv, mistõttu ostjate vähesuse tõttu on kujunemas surve hinnatasemete edasiseks kasvuks. Kõrget pakkumiste arvu saadab korteriturul mitmekülgne valik, mis seab tarbijatele laialdased valikuvõimalused korteri soetamisel.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016

* 2016. a. oktoobri andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas oktoobris järsk tehingute arvu langus

Möödunud kuus tehti Pärnu linnas 62 korteritehingut, mida oli koguni 33% vähem kui septembris. Võrrelduna möödunud aasta sama ajaga oli tehingute arv kasvanud 1,6%. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 982 €/m², mis oli septembriga võrrelduna langenud 0,8% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga kasvanud 13%. Hinnataseme osas ei ole laialdasi muutusi märgata, tehingute arvu järsk langus tulenes aga septembris oluliselt rohkem tehtud tehingute arvelt – oktoobris langes märkimisväärselt perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate 2- ja 3-toaliste korterite tehingute arv.

Ida-Virumaal nii tehinguaktiivsus kui hinnatase pidevas languses

Oktoobris tehti korteritega Ida-Viru maakonnas 191 tehingut, mida oli septembriga võrrelduna 5,0% vähem kuid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 1,1% rohkem. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 190 €/m², mis võrrelduna septembriga oli langenud 3,9% ning möödunud aasta sama ajaga koguni 15%. Erinevalt üldistest positiivsetest trendidest Eesti kinnisvaraturul on Ida-Virumaal hinnatase olnud languses pärast majanduskriisijärgset mõningast tõusu 2014. aastast, mida saadab aastate lõikes ka langev tehinguaktiivsus.

Jõgevamaal nii tehinguaktiivsus kui hinnatase languses

Käesoleva aasta oktoobris tehti Jõgeva maakonnas 19 korteritehingut, mida oli võrrelduna septembriga 39% vähem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 14% vähem. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 95 €/m², mis võrrelduna septembriga oli langenud 36% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga langenud 40%. Nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme languse taga oli 2-toaliste korteritega tehtud tehingute arvu vähenemine – kahetoaliste hinnatase on tavapäraselt suuremate korterite hinnatasemetest kõrgem, mistõttu keskmine hinnatase on tehtud tehingute struktuuri muutuse tõttu statistiliselt justkui langenud.

Valga maakonnas tehingute arv langeb kuid hinnatase kasvab

Valga maakonnas tehti oktoobris 26 korteritehingut, mille raames keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 164 €/m². Tehingute arv langes võrrelduna septembriga 24% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 16%. Mediaanhind seevastu kasvas võrreldes septembriga 42% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga koguni 87%. Valga maakonnas on 2014. aastast aset leidnud tehingute arvu iga-aastane langus, kuid mediaanhind on 2015. aastast kasvanud. Hinnataseme kasv tuleneb valdavalt 30-41 m²suuruste korteritega Otepääl ning Valga linnas tehtud tehingutest, millede mediaanhind on võrrelduna suurematest korteritest oluliselt kõrgem.

Alus – Maa-amet 01.11.2016

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

17/11/2016 toimub Üürikoolitus

04.11.2016 Margot Toompark

Tallinnas toimub 17/11/2016 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja Tõnu Toompark.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.

Üürikoolitus toimub neljapäeval 17/11/2016 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: kas üürnik peaks kommunaalkulud tasuma üürileandjale või ühistule?

04.11.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandja peab üürilepingut sõlmides otsustama, kas üürnik maksab kommunaalkulud otse ühistule (ühisusele) või üürileandjale, et viimane need ise ühistule edasi maksaks. Siin tekkib küsimus, kumb lahendus on mõistlikum? Kas ehk lasta üürnikul kommunaalkulud endal otse ühistule anda, et üürileandjal selle teemaga vähem toimetamist oleks?

Kindel soovitus üürileandjale on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale. Nii saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergia pakkujale…) õigeaegselt ja ilma viivisteta edasi maksta.

Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on võimalus, et tekivad omaniku teadmata võlgnevused.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata. Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või äärmuslikul juhul koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Kui kommunaalkulud tasub ühistule üürnik, siis ei pruugi makseprobleemide ehk võlgnevuste info õigeaegselt üürileandjani jõuda. See võib tähendada probleemide kuhjumist. Üürileandja peab arvestama, et ühistu ees vastutab võlgade eest ikkagi omanik sõltumata sellest, kas teenuse reaalne tarbija on vastava summa omanikule maksnud või mitte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Pindi Kinnisvara: turuinfo 10-2016

03.11.2016 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Merko Ehituse kolmanda kvartali müügitulu püsis eelmise aasta tasemel

03.11.2016 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2016. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 67,8 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. 9 kuu müügitulu on hoidnud tagasi suuremahuliste projektide planeeritust aeglasem käivitumine. Merko on 9 kuuga müünud ligi 270 korterit ja käivitanud üle 280 uue korteri ehituse ning kinnisvaraarendus moodustab jätkuvalt veerandi kontserni müügituludest.

„Ühelt poolt on positiivne, et vaatamata Balti riikide ehitusturu langusele suutsime hoida kolmanda kvartali müügitulu mullusel tasemel. Samas jäävad 9 kuu tulemused selgelt meie ootustele alla ning seda eelkõige tulenevalt asjaolust, et me pole suutnud realiseerida oma võrdlemisi tugeva ehituslepingute portfelli potentsiaali. Mitme suure objekti ehituse ettevalmistus ja sellega seotud kooskõlastuste viibimised ei ole võimaldanud oodatud tempos ehitustööde käivitamist ning antud tööd nihkuvad järgmisesse aastasse.

Samuti jääb ilmselt meie ootustele alla 2016. aasta korteriarenduse müügitulu, kuna kahe valminud korterelamu lõplikud vormistamised on veninud kohalikes ametiasutustes. Seetõttu nihkub neljandasse kvartalisse planeeritud eellepingutega müüdud korterite üleandmine ostjatele ja vastav osa müügitulust ilmselt järgmisesse aastasse ning mõjutab käesoleva aasta tulemit,“ selgitas AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Baltikumi ehitusturgu iseloomustab jätkuvalt suhteliselt aktiivne elamuehitus, äärmiselt tihe hinnakonkurentsi uute äri-, tootmis- ja avalike hoonete hangetel ning infrastruktuuri objektide ehitushangete vähesus. Siiski on lähiaastatel oodata erinevaid suuremaid hankeid teedeehituses, kus me Eestis osaleme. Kontserni müügitulu on sel aastal ootuspäraselt kasvanud Eesti turul ning mõnevõrra langenud Lätis ja Leedus, kus meie ehitustellimuste varu aasta alguses oli madalam.

Samas oleme Lätis saavutanud juhtivate peatöövõtjate seas tugeva positsiooni ja oleme enamikel suurematel hangetel konkurentsis. Leedus jätkame oma strateegiat keskenduda ehituses eelkõige välismaistele tellijatele ja oma korteriarendusprojektidele, kuhu oleme viimastel aastatel mitmeid investeeringuid teinud. Norras on meil fookuses projektijuhtimise süsteemi ülesehitamine eesmärgiga luua eeldused selleks, et jõuda järgnevatel aastatel suuremate peatöövõtu lepinguteni. Tervikuna jätkame oma strateegilise plaani täitmist,“ lisas Andres Trink.

Kontserni kolmanda kvartali müügitulu oli 67,8 miljonit, puhaskasum 2,9 miljonit, kasum enne makse 3,0 miljonit ning ärikasum 3,0 miljonit eurot. 2016. aasta 9 kuu müügitulu oli 173,4 miljonit, puhaskasum 4,7 miljonit, kasum enne makse 5,7 miljonit ning ärikasum 6,1 miljonit eurot.

„Meie hinnangul on Tallinna ja Vilniuse korteriturg jätkuvalt heas seisus, Riias ei ole turg aga veel saavutanud oodatud aktiivsust. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oleme investeerinud uutesse arendusprojektidesse 39 miljonit eurot, mis vastab me pikaajalisele investeerimisplaanile. Tänavu oleme alustanud üle 280 uue korteri ehitust, millest suuremad on Tallinnas Noblessneri, Tartu mnt 52 teine etapp ja Paepargi projektid ning Riias Skanstes Parks,“ kommenteeris kinnisvaraarenduse valdkonda Andres Trink. 9 kuuga müüs kontsern 268 korterit kogumaksumusega 31,7 miljonit ning kolmandas kvartalis 109 korterit kogumaksumusega 14,3 miljonit eurot (mõlemad käibemaksuta). 2016. aasta 9 kuuga on Merko käivitanud Baltikumis kokku 284 korteri ehituse.

2016. aasta kolmandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid kogumahus 31,5 miljonit eurot, sealhulgas Pärnu mnt 22 ärihoone projekteerimine ja ehitus Tallinnas ning neljast majast koosnev elamukompleks Jurmalas. Seisuga 30.09.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 256,4 miljonit eurot. Kolmandas kvartalis olid suuremad töösolevad objektid Eestis Maakri Kvartal, Mustamäe tee 3 büroohoone, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskus, Tallink Tennisekeskus, BAUHAUS Rocca al Mare kaubamaja, Lennujaama trammiliin, Viru-Jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste ning Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ehitustööd. Lätis olid suuremateks töösolevateks objektideks septembri lõpus valminud Riia lennujaama reisijate terminali teise etapi ja Magdalēna nami korteriarenduse ehitustööd, Leedus Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks ja Narbuto 5 büroohoone.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Colonna investorid ostsid ärihoone aadressiga Metalli 3

02.11.2016 Tõnu Toompark

Hiljuti Scala City büroohoone omandanud Colonna portfell suurenes taas – omandati Metalli Maja nimeline kontorihoone aadressil Metalli 3, Tallinn. 2014 aastal valminud hoones on 3874 ruutmeetrit üüritavat pinda ning peamisteks üürnikeks on Eesti Töötukassa ja erinevad meediaettevõtted.

Colonna esindaja Roberto de Silvestri sõnul asub Metalli Maja logistiliselt soodsas kohas nii autoliikluse kui ühistranspordi ühenduste poolest. Samuti näitab hoonet ümbritsev piirkond positiivset arengutrendi ärikeskusena, mida läheduses asuva Telia uue peahoone valmimine kindlasti veelgi elavdab.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Eesti kinnisvaraprojektidesse investeeritud enam kui 250 miljonit eurot. Ettevõttega seotud investorid omavad täna 84 kinnisvaraobjekti. Kokku haldab Colonna Eestis enam kui 250 000 m² üüripinda.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pärnus paigaldati nurgakivi viimase aastakümne suurimale kortermajale

02.11.2016 Tõnu Toompark

27. oktoobril sai Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse osavõtul pidulikult nurgakivi pea 60-ne korteriga Lille 55 korterelamu.

Ülejõel, Rääma linnaosas asuva 4200 m² suuruse kortermaja arendajaks ja ehitajaks on AS SA.MET. 2017 septembris valmiva kortermaja peamiseks sihtgrupiks on kohalikud elanikud – pärnakad, nii on majas väikeses enamuses just 3-4 toalised korterid. Korterite hinnad algavad 1200 €/m² kohta.

“Viimati kerkis nii massiivne kortermaja 2005. aastal Papiniidu rajooni. See on märk sellest, et meie kinnisvaraturg kosub,” ütles oma kõnes nurgakivi tseremoonial linnapea ja lisas, et aastaid pärast majanduskriisi on Pärnu kinnisvaraturul taas arengut näha.

Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juht Janno Petersoni sõnul on 3 kuulise müügitegevuse käigus müüdud või broneeritud juba pooled Lille 55 kortermaja korteritest. Senise müügiedu põhjusteks on nii aastaid kohalikele elanikele suunatud uute korterite arendamisel valitsenud vaikus, kui ka mõistlik ja taskukohane hind Pärnu keskmise palgataseme juures.

Majandususaldus oktoobris paranes

02.11.2016 Tõnu Toompark

Euroopa Komisjoni poolt 28. oktoobril avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu majandususaldusindeks oktoobris 106,9 ja viimase kuuga indeks paranes 1,4 punkti võrra. Euroopa suurriikidest paranes majandususaldus Hispaanias (+2.6), Saksamaal (+1.6) ja Itaalias (+1.5). Majandususalduse tõus tugines peamiselt tööstuse, ehituse ja teenidussektori parematele ärikonjunktuuri hinnangutele.

Euroalal oli majandususalduse indeks 106,3 ja see paranes samuti viimase kuuga.

Eesti majandususaldusindeks* oli oktoobris 104 punkti ja see on 1.9 punkti parem kui septembris. Olukord ärisektoris on olulisel parem kui aasta tagasi ja enamiku sektorite kindlustunde indikaatorid on plusspoolel ning paremad pikaajalisest keskmisest. Ka tarbijate kindlustunne paranes ja on viimase aasta kõrgimal tasemel.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus liikus erisuunaliselt. Nii oli majandususaldus Leedus 106.2 (langus kuuga 0.8 punkti), Lätis 103.4 (langus kuuga 1.3 punkti), Soomes 102,8 (langus 2.1 punkti). Rootsis oli majandususaldusindeks 107,3 (tõus kuuga 2,1 punkti) ja Saksamaal 108,7 (tõus 1.6 punkti).

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990–2015). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

KV.EE: Majade pakkumiste arvu vähenemine on viinud pakkumishinnad tõusule

02.11.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti oktoobris päeva keskmisena müügiks 800 Tallinna maja. Majade müügipakkumine on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud 7% võrra. Tallinna majade müügipakkumiste keskmine hind oli oktoobris 1386 €/m². See näitaja kasvas aastaga 7%.

Majade müügipakkumiste arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud Haaberstis, kesklinnas ja Nõmmel. Kõikides teistes Tallinna linnaosades on majade müügipakkumiste arv vähenenud ja mitmes linnaosas üsna muljetavaldavalt suure protsendi võrra.

Näiteks Lasnamäel, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas pakutakse portaalis KV.EE tänavu müügiks 37-46% vähem maju kui aasta tagasi. Samas peame muidugi arvestama, et eelnimetatud kolm linnaosa on valdavalt hoonestatud korterelamutega. Seega ei moodusta need Tallinna majade turust kuigi suurt osa.

Pakkumiste arvule vastupidises suunas on liikunud majade pakkumishinnad. Enamus linnaosade majade eest küsivad kinnisvaramüüjad märksa kõrgemat hinda, kui aasta tagasi. Vaid Haaberstis, Kesklinnas ja Mustamäel on 2016. aasta majade pakkumishinnad eelmisest aastast allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	10/2015	10/2016	Muutus, %	10/2015	10/2016	Muutus, %
Haabersti	145	156	8%	1 539	1 486	-3%
Kesklinn	70	79	13%	1 642	1 514	-8%
Kristiine	90	79	-12%	1 244	1 306	5%
Lasnamäe	59	32	-46%	317	387	22%
Mustamäe	33	18	-45%	382	363	-5%
Nõmme	180	190	6%	1 331	1 416	6%
Pirita	214	211	-1%	1 537	1 606	4%
P-Tallinn	46	29	-37%	888	1 202	35%

Tallinn	859	800	-7%	1 291	1 386	7%

Eesti	3 321	3 135	-6%	980	1 056	8%
Harjumaa	2 112	1 995	-6%	1 175	1 278	9%
		1 056
Harku vald	258	229	-11%	1 074	1 172	9%
Jõelähtme	32	20	-38%	1 478	771	-48%
Kiili vald	20	30	50%	1 152	1 108	-4%
Rae vald	203	260	28%	1 418	1 529	8%
Viimsi vald	275	260	-5%	1 359	1 429	5%

Narva	30	32	7%	426	405	-5%
Pärnu	61	60	-2%	914	1 039	14%
Tartu	307	298	-3%	976	1 028	5%

XV Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents „KINNISVARA 2016: Kas buum tuleb?”

02.11.2016 Tõnu Toompark

Programm

10.11.2016, Kumu auditoorium

I Sessioon

Moderaatorid: Monica Meldo (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad

Ardo Hansson, Eesti Panga president

10.15-10.45 Teema kookõlastamisel

Håkan Frisén, SEB Grupi ettevõtete panganduse valdkonna majandusprognoosi juht (Head of Economic Forecasting at SEB)

10.45-11.15 Euroopa kinnisvaraturu trendid: olenevalt vaatenurgast (European Real Estate Trends: A Matter of Perspective)

Damian Harrington, Colliers International EMEA (Europe, Middle-East, Africa) uuringute (analüüsi) juht (Director | Head of EMEA Research, Colliers International | United Kingdom)

11.15-11.45 Esineja ja teema kookõlastamisel

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2016 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste väljakuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon

13.00-13.45 Ärikinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Baltikumi ärikinnisvaraturg 2017 – missugused on klientide ootused?“

Paneeli juht: Arle Mölder, Novira Capital juhtivpartner

Paneelis osalejad: Gert Jostov, Technopolis Ülemiste AS, juhatuse esimees; Margus Tinno, MRICS, Colliers International Eesti, partner; Neringa Rastenyte, NEWSEC Baltics kinnisvaramüügiosakonna juht, Toomas Aak, ELL Kinnisvara juhatuse esimees

13.45-14.30 Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Vahendustegevuse tänapäev ja tulevik – kuidas ja kas tehnoloogia areng hakkab mõjutama sektorit?“

Paneeli juht: Ain Kivisaar, Metro Capital partner

Paneelis osalejad: Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner; Timo Riismaa, Bonava Eesti tegevdirektor; Tanel Tarum, 1Partner Kinnisvara partner; Robert Laud, Endover Kinnisvara tegevjuht

14.30-15.15 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Mida investor ostab?“

Paneeli juht: Indrek Hääl, BPT Real Estate juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Antanas Anskaitis, Northern Horizon,investeeringute juht, Laurus; Viljar Arakas, Eften Capitali juhatuse esimees; Roberto de Silvestri, Colonna Kinnisvara juhatuse liige; Madis Raidma, East Capital Real Estate juhatuse esimees

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.30 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Innovatsioon ehituses?

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees; Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige; Andres Aavik, LIVEN partner; Urmas Somelar, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees

16.30-17.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kaubanduskeskused versus online kaubandus – trendid ja valikud tulevikus?“

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, Tähesaju City juhatuse liige

Paneelis osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor; Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige (kooskõlastamisel); Mati Pops, Citycon Oyj, Baltikumi ja Taani regiooni kommertsjuht; Erkki Laugus, Kaubamaja AS juhatuse liige; Kadi Tamkõrv Omniva juhtkonna liige, haldus- ja tugiteenuste valdkonna juht

17.15-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Lähem info ja konverentsile registreerumine Corpore konverentsid lehel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Soodustus käsiraamatule “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” -20%

02.11.2016 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes antud raamatut ostes kupongi “100raamatut” ning see raamat sulle -20% soodsam. Soodustus kehtib kuni 13/11/2016 või kuni kaupa jätkub.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmiti leping ehitustööde teostamiseks Tapal

02.11.2016 Tõnu Toompark

31. oktoobril 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS ja Kaitseministeeriumi vahel leping Tapa linnaku kasarmute ehitustööde teostamiseks Lääne-Virumaal Tapal.

Lepingu raames rajatakse kasarmuhoonete kompleksi kaks hoonet, platsid ja teed.

Lepingu maksumus on enam kui 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta novembris ning valmivad 2017. aasta oktoobris.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

SIA Arco Real Estate juhtkond omandas Arco Real Estate AS-i osaluse äriühingus

01.11.2016 Tõnu Toompark

Arco Vara AS ja SIA Arco Real Estate (edaspidi „Äriühing“) juhtkonnad teavitavad ühiselt, et SIA Arco Real Estate juhtkond omandas Arco Real Estate AS-i osaluse Äriühingus.

31.10.2016 müüs Arco Real Estate AS, s.o Arco Vara AS-i 100% tütarühing, SIA Arco Real Estate 70%-lise osaluse Äriühingu aktsionärile ja juhatuse esimehele hr Aigars Smits’ile. Kõnealuse tehinguga muutus hr Aigars Smits Äriühingut kontrollivaks suuraktsionäriks.

Äriühing ei oma olulist mõju Arco Vara grupi finantstulemustele. Olles Äriühingu otsustava mõjuta suuraktsionär, otsustas Arco Vara grupp müüa olemasoleva osaluse Äriühingus hr Aigars Smits’ile.

Äriühing jätkab tavapärast äritegevust uue kaubamärgi all. Äriühingu juhtkonnas ja struktuuris muudatusi ei tehta. Kõik olemasolevad lepingud kolmandate isikutega jäävad kehtima.

Vastavalt sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingule teostab Äriühing kaubamärgi vahetuse 180 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest.

Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

“Viimase 5 aasta jooksul on SIA Arco Real Estate tootnud Grupile keskmiselt 5% tulu, aga Grupi aktsionärid ei ole sellest kasumit saanud. Kuigi mõistame Läti kinnisvara turu kriisijärgset ja samuti hetkeolukorda, ei ühtinud emaettevõtte vaated maakler- ja hindamisteenuse osutamisele Läti juhtkonna ja väikeaktsionäride omadega. Sellest tulenevalt sõlmisime loogilise ja vastastikuselt lugupidava kokkuleppe, et juhtkond omandab Grupilt olemasoleva organisatsiooni ja kontori. Arco Vara grupp jätkab kinnisvaraäriga Lätis Arco Real Estate kaubamärgi all ja on avatud uutele väljakutsetele, soovides samal ajal kõige paremat endistele partneritele ja uutele konkurentidele”.

SIA Arco Real Estate juhatuse liikme Aigars Smits’i kommentaar:

SIA Arco Real Estate on olnud turul peaaegu kakskümmend aastat, äriühing on omandanud reputatsiooni kui usaldusväärne ja professionaalne firma. Oluline osa meie töötajatest on olnud firmas enam kui kümme aastat ja võtmeisikud alates firma asutamisest aastal 1997. Äriühing osutab teenuselt peamiselt kohalikul turule, seetõttu on juhtkonna poolne väljaost loogiline lahendus äriühingu tulevikku arvesse võttes“.

Tallinnas elab 443 894inimest

01.11.2016 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. novembri hommikul pealinnas 443 894inimest, oktoobris kasvas elanike arv 626 inimese võrra.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 4377 inimese võrra, enim – 1307inimese võrra – kasvas elanike arv septembris. Linnaosadest on aasta jooksul enim – 1776 inimese võrra – kasvanud Kesklinna elanikkond.

Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra, sh septembris rekordiliselt 1386 inimese võrra. Linnaositi kasvas mullu enim Kesklinna ja Mustamäe elanikkond – vastavalt 1928 ja 1069 elaniku võrra.

Seisuga 1. jaanuar 2015 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 434 426 inimest. 2014. aastaga võrreldes oli mullune juurdekasv pisut suurem – tunamullu kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra – aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest, seisuga 1. jaanuar 2014 aga juba 429 899 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 27 750 inimese ehk 6,5% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.