Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Baltic Horizon Fond täiendavate osakute avaliku pakkumise teade

08.11.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja korraldab kuni 37,131,000 uue osaku täiendava avaliku pakkumise. Fondi uute osakute arv võib suureneda veel 22,279,000 võrra, s.t. kuni 59,410,000 uue osakuni (Uued Osakud), kui Fondivalitseja otsustab kasutada Suurendamise Võimalust (inglise keeles Upsizing Option).

Täiendav avalik pakkumine koosneb osakutest, mis noteeritakse NASDAQ Tallinna börsil ja osakutest, mis noteeritakse NASDAQ Stockholmi börsil. Avalik pakkumine koosneb pakkumisest jaeinvestoritele Eestis, Rootsis, Soomes ja Taanis (pärast vastava loa saamist) ja pakkumisest institutsionaalsetele investoritele.

Uute Osakute pakkumise aluseks on Finantsinspektsiooni poolt 7. novembril 2016 registreeritud ingliskeelne osakute avaliku pakkumise ja noteerimisprospekt, koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Fondi koduleheküljel www.baltichorizon.com. Investor võib soovida prospekti ja selle kokkuvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tartu mnt 2, 10145, Tallinn, saates selle kohta e-kirja estonia@nh-cap.com.

Uusi Osakuid saab märkida vastavalt käesolevatele juhistele ja kõigile alljärgnevalt sätestatud tingimustele:

Märkimisperiood, mille jooksul on võimalik Uusi Osakuid märkida, algab 8. November 2016 kell 08:00 ning lõppeb 30.november 2016 kell 11:00 (mõlemad Eesti aja järgi).
Osakute märkimiseks tuleb võtta ühendust Swedbank AB, LHV Pank AS-i või Catella Bank S.A.-ga ning registreerida osakute ostmiseks ostukorralduse kas Swedbank AB, LHV Pank AS-i või Catella Bank S.A. poolt ettenähtud vormis. Jaeinvestor, kes soovib esitada ostukorralduse Eestis, peab selleks ühendust võtma oma Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikonto halduriga. Jaeinvestor, kes soovib esitada ostukorralduse Rootsis, peab seda tegema prospektis kirjeldatud korras.
Uued Osakud noteeritakse NASDAQ Stockholm börsil eeldatavalt 8. detsember 2016.a.
Pakkumise hind on võrdne Fondi osakute puhasväärtusega seisuga 31. oktoober 2016. Pakkumise hind avaldatakse Fondi ülaltoodud veebilehel hiljemalt 15. november 2016. Pakkumise hind pakkumise Osaku kohta ei ületa 1,37 eurot.
Fondil on üks klass osakuid ja Uued Osakud kuuluvad samasse klassi.

Olulised kuupäevad

8. november 2016 märkimisperiood algab;
hiljemalt 15. novembril avaldatakse Fondi veebileheküljel pakkumise hind;
30. november 2016 märkimisperiood lõpeb;
hiljemalt 1. detsember 2016 otsustab Fondivalitseja Uute Osakute jaotamise;
eeldatavalt 5. detsembril 2016 kantakse osakud investorite väärtpaberikontodele;
eeldatavalt 8. detsembril 2016 või sellele lähedasel kuupäeval võetakse osa Uutest Osakutest kauplemisele NASDAQ Stockholmi börsil.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juuli 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, pärast noteerimist saab Fondi börsitähiseks NASDAQ Stockholm börsil NHCBHFFS.

Fondivalitsejaks on Northern Horizon Capital AS, mis omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Arco Vara aktsiate täiendav tingimuslik kauplemisele võtmine Balti põhinimekirjas

08.11.2016 Tõnu Toompark

Nasdaq Tallinna börsi juhatus otsustas 4. novembril 2016. a rahuldada Arco Vara AS-i taotluse ja võtta tema 390 000 täiendavalt emiteeritud aktsiat (ISIN kood: EE3100034653) tingimuslikult kauplemisele Börsi Põhinimekirja tingimusel, et:

Aktsiakapitali suurendamine on kantud Äriregistrisse;
Emiteeritud aktsiad on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse;
Arco Vara AS on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Loetletud tingimuste täitmisel on Arco Vara AS-i aktsiate esimeseks kauplemispäevaks järgmine börsipäev arvates tingimuste täitmise aruande esitamise päevast.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Aktsiakapitali suurenemine / Tehing seotud osapooltega

08.11.2016 Tõnu Toompark

01.07.2013 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus emiteerida vahetusvõlakiri, mis andis selle omanikule õiguse märkida kuni 390 000 aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia.

Seoses vahetusvõlakirja alusel 390 000 aktsia märkimisega, emiteeris Arco Vara AS vastava hulga uusi aktsiaid. Arco Vara AS-i aktsiakapital suurenes 04.11.2016 273 000 euro võrra, st aktsiakapitali uueks suuruseks on 4 554 908.40 eurot.

Võlakirja omanik Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild loovutas võlakirja alusel aktsiate märkimise õiguse OÜ-le ALARMO KAPITAL, kes realiseeris vastava õiguse. OÜ ALARMO KAPITAL on Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i ja Arco Vara AS-i nõukogu liikme Allar Niinepuu’ga seotud äriühing.

04.11.2016 tehti äriregistris Arco Vara AS-i aktsiakapitali suurenemise kohta ka vastav kanne.

21/11/2016 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC”

08.11.2016 Margot Toompark

21/11/2016 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega kaasnevate juriidiliste aspektide käsitlemisele.

Koolitus on suunatud ennekõike kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele ning kõikidele teistele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute tegemisega.

Kinnisvarakoolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/11/2016 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EKFL: Kinnisvarafirmad ootavad elamispindade turu tõusu ja stabiilsust äripindade sektorist

08.11.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted elamispindade turu tehingute arvu ja hinnatõusu mõõdukat jätku. Äripindade sektori stabiilse tehingute arvu kõrval oodatakse mõningat üürihindade langust.

Kinnisvaraettevõtete käibe kasvu ja töötajate arvu suurenemise kõrval on kasvanud kinnisvaraspetsialistide positiivsed ootused elamispindade turu osas. Oodatakse küll tehingute arvu ja hindade tõusu, kuid tooni annavad ettevaatlikumad hinnangud.

„Mitmed uuringus osalenud avaldasid arvamust, et vaikne tõus jätkub eelkõige soodsate laenutingimuste toel. Samas toodi välja, et nähtud äkilise tõusu asemel peaksime leppima mõõdukamate kasvunäitajatega,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Elamispindade turu mõõduka kasvu ootuste kõrval on pöörde teinud hinnangud äripindade sektorile. Äripindade turult oodatakse pigem tänase tehingute arvu ja ostu-müügihindade püsimist. Äripindade üürihindadele prognoositakse isegi mõningat langust.

„Nagu elamispindadegi puhul ei oodata äripindadelt sektorist äkilisi muutusi. Äripindade üürihindade mõningane languseootus on põhjustatud eelkõige mitmete uute büroohoonete lisandumisest, mis paratamatult kasvatavad vakantsust ja seeläbi survestavad hindu languse suunas,“ ütles Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 55 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Statistika: hoonestatud maade käive kasvas aastaga 6,3%

08.11.2016 Tõnu Toompark

2016 III kvartalis tehti maa-ameti andmetel 1980 tehingut hoonestatud maaga. Hoonestatud maa tehingute käive oli 231 miljonit eurot.

Aastaga kerkis tehingute arv 6,3 ja käive 7,7%.

Käibe kasvu taga on suuresti Harju ja Pärnu maakonnad, kus hoonestatud maa tehingute arv oli 2016 III kvartalis vastavalt 151 ja 21 miljonit eurot ehk aastatagusest 12 ja 23% enam.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Viimastel kuudel taastunud hinnakasv jätkus ka oktoobris

07.11.2016 Rasmus Kattai

Enamik oktoobri hinnakasvust tuleneb aktsiisitõusust
Üksikute teenuste hinnad on suurendanud inflatsiooni heitlikkust
Selle aasta keskmine hinnakasv jääb 0% lähedale

Eesti tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastatagusega võrreldes 0,6%, kuid septembriga võrreldes hinnatase alanes 0,3%. Euroala teiste riikidega võrreldav tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis septembri andmetel 1,7%. Euroala keskmine hinnakasv kiirenes oktoobris 0,5%ni, kuid on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist.

Aktsiisimäärade tõusu tõttu vedasid oktoobris Eesti hinnakasvu mootorikütused, alkohoolsed joogid ja tubakatooted. Ülejäänud tarbijakorvi keskmine hinnatase on aga muutunud väga vähe. Alusinflatsioon, eelkõige teenuste hinnad, on olnud viimastel kuudel muutlik. Selle taga on olnud üksikud tegurid. Näiteks lennupiletite hinnad on olnud heitlikud samamoodi nagu ka mujal Euroopas ja see on kajastunud inflatsiooninumbrites. Teenuste hinnakasv peaks edaspidi siiski kiirenema, muu hulgas seetõttu, et tasuta teenuste kehtestamise mõju on lõppenud. Näiteks tasuta kõrghariduse kehtestamine pidurdas eelmisel kolmel aastal inflatsiooni 0,3 protsendipunkti võrra.

Naftahinna madalpunkt jäi käesoleva aasta jaanuarisse, mil naftabarreli hind oli 30 USA dollarit. Tänaseks on nafta hind sellelt tasemelt tõusnud 56% ehk 47 dollarini barreli eest. Kuigi protsentides väljendatud hinnakasv on olnud kiire, siis eurodesse arvestatuna on nafta hinnatase ikka veel suhteliselt madal. Eestis olid mootorikütused oktoobris 7% kallimad kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt aktsiismäära tõusu tõttu. Samas oli kaugküte oktoobris 6% odavam kui eelmisel aastal ning selle hind ei kasva eeldatavalt eriti palju kuni kütteperioodi lõpuni, sest gaasi hind sõltub naftast pika viitaja jooksul. Hooajalise nõudluse kasvu tõttu on elektri hind Põhjamaade elektribörsil tõusule pöördunud ning püsib tulevikutehingute põhjal kõrge järgmise aasta teise kvartalini.

Käesoleva aasta keskmine inflatsioon jääb 0% lähedale, nagu oodatud. Hindade edasine areng sõltub suurel määral sellest, missuguseks kujuneb nafta hinnatase maailmaturul.

Rasmus Kattai

Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Tarbijahindade tõus aeglustus

07.11.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti. Aastases võrdluses pidurdus hinnatõus septembri 1 protsendilt oktoobris 0,6 protsendini.

Euroalas hinnatõus kiirenes esialgsetel andmetel 0,5 protsendini, mis on viimase kahe aasta kõrgeim hinnatõusu näitaja. Selle põhjus oli asjaolu, et energiahindade langus pidurdus.

Mootorikütust, soojust, elektrit ja gaasi sisaldavad energiahinnad olid meil odavnenud toorainete tõttu languses alates 2014. aasta algusest. Naftahindade tõusu ja kallinenud elektri tulemusena pöördusid energiahinnad oktoobris taas tõusule. Naftahinda kergitasid ootused, et naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC hakkab tootmismahtu piirama. Mootorikütus on aastaga kallinenud kõrgema naftahinna ja lisandunud aktsiiside tõttu 7 protsenti.

Suuremal määral mõjutas aga tarbijahindu möödunud kuul aiasaaduste hooajaline odavnemine, mis seekord toimus suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Selle tulemusena oli köögivili 8 protsenti odavam kui aasta tagasi. Kuigi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks (FAO indeks) on viimase poolteise aasta kõrgeimal tasemel, ei sisalda see puu- ega köögiviljahindu.

Teenuste hinnatõus pidurdus tarbijahinnaindeksi ühe muutliku komponendi – lennupiletite – odavnemise tõttu. Lennupiletid olid ligi kolmandiku soodsamad kui aasta tagasi ning see tõi tarbijahinnaindeksit 0,2 protsendipunkti võrra allapoole. Palgakasv püsib kiire ning sellega seoses kallinevad palgakasvuga tihedamalt seotud teenuseliigid, nagu meelelahutusteenused ja väljas söömine.

Oktoobrikuine inflatsioon oli oodatust madalam. Aasta lõpus inflatsioon kiireneb energiahindade tõusu jätkumise ning ühekordsete mõjude taandumise tulemusena.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Technopolis Ülemiste ja Nordecon Betoon sõlmisid lepingu Ülemiste Citysse parkimismaja ehitamiseks

07.11.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Nordecon Betoon OÜ sõlmisid lepingu uue 12000 m² parkimismaja ehitamiseks aadressile Lõõtsa tänav 11. Ehituslepingu maksumus on 3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmib 2018. aasta esimeses pooles.

„Uus parkimismaja kerkib linnakusse paralleelselt uue 13-korruselise Lõõtsa tn 12 büroohoone ehitusega. Tahame sellega juba ennetavalt teha ruumi uutele parkijatele, kuid ca 450-kohalises parkimismajas on piisavalt kohti, et muuta linnaku parkimist tervikuna lahedamaks,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Ühtlasi peaks uue parkimismaja asukoht sobima hästi neile, kes soovivad linnakust edasi lennujaama sõita või jalutada.“

„Technopolis Ülemistel ja Nordecon Betoonil on juba üks edukas projekt seljataga – koostöös valmis ka linnaku esimene parkimismaja 2015. aasta jaanuaris, mis pälvis Aasta Betoonehitise eriauhinna arhitektuurile ja ehitajale,“ märkis Jostov.

„Nordecon Betoon on Eestis üks juhtivatest parklaehitajatest, Technopolis Ülemistega koostöös on see meil juba teine ühine projekt,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse esimees Mait Rõõmusaar. „Mul on hea meel, et tellija usaldab meid – Technopolis Ülemiste on kogenud arendaja ning oskab nõuda head kvaliteeti. Lõõtsa 11 parkimismaja tuleb 5-korruseline betoonehitis. Projekteerimistöödega alustame kohe novembris ning ehitustöödega teeme algust järgmise aasta märtsis. “

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on
endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis,
Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi
põhinimekirjas.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas oktoobris enim puu- ja köögivilja sesoonne odavnemine

07.11.2016 Statistikaamet

4Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta oktoobriga võrreldes 1,0% kallimad ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 3,8% ja mittereguleeritavad hinnad langenud 0,2%.

2015. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 8,1% kallinemine, mille peamine põhjus on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 7,5% ja tubakatooted 9,5%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine ning elektri, soojusenergia ja kütte 2,8% odavnemine, millest põhiosa andis 5,8% odavnenud soojusenergia ning 11,3% odavnenud gaas. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 7,7% ja bensiin 6,9% kallim. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili (29%) ja värske kala (22%) ning odavnenud värske köögivili (15%).

Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,6% odavnemine, millest 70% andis köögi- ja puuvilja sesoonne hinnalangus (vastavalt 6,6% ja 5%). Suuremat mõju indeksile avaldasid veel elektri 4,9% ja mootorikütuse 1,8% kallinemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2016**
Kaubagrupp	Oktoober 2015 – oktoober 2016, %	September 2016 – oktoober 2016, %
KOKKU	0,6	-0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,7	-1,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas	8,1	-0,9
Riietus ja jalatsid	1,9	-0,3
Eluase	-0,8	1,0
Majapidamine	-0,1	-0,7
Tervishoid	2,6	0,8
Transport	-0,2	0,2
Side	-3,5	0,1
Vaba aeg	0,2	0,4
Haridus ja lasteasutused	5,4	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,8	-0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,7	-1,4

Suur elamispindade turuülevaate esitlus: sügis 2016

07.11.2016 Tõnu Toompark

Olen taas kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate, mida käin ettevõtetes tutvustamas.

Turuülevaade võtab kokku tänase elamispindade ja korterituru seisu, vaatab mis meid on siia toonud ja mis suunas see meid edasi viib. Traditsiooniliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta ulatuses.

Kuivõrd uute korterite arendusturg on väga aktiivne, pöörab turuülevaade sellele sektorile erilist tähelepanu. Vaatame, kas suur pakkumiste arv on viimas ülepakkumisele ja survele hindadele või ostetakse ikkagi kõik uued korterid ära.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda Kinnisvarakooli korraldatud avatud turuülevaate seminaril 15/11/2016. Seminari kohta lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehe.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Noored võiksid mõelda rohkem eluaseme ostmisele kui üürimisele

07.11.2016 Eliisa Riisa

Tänaste üürihindade juures võiksid oma elu alustavad noored tõsiselt kaaluda oma kodu ostmist, kirjutab Arco Vara nooremmaakler Eliise Riisa.

Viljandi üürikorteritega on praegu olukord selline, et väiksemaid pindu, mis on suunatud üliõpilastele, on piisavaid ja neid tuleb juurdegi. Suurematele peredele mõeldud korterid nagu näiteks 3-toalised – neid on liiga vähe. Samuti napib maju ja majaosi. Mis üüripindade hindu puudutab, siis neid on seinast seina, aga reeglina peetakse kõiki hindu kõrgeks, olgu siis 20 või 200 eurot.

Sügistalvisel perioodil tuleb igal aastal linna õppima hulga noori, kes täidavad üüriturgu. Seega on üürimine väga aktuaalne teema ja kolides teise linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürida. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära.

Üürimise asemel tasub kaaluda ostmist

Samas, kui keegi tahab ühes kohas pikemalt kanda kinnitada, siis oleks soovitav tõsiselt ostmise peale mõelda, sest üürihinnad on kogu aeg tõusuteel ja üürides ei tea sageli, millal pead korteri omanikule tagastama või millise üürileandjaga kokku satud.

Ostmise kasuks tuleks kindlasti mõelda siis, kui olemasolevad finantskohustused üle jõu ei käi. Üürimakset üürija enam ei näe, aga pangalaenuga kodu soetades jääb see teadmine, et maksad pinna eest, mis saab päris sinu omaks.

Noorte suur küsimus, et mis saab siis, kui tulevikuplaanid muutuvad ja tahaks hoopis mujale kolida, ei tohiks tagasilööke tekitada. Alati saab ju ostetud pinna välja üürida ja panna selle raha teenima. Pikaajaline investeering lisab tulevikuks kindlust.

Omafinantseering – säästa ja küsi abi

Kui noored soovivad laenuga kodu osta ja ei saa omafinantseeringu osa kokku, siis on üheks võimaluseks kindlasti säästmine ja oma harjumuste ümbervaatamine. Paljud noored käivad välismaal tööl ja ka sellisel juhul tuleks mõelda, kuidas raha kõrvale panna, et tulevikus Eestisse kodu soetada.

Lisaks saab kodulaenu võtta KredExi toel. KredEx käendab noorte perede ja alla 30-aastaste vähemalt keskeri- või kutsekeskharidusega spetsialistide eluasemelaene, mis võimaldab neil saada kodu soetamiseks laenu väiksema omafinantseeringuga ja lisatagatiseta.

Kui tavaliselt küsib kommertspank laenu sissemakseks vähemalt 20% laenust, siis KredExi käendusega peab alustuseks olemas olema 10% summast.

Korterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandi linnas

Tehingu tüüp	1-toalised		2-toalised		3- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	15	550-950	40	300-1050	60	250-1300
Üür	10	6,00-10,70 (140-240 €/kuus)	5	4,90-5,30 (180-320 €/kuus)	10	2,70-6,30 (180-500 €/kuus)

Allikad: kv.ee, Arco Vara. Tulemused on esitatud ümardatult

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2016

07.11.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Pindi Kinnnisvara: ettevõtjad ootavad pikisilmi Peatänavat

04.11.2016 Tõnu Toompark

Butiigi- ja restoraniärimehed on Tallinna peatänava kontseptsioonist lummatud ja ehkki bulvari valmimistähtaeg on teadmatus tulevikus, kätkevad juba praegu nende pikemad laienemisplaanid äritegevust ka peatänaval.

Pindi Kinnisvara äripindade konsultant Silver Ojamets ütles, et Tallinnas on toitlustusasutuste ja butiigiäride jaoks häid kohti vähe. „Viru tänavale ja vanalinna laiemalt kõik ei mahu, Pärnu maanteel otsitakse vitriinidega kaubanduspindasid tikutulega taga,“ rääkis ta.

„Ega meie klientidel muidugi täna äri tegemata jää, kuid pikemas perspektiivis on mitmed butiigi- ja restoraniärimehed lubanud Peatänaval paiknevatele pindadele kolida,“ rääkis Ojamets. „Ettevõtjad on elu ja maailma näinud inimesed ning nad oskavad suurlinnades nähtud jagatud linnaruumi võlusid hinnata,“ kinnitas Ojamets.

„Kogu peatänava merepoolseks väravaks saab ilmselt hetkel juba ehituses olev Porto Franco keskus, mis on väga väärikas stardikoht kontseptsiooni edasi arendamiseks,“ lisas ta.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Pindi Kinnisvara suur ülevaade: millise ajastu korter maksab kõige vähem?

04.11.2016 Tõnu Toompark

Esmakordselt analüüsib Pindi Kinnisvara korterite maksmust nende ehitusaasta järgi, mis annab tervikliku ülevaate, millise ajastu varatüübid kõrgemas ja millised madalamas hinnas on.

Käesolevas analüüsis on aluseks võetud Tallinna 2016. aasta esimese 10 kuu korteriomanditehingute keskmised väärtused. „Tulemused kinnitavad, et aastakümneid raiutud dogma, justkui kinnisvara väärtust mõjutab ainult asukoht, on poolik. Tegelikult määrab paraja annuse kinnisvara väärtusest ka korteri ehitusaasta, täpsemini küll konkreetse ajastu projekteerimistrendid ning ehitusstandardid- ja materjalid,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tabelijärgselt on välja toodud ka kommentaarid iga ajastu kohta.

Ehitusaasta	Hind €/m²
enne 1939	1 920
1940-1970	1 445
1971-1990	1 278
1991-2000	1 470
2001-2010	1 741
2011-2016	1 874

Kommenteerib Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Enne 1939. aastat ehitatud hoonete keskmise kõrge hinnataseme puhul mängib siiski suurt rolli asukoht. On ju nii igihaljas Vanalinna asum kui ka Kadriorg linna tsentris, mis mõjutab omakorda vara väärtust. Samas kuuluvad siia gruppi ka vanad üles vuntsitud toonased linna äärealad, mis täna on kesklinna osaks või selle lähipiirkonnaks- Uus Maailm, Kassisaba, Kalamaja jms. Asukoht on hinnas, selles pole kahtlustki. Kuid hinnas on ka ajalugu, mis selgitab ka selle kategooria kõige kõrgemat ruutmeetrihinda.

Aastatel 1940-1970 ehitati korralikke kivimaju. Iseloomulikuks olid kõrgete lagedega Stalini-aegsed avarad korterid ja väga kompaktse ruumijaotusega tellisest või tuhaplokist nn hruštšovkad. „Kivimaja on ikka kivimaja“ ütlevad nii eestlased kui venelased ja maksavad parema heliisolatsiooni ja soojapidavuse eest ka kõrgemat hinda. Samas on paljude selliste majade tehnosüsteemid juba mitmendat ringi mädad ja vajavad taas vahetuskuuri.

1971-1990 oli paneelmajade ajastu. Ehkki ehitati veel ka hruštšovkasid, kerkisid kümned tuhanded kõigi mugavustega magalarajoonide korterid just sellel ajastul – loodi meile praegusel kujul tuttavad Väike-Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe. Tehingute keskmine hind indikeerib ostjate seisukohta paneelmajade suhtes väga ühetimõistetavalt – paneelmajad on elamufondi autsaiderid, mida ostavad need, kellel raha rohkemaks ei jagu. Piirkonnal pole mingit vahet – ka kesklinna paneelmajad on muudest sama piirkonna korteritest tugevalt odavamad.

1991-2000 loodi väga piiratud hulgal elamuid, kusjuures suur osa neist rajati Lasnamäele Pirita-Kose poolsesse serva. Ehkki vahemaa kesklinnaga on suur, annab eramajade ja metsatukkade lähedus hinnalisa, suurimat rolli mängib aga viimaste paneelmajade värskus võrreldes 70-ndatel või 80-ndatel ehitatud majadega. Hilisemad Lasnamäe mikrorajoonid olid projekteeritud ka märksa elanikesõbralikemaks ning puudust ei ole mänguväljakutest ega haljasaladest.

2001-2010 ehitatud korteritest rajati enamus kinnisvarabuumi eel või ajal. Mõni tegi hästi, mõni halvemini, kuid visuaalselt ehitati need majad siiski uue ajastu standardite kohaselt ning ka nende amortisatsioonitase on keskmisest madalam. Lisaks välisele esteetikale ajab hinna kõrgeks ka asjaolu, et 10-15 aastat vanas korteris on palju sisustust veel kasutuskõlblik ning sellest tulenevalt on võimalik täielikult möbleeritud korteri eest ka väärikat tasu küsida.

2011-2016. Siin polegi midagi ülearu kommenteerida. Nagu uhiuus auto maksab pruugitust rohkem, maksab rohkem ka uus korter, ükskõik, kas see asub Koplis, Mustamäel või Kesklinnas. Üks märksõna siiski – tänased uued majad on muutunud oluliselt energiasäästlikumaks ning kõrvalkulude alanemise nimel on ostjad valmis pinna enda eest rohkem maksma.