Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

III kvartalis ehitusmahud vähenesid

30.11.2015 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 10%.

III kvartalis ehitati omal jõul 614 miljoni euro eest, sellest hooneid 370 miljoni ja rajatisi 244 miljoni euro eest. Hoonete ehitamine jäi 2014. aasta III kvartaliga võrreldes samale tasemele, rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas võrreldes eelmise aasta sama ajaga enim rajatiste ehitustööde vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes enam kui poole võrra mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 13%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2015. aasta III kvartalis kasutusse 985 uut eluruumi ehk kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2015. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 1512 eluruumi ehitamiseks, mida on poole võrra rohkem kui mullu III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 292 mitteelamut kasuliku pinnaga 166 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus, lao-, ja kaubanduspinda. Võrreldes 2014. aasta III kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Elu korteriühistud: Projekti kohustuslikkus

30.11.2015 Kätri Sarapuu

Kui ma ostsin korteri ja korteris oli üldgaas. Tegin remondi ja lasin Eesti Gaasil torud ära lõigata, kuna otsustasin elektripliidi kasuks.

Küsimus: Kas ühistu esimehel on õigus öelda, et elektripliiti ei saa panna, kuna ei ole projekti. Mis õigus on minul ja mis õigus ühistul korteriremondi teostamise ajal?

Vastus: Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 4 kohaselt on ehitamine muuhulgas ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine. Ehitamine toimub vastavalt projektile, seega ühistu esimehel on õigus nõuda projekti, samuti ka ehitusluba (ehitusluba ei ole vajalik, kui tööd piirduvad olemasoleva tehnosüsteemi remondi ja/või asendamisega) nimetatud tööde jaoks.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

KV.EE: Uued arendusprojektid kasvatavad äripindade üüripakkumiste arvu

29.11.2015 Tõnu Toompark

Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel oktoobris 2015 üürile 3830 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade pakkumine suurenenud tähelepanuväärse 20% võrra.

Äripindade üüripakkumiste arv on suurenenud kõikides Tallinna linnaosades. Haaberstis on pakkumine kasvanud aastaga koguni kaks korda. Haabersti linnaosas pakuti oktoobris üüriile 152 äripinda aastataguse 76 vastu.

Ainsa erandina tuleb välja tuua Mustamäe linnaosa, kus portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris üürile 368 äripinda, mis on 7% vähem kui aasta tagasi.

Äripindade üüripakkumiste arvu kasvu taga on ühe põhjusena kindlasti aktiivne äri- ja büroopindade arendamine. Uute äripindade turule trügimine kasvatab konkurentsi ja suurendab otseselt pakkumiste arvu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	10/2014	10/2015	Muutus, %
Haabersti	76	152	100%
Kesklinn	1 260	1 470	17%
Kristiine	396	432	9%
Lasnamäe	492	651	32%
Mustamäe	394	368	-7%
Nõmme	143	162	13%
Pirita		22	NA
P-Tallinn	290	298	3%
Vanalinn	123	136	11%

Tallinn	3 196	3 830	20%

Eesti	4 413	5 231	19%
Harjumaa	3 457	4 264	23%

Narva	54	107	98%
Pärnu	189	188	-1%
Tartu	466	410	-12%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Arsenali keskus sai nurgakivi

27.11.2015 Tõnu Toompark

Täna pandi pidulikult nurgakivi Põhja-Tallinnas asuvale Arsenali keskusele. Erika ja Tööstuse tänava nurgal endise sõjatehase ruumides avab 2016. aasta sügisel uksed kaubandus- ja ärikeskus. Tsaariaegsetesse punastest tellistest tehasehoonetesse rajatava keskuse ehitusmaksumus on ligikaudu seitse miljonit eurot. Kaubanduskeskuse ehitab Nordecon AS.

Arsenal Centre OÜ juhataja Aadu Oja sõnul on Põhja-Tallinn pealinnas üks väheseid piirkondi, kus napib tänapäevaseid kaubandus- ja teeninduspindu. “Arsenali keskus aitab seda olukorda leevendada ning pakub oma põneva ajaloolise arhitektuuriga kohalikele uue unikaalse kohtumispaiga, kus oma igapäevaseid oste teha ja ka aega veeta. Samuti rekonstrueeritakse vanades hoonetes hulk büroopindu, mille vastu tunnevad soodsa hinnataseme tõttu huvi paljud noored ettevõtjad.” lisas Oja.

Arsenali keskuse arenduse esimeses etapis valmib brutomahus ligikaudu 15 000 ruutmeetrit büroo- ja kaubanduspindu, kus asuvad praeguste plaanide kohaselt tegutsema 35 poodi ja teenusepakkujat ning viis kohvikut ja restorani. Keskuse üheks ankurrentnikuks on Selveri supermarket, lisaks avavad keskuses uksed Biomarket, Eesti Post, L’Cosmetics, ilusalong, lillepood ning apteek ja paljud teised kauplused.

Nordecon AS juhatuse liige Avo Ambur lisas, et 12 kuud kestva ehitusaja jooksul lahendatakse olemasoleva kolme hoone sulatamine ühtseks kaubanduskeskuseks. Hooned liidetakse üheks ning hoonete vahelisest katusealast on pääsud büroodesse ning seda ala on võimalik kasutada terrassina ka avalikeks üritusteks. Hoonetevaheline uus kaubanduspind tõstetakse olemasolevast maapinnast kõrgemale, ühendades kõikide I korruse siseruumide pinnad samal kõrgusel.

Erika tänava poolne hoonemaht on kolmekordne. Esimesel korrusel paiknevad kaubanduspinnad ja bürood, teisele ja kolmandale korrusele on planeeritud büroopinnad ja hoonet teenindavad tehnoruumid. Tööstuse tänava äärne hoonemaht on ühekorruseline kaubanduspind.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tartu linn kavandab nutika linnaosa loomist

27.11.2015 Tartu.ee

Tartu osaleb kogu Euroopas ainulaadses suurprojektis SmartEnCity, mis aitab osa Tartu kesklinna elamupiirkonnast muuta terviklikult nutikaks linnaosaks. Endisest 50-60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast saab tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa.

„Selle projektiga toome koostöös partneritega Tartusse ligi kaheksa miljonit eurot, mis võimaldab meil linnakeskkonnas teha väga olulisi muudatusi ja millega Tartu astub pika sammu edasi infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisel igapäevaelus. Loome nutika linnaosa, kus pannakse suurt rõhku keskkonnasäästlikele eluviisidele,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas

Tartus on projekti pilootalaks valitud 0,39 km2 suurune ala kesklinnas, mis hõlmab Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate nn hruštšovkade piirkonda. Nutikas linnaosa sisaldab peale hoonete energiasäästlikuks renoveerimise ning nutikodu rakenduste ka uuenduslikke lahendusi kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises. Nii näiteks paigaldatakse renoveeritavatele elamutele taastuvenergia tootmiseks päikesepaneele ning uudse lahendusena taaskasutatakse elektriautode vanu akusid taastuvenergia salvestamiseks.

Kaugjahutusvõrgust vabanev jääksoojus on plaanis suunata kaugküttevõrku ning kasutada näiteks kortermajades sooja vee tootmiseks. Tänavavalgustuse energiatarbimist vähendatakse LED-valgustitel ning sensoritel põhineva valgustusvõrgu rajamisega. Nutikasse linnaossa tulevad elektriautode laadimispunktid, elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid ning sensorid müra, õhusaaste, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmiseks ning teeolude jälgimiseks.

Samuti luuakse projekti raames elanikele infotehnoloogiline nutikodulahendus, mis võimaldab jälgida, analüüsida ning reguleerida oma kodust energiatarbimist, soodustada kogukonnasisest infovahetust ja saada reaalajas infot lähedal asuvates rendipunktides paiknevate sõiduvahendite ning linnakeskkonna olude kohta.

“Suurprojekti peamine väljakutse ning ühtlasi ka suurim väärtus seisneb nutika linnaosa terviklahenduse elluviimises, elanike kaasamises ning erinevate tehnoloogiate ja ärimudelite kokkusidumises. Tänapäeval on ridamisi saadaval erinevaid nutikaid lahendusi, mis võimaldavad inimeste igapäevaelu mugavamaks muuta ning kulutusi vähendada, kuid nende tõhusa rakendamise eelduseks on teadlikud ja motiveeritud kasutajad,” ütles projektijuht Tartu Teaduspargi juhatuse liige Raimond Tamm.

SmartEnCity projekti partnerlinnadeks on Tartu, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) ja Sønderborg (Taani).
Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, AS Eesti Telekom, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ.

Projekti SmartEnCity peamine eesmärk on ellu viia targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav.

Projekti tegevuste elluviimiseks toetatakse Eesti partnereid kokku 8,2 miljoni euroga. SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ ning tegevused on kavas ellu viia kolme ja poole aasta jooksul.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn laiendab projekti „Fassaadid korda“ võimalusi

27.11.2015 Tallinn.ee

Tallinn kavandab projekti „Fassaadid korda“ raames toetuste andmise korda reguleeriva Linnavolikogu määruse muutmist, mis annab võimaluse toetada ka neid korteriühistuid, kes SA KredEx-i toetusele ei pretendeeri, kuid renoveerivad enda eluhooneid panga krediiti kasutades.

Tulenevalt vajadusest parandada hoonete välisilmet ka kunstiliste vahenditega, on kavandatava määruse alusel võimalik toetada korteriühistuid supergraafika tellimisel (70% ulatuses kuludest, mis vastab sarnasele projekti „Hoovid korda“ raames toetatavale tegevusele ja toetuse määrale).

Uues redaktsioonis on kavas muuta ka toetuse suurust, mis tänini on olnud krooni kehtimisel vastuvõetud summa arvestatud ümber eurodeks ehk 19 173 eurot. Toetuse summa on ümardatud 20 000 euro suuruseks.

Oluline muudatus on ka see, et kui vana redaktsiooni järgi sai toetuse väljamaksmist taotleda projekti algusetapis, pärast panga poolt korteriühistule Tallinna linna poolset toetust ületava väljamakse tegemist. Uue redaktsiooni järgi saavad korteriühistud toetuse väljamaksmist taotleda pärast projekti lõpetamist, kui lõpparuanne on Kommunaalametile esitatud. Sellise muudatusega tagatakse toetuse väljamaksmine korteriühistule tegelike kulude alusel, hoitakse ära võimalikud vaidlused toetuse sihipärasuse üle ja lõpparuannete mitte esitamine.

Projekti „Fassaadid korda“ raames toetuste andmise korra muutmise vajaduse tuleneb eelkõige asjaolust, et 2015 aastal hakkasid kehtima uued õigusaktid, mis sätestavad hoone energiatõhususe, energiaarvutuse ning nõuetele vastavuse tõendamise metoodikad ja Majandus- ja taristuministri määrusega kehtestatud „Korterelamu rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“ jms. Linnavolikogu 15. oktoobri 2009 määruse nr 38 kooskõlla viimine eelnimetatud õigusaktidega tingis sedavõrd suure hulga muudatuste tegemise (sh määruse nimetuse muutmine), et otstarbekam oli esitada määruse uus redaktsioon.

Arco Vara: Uus või vana korter – kumba eelistada?

27.11.2015 Tõnu Toompark

Kuigi aeg-ajalt tõuseb päevakorda vanade paneelmajade lammutamise teema, ei saa seda nii kategooriliselt käsitleda, et võtame mõne magala tervenisti maha ja ehitame uued korterid asemele, kirjutab Arco Vara Tallinna esinduse elamispindade osakonna juht Agur Tammistu.

Tänaseks on saavutatud vanade ja uute korterite vahel mõistlik tasakaal – ostjaid jagub kõigile.

Vanade paneelmajade korterites toimuvat võib laias laastus kokku võtta ühe mõistega – põlvkondade vahetus. Selge märgi protsessist saate siis, kui vaatate kortermajade trepikodade sissepääse või nende juures olevaid panipaiku, kuhu sageli on ladustatud äravedamiseks 70.-80. aastate mööblit. Selle nähtuse põhjuseks on asjaolu, et paljud vanemad inimesed kolivad kunagi erastatud korteritest uuematele või väiksematele ja ökonoomsematele pindadele ning nende järel hõivavad paneelikate korterid noored.

Viimastel pole päris uue kodu ostmiseks piisavalt ressursse ja lepivad algul vana paneelmajaga, elades seal, kuni võimalused paranevad ja saab uuematele pindadele edasi liikuda.

Poolehoid kaldub uute suunas

Siiski on hakanud kaalukauss kalduma uute korterite kasuks, vaatamata sellele, et magalate maju jõudsalt renoveeritakse. Põhjus on siin selles, et tänu igasugustele parendamistele püsib kulude tase vanades korterites suhteliselt kõrge, sest vaja on näiteks maksta remondifondi, ühistu võetud laene ja muid kulusid, mida uute elamispindade puhul ei ole.

Samuti ei ole enam vana ja uue korteri hinnavahe meeletult suur. Vana renoveeritud 2-toaline korter maksab keskeltläbi 70 000 eurot, uude majja saab selle eest 40 ruutmeetrit pinda.

Otse loomulikult mängib oma osa ka mugavus – uued kortermajad, näiteks Kodulahe, on suurte akendega ja valgusküllased, neis on panipaigad, liftid, kindlad parkimisvõimalused. Õues on mänguväljakud ja tavaliselt võimalus kohe kergliiklusteele ning loodusesse jalutama või sportima suunduda.

Kulud on kontrolli all

Lisaks paremale elukeskkonnale ja sellega kaasnevale elukvaliteedi tõusule pakuvad uued korterid tänu moodsatele tehnoloogiatele kulude kokkuhoidu. Kodulahe uute kortermajade näitel, mis on hetkel üks vähestest mere ääres paiknevatest uusarendustest Tallinnas, võib esile tuua mitmeid säästmisele suunatud aspekte:

iga korter saab mehhaanilise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi;
päikesepaneelid lõunapoolsete rõdude piiretel ja katusel aitavad katta üldelektri kulusid;
üldkasutavaid ruume ja õueala valgustavad vastupidavad ning väikese energiakuluga LED-id;
radiaatorite asemel on vesipõrandaküte, mis hoiab kodu säästlikult soojana ja sisekujunduse minimalistlikuna.

Ela vanas, aga mõtle uuele

On naiivne arvata, et vanade paneelikate amortiseerumine ja hinnad jõuavad lähitulevikus selge murdepunktini uute korterite kasuks. Inimeste finantsvõimalused ja liikumine suurematesse keskustesse näitavad, et nõudlus vanade magalakorterite järele ei kao kuskile.

Pigem tasuks ostuotsuse kaalumise hetkel siiski väga täpselt oma võimalused läbi kalkuleerida ja kui päris uut elamispinda kohe osta ei kannata, siis vähemalt mõelda, millistel tingimustel see oleks tulevikus võimalik. Pangad pakuvad siiski üsna paindlikke lahendusi kas või niinimetatud koduvahetuslaenude näol, mis annab võimaluse vana korterit rahulikult müüa, samal ajal, kui uues juba sees elatakse.

Agur Tammistu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Swedbank: Palgakasv püsib kiire

26.11.2015 Tõnu Toompark

Kiire palgakasvu jätkumine kolmandas kvartalis ei olnud üllatus, kuna seda näitasid juba maksuameti palgastatistika numbrid. Statistikaameti järgi ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1045 euroni, kasvades aastaga umbes 7%. Maksu- ja tolliameti andmetel oli kolmanda kvartali palga mediaanväljamakse 733 eurot ehk 8% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti ning maksu- ja tolliameti andmed palga väljamaksete kohta ei ole otseselt võrreldavad.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis peaaegu kõigil tegevusaladel. Kiiremini kasvas keskmine palk just madalama palgatasemega tegevusaladel nagu majutus ja toitlustus, haridus, meelelahutus ja kinnisvaraalane tegevus. Selle taga on nii miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate palkade kohta kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma käibeid ja seejärel ka tööjõukulusid suurendada.

Keskmine brutokuupalk vähenes vaid halduse tegevusalal, kus keskmine palgatase vähenes üksikutes väikestes ettevõtetes. Keskmine palk kasvas minimaalselt ehituses. Ehituse palgataset mõjutas ilmselt töötajate registreerimise kohustus, mille järel võeti varem mitteametlikult töötanud inimesed ametlikult tööle miinimumpalgaga.

Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt tänu kiirele brutopalga tõusule ning hindade langusele ja tööjõu maksukoormuse vähenemisele. Netopalga reaalkasv suurenes 9 kuu kokkuvõttes aastatagusega võrreldes tervelt 8%. Sotsiaalsiirete, sh pensionite, jätkuv tõus annab tarbimise kasvu täiendava panuse.

Tarbimine on majanduskasvule tänuväärne tugi ajal, mil eksport ja investeeringud panustavad kasvu tagasihoidlikult. Samal ajal ei saa tarbimisel põhinev majanduskasv pikalt kesta. Kui ekspordi müüginumbrid ei parane, palgakasv varem või hiljem aeglustub.

Palgakasv püsib ilmselt kiire ka järgmisel aastal, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab ka 10%line miinimumpalga tõus. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas aeglustub käesoleva aastaga võrreldes oluliselt, kuna tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad hakkavad kasvama.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Keskmine kuupalk tõusis III kvartalis aastaga ligi seitse protsenti

26.11.2015 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 1045 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja tänavu II kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 5,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti võrra.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (7,5%). Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmeteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta III kvartalis pea kõigil tegevusaladel, v.a. haldus- ja abitegevustes (langus 0,3%). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes majutuse ja toitlustuse tegevusalal16,8%), samuti kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (12,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (10,9%).

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1051 eurot, augustis 1023 eurot ja septembris 1063 eurot.

Töötajatele väljamakstav tasu ehk keskmine netokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 842 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (8,4%). Keskmise netokuupalga kasvu mõjutasid maksumäärade muudatused aasta alguses.

Keskmine brutotunnipalk oli tänavu III kvartalis 6,28 eurot ja see tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 6,6%. Keskmine brutotunnipalk tõusis kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (14,9%) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,6%).

Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu III kvartalis töötajate arv 2,4% väiksem kui 2014. aasta III kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes viiel tegevusalal. Kõige enam lisandus töötajaid keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladele – info ja side tegevusalale (11%) ning finants- ja kindlustustegevusse (10%).

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu III kvartalis 1408 eurot ja tunnis 9,97 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tõusnud vastavalt 6,7% ja 6,8%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele kuus oli kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning tunnis kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 16,1% ja 16,3%).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2013 – III kvartal 2015
Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2015	I	1 010	4,5
	II	1 082	5,8
	III	1 045	6,9
2014	I	966	7,3
	II	1 023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1 039	5,3
2013	I	900	6,3
	II	976	8,5
	III	930	8,8
	IV	986	7,6

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal on valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Wages rose despite the weak growth in the economy

26.11.2015 Orsolya Soosaar

Both seasonally adjusted quarterly wage growth and average annual wage growth were faster than in the second quarter
Wages in accommodation and catering rose by 16.9%

Data from Statistics Estonia show that the average gross monthly wage was up 6.9% over the year in the third quarter of 2015, and the gross hourly wage was up by 6.6%. Both seasonally adjusted quarterly wage growth and average annual wage growth were faster than in the second quarter.

Data from the wage survey showed there were 2.4% fewer full-time equivalent employees in the third quarter than a year previously, but the labour force survey found that employment increased at the same time by more than 4%. Even given that part-time work is more common than before, the difference between the two findings is still large. Part of the explanation for the gap can be that survey-based estimates inevitably contain some inaccuracy, while another reason may be that the share of people getting a declared wage may have shrunk slightly again.

Wages rose faster than the average in the third quarter in services in the private sector. Particularly noticeable was the rise of 16.9% in wages in accommodation and catering. It is probable that the average wage in this industry rose because the number of low-paid jobs there was reduced.

Wage growth also picked up further in the public sector, climbing to 9.6% in education and 8.3% in healthcare. The average wage in healthcare in the third quarter of 2015 was 104.7% of the national average wage, a figure that has climbed 3.7 percentage points in the past two years. A key role in those wages rising faster than those elsewhere in the economy has been played by collective pay agreements. The average wage in education in the third quarter of 2015 was 88% of the national average wage, a figure that has climbed by a quite substantial four percentage points in the past two years. The average wage of a school teacher working full time in the first quarter of 2015 was 100% of the Estonian average wage according to wage analysis by the Ministry of Education, and the minster has said that the target is to raise this to 120%.

The flash estimate from Statistics Estonia finds GDP growth in the third quarter of 2015 slowing to just 0.5% over the year. The key indicators for the labour market have not yet shown any sign of the deterioration in GDP growth. Despite the lower incomes from exports in the industrial sector and the difficulties in several sectors stemming from the external environment, staff have tended to be paid more, and this has led wage offers to rise. Wages have probably been able to rise because of the financial buffers built up in earlier years and the very favourable interest rates.

Orsolya Soosaar
Economist at Eesti Pank

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Palgad kerkisid vähesest majanduskasvust hoolimata

26.11.2015 Orsolya Soosaar

Võrreldes teise kvartaliga kiirenes nii keskmise palga aastakasv kui ka (hooajalisi tegureid arvestades) kvartalikasv
Kolmandas kvartalis kasvas majutus- ja toitlustusvaldkonna palk 16,9%

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2015. aasta kolmandas kvartalis aastaga 6,9% ja brutotunnipalk 6,6%.Teise kvartaliga võrreldes kiirenes nii keskmise palga aastakasv kui ka kvartalikasv; viimase puhul on arvesse võetud hooajalisi tegureid.

Palgauuringu andmed näitasid kolmandas kvartalis 2,4% väiksemat täistööajale taandatud palgatöötajate arvu kui eelmisel aastal, tööjõu-uuringu põhjal aga suurenes hõive samal ajal üle 4%. Isegi kui arvestame seda, et osakoormusega töötatakse varasemast rohkem, on erinevus kahe hinnangu vahel suur. Ühelt poolt saab erinevust seletada sellega, et mõlema uuringu põhised hinnangud on paratamatult mõnevõrra ebatäpsed. Teisalt viitab hinnangute erinevus sellele, et deklareeritud palka saavate inimeste osakaal võib olla taas veidi vähenenud.

Keskmisest kiiremat palgakasvu oli kolmandas kvartalis näha erasektori teenindussektoris. Kõige enam torkab silma 16,9% suurune palgakasv majutuses ja toitlustuses. Tõenäoliselt suurendas sellel tegevusalal keskmist palka tegevusalal madalapalgaliste ametikohtade arvu vähenemine.

Palgakasv kiirenes ka riigisektoris: haridussektoris 9,6%ni ja tervishoiusektoris 8,3%ni. Tervishoiusektori keskmine palk moodustas 2015. aasta kolmandas kvartalis 104,7% keskmisest palgast ja see näitaja on kahe aastaga suurenenud 3,7 protsendipunkti võrra. Olulist rolli palkade eeliskasvu juures võrreldes ülejäänud majandusega on mänginud kollektiivsed palgakokkulepped. Haridussektori keskmine palk ulatus 2015. aasta kolmandas kvartalis 88%ni majanduse keskmisest ja ka see on kahe aastaga suurenenud üpris palju, 4 protsendipunkti võrra. Sealjuures ulatus täiskohaga töötava kooliõpetaja keskmine palk 2015. aasta esimeses kvartalis haridusministeeriumi palgaanalüüsi kohaselt 100%ni Eesti keskmisest palgast, ning haridusminister on öelnud, et eesmärgiks on jõuda 120%ni.

Statistikaameti kiirhinnangu põhjal aeglustus majanduskasv 2015. aasta kolmandas kvartalis aasta võrdluses vaid 0,5%. Tööturu tähtsamates näitajates on aga seni vähe märke kidunud majanduskasvust. Hoolimata kahanenud ekspordituludest tööstussektoris ja väliskeskkonnast tingitud raskustest mitmel tegevusalal on töötajaid pigem juurde palgatud ning selleks on tulnud tõsta ka pakutavat palka. Palgatõusu on tõenäoliselt võimaldanud varasematel aastatel kogutud finantspuhvrid ning väga soodne intressikeskkond.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse indikaator.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

MTA andmetel oli kolmanda kvartali mediaanväljamakse 733 eurot kuus

26.11.2015 Tõnu Toompark

2015. aasta kolmandas kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,5 miljardi euro, mida maksti välja 566 999 inimesele. Kvartali mediaanväljamakse oli 733 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2014. aasta kolmandas kvartalis tehti väljamakseid kokku 569 353 inimesele ja väljamaksete summa oli üle 1,4 miljardi euro. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 2354 võrra vähem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta kolmandas kvartalis 677 eurot kuus.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015. aastani ja alates 2015. aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Aasta puitehitis 2015 on Pühajärve biokatlamaja

26.11.2015 Tõnu Toompark

13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitis tänavu Pühajärve biokatlamaja, mis žürii hinnangul täitis kõige enam võistluse eesmärki – ehitises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstruktsioonis, välis- kui ka siseviimistluses. Vähemtähtsam pole ka see, et aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.

Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rääkis, et žürii hindas Pühajärve biokatlamaja puhul sobitumist ümbritsevasse looduskeskkonda ning puidu keskset kasutamist nii konstruktsioonis kui välisviimistluses. “Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine ja seda eriti konstruktsioonis kuigi tavapärane. Biokatlamaja puhul on seda tehtud ja tulemus on arhitektuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tegemist on seminarihalli, näitusesaali, ujula või klubihoonega,” kirjeldas ta.

Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks see, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kastina, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega arvestavalt. “Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konstruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasutus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistluses,” lisas Martin.

Pühajärve biokatlamaja arhitektuurse lahenduse töötas välja OÜ Alver Arhitektid. Biokatlamaja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Pühajärve Puhkekeskus.

Pühajärve biokatlamaja arhitekt Andres Alver sõnas auhinda vastu võttes, et kuigi võit on ootamatu, siis sellist auhinda saada on lihtne. “Peab olema läbinägelik tellija, kes ei karda, hästi kuivatatud puu ja korralik ehitaja. Ja mis kõige tähtsam – tark žürii,” tänas Alver.

Tänavu esitati aasta puitehituse võistlusele rekordiliselt 55 objekti. Tulemused kuulutati välja täna Nordea Kontserdimajas toimuval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti”. Lisaks pea-auhinnale anti üle ka seitse eriauhinda.
Peaauhinda ning traditsiooni tõlgendamise eriauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital, vineeri eriauhinda UPM-Kymmene Otepää, liimpuidu eriauhinda Arcwood ja fassaadiauhinda Raitwood.

Aasta puitehitise žüriisse kuulusid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitja.
Täiendav informatsioon eriauhindade võitjate kohta

Traditsiooni tõlgendamise eriauhind – kortermajad Veski 53a ja 55a Tartus, Kaido Kepp ja Marti Soosalu, Arhitektuuriklubi

Žüriile imponeeris väga uue hoonestuse valutu sobitumine piirkonna linnaehituslikku struktuuri. Tsaariaegsed kortermajad restaureeriti kinnistu esindushooneks ning kinnistule lisandunud kahest uuest korterelamust üks tõlgendab Tartule omast kahekorruselist kuuri ning teine tsaariaja traditsioone järgivat hoovielamut.

„Raitwood’i fassaadiauhind 2015“ – Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas, Indrek Suigusaar, Arhitektuuribüroo Pluss

Ärihoone ise on ambitsioonikas – esimene keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutav büroomaja Eestis. Žürii hinnangul on väga tänuväärne, et osa sellest ambitsioonikusest langeb ka heale puidukasutusele ning et niivõrd suuremahuline hoone on otsustatud „rüütada puidust ülikonda“.

„Arcwood’i liimpuiduauhind 2015“ – Lemeksi peakontor Tartus, Eero Endjärv, Arhitekt11

Žürii tunnustab mitmekülgset puidu kasutamist nii konstruktsioonis, fassaadil kui siseviimistluses. Puiduga tegeleva firma peakontoril on intrigeerivalt puidune kontseptsioon – vahelaed ja katus toetuvad puutüvedest inspireeritud hargnevale konstruktsioonile olles justkui põimitud okste vahele. Puidukasutus hoones on läbiv, julge ja kohati humoorikaski.

„UPM-Kymmene Otepää vineeriauhind 2015“ – spordihall “Ronimisministeerium”, Kaur Talpsep, Kauss Arhitektuur, seinadisain Madis Tänav

Žürii hinnangul funktsionaalset hästitöötav lahendus – puitkarkassil robustsed (kuid kvaliteetselt viimistletud) vineertahvlid. Esteetikalt veidi koopalik, mida toetab spordihalli funktsioon – pakkuda tehismaastiku (mägi-, kalju)ronijatele. Ronimismaastiku vormikeel on huvitav ning vineeri roll on lisaks esteetilisele väljanägemisele olla ka parim võimalik funktsionaalne lahendus.

Žürii poolt ära märgitud – eramu Nõmmel, Martin Aunin

Tunnustamist väärib žürii hinnangul hoone uudne lahendus, kus hoone liimpuidust konstruktsioon on tõstetud hoonemahust väljapoole ning seega on kõigil nähtav ja jõuliselt eksponeeritud. Ära märgitakse ka ehitise väga kõrget ehituskvaliteeti.

Žürii poolt ära märgitud – suvila Lääne-Virumaal, Edina Dufala-Pärna ja Martin Pärna, Iseasi

Äramärkimist väärib traditsioonilise materjali (kimmid) ja moodsa arhitektuuri sümbioos. Maja on paigutatud diskreetselt metsa veeres oleva lagendiku serva. Hoone vaadeldav osa on lahendatud traditsioonilise elamu tüpoloogiat arvestades (viilkatus, mahuline suurus, seinapinna ja avade omavaheline proportsioon, traditsioonilised materjalid jms), samas siiski moodsalt, eriti detailides.

Publiku lemmik (Delfi Moodne Kodu portaali hääletusvõistluse võitja) – poiste puuonn Paides, Indrek Rooba

Arhitektuurselt lihtne ja modernne objekt tähistab murrangut mõtlemises. Ükski objekt pole liiga väike ega tähtsusetu funktsiooniga, et disainist puutumata jääda. Laste mängumaja ei pea olema magus ja muinasjutuline, ja hoopiski mitte disainvaba valmistoode. Ka laps tarbib disaini, miks mitte talle seda siis moodsas võtmes pakkuda. Võib arvata, et publikutki lummas funktsiooni ebatavaline vormistus, kargus ja õdusus.

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine

26.11.2015 Kätri Sarapuu

Olen olnud mõnda aega korteriühistu juhatuses aga ei soovi seal enam olla. Saatsin juhatusele tagasikutsumise avalduse, mis on ka üldkoosolekult läbi käinud. Meie korteriühistu juhatuses on viis liiget (põhikirjas: Korteriühistut juhib viieliikmeline juhatus). Kuna samal koosolekul ei olnud juhatusse astumiseks vabatahtlikke siis olen ma niiöelda sunduslikult juhatuses edasi.

Küsimus: Kuidas probleemi lahendada?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Korteriühistu põhikiri sätestab üldjuhul juhatuse valimise ja ka juhatusest väljaarvamise protseduuri.

MTÜS § 7 lg 8¹ sätestab, et mittetulundusühingu (milleks on ka korteriühistu) põhikirjas sätestatakse juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär. Seaduses ei ole öeldud, et korteriühistu juhatuses peab olema kindel arv juhatuse liikmeid, seepärast on mõistlik sätestada just juhatuse liikmete alam- ja ülemmäär.

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile vastavalt MTÜS § 28 lg-le 3¹. Kuna korteriühistu põhikirjas on teil märgitud, et korteriühistust juhib viieliikmeline juhatus, tuleb üldkoosolekul valida uus juhatuse liige. Uus juhatuse liige peab andma kirjaliku nõusoleku vastavalt MTÜS § 28 lg-le 1, et ta on nõus kuuluma juhatusse.

Juhul, kui ei ole vabatahtlikke juhatuse liikme kandidaate või kui valitud juhatuse liige ei anna enda nõusolekut juhatuse liikmeks hakata, võib korteriühistu üldkoosolek otsustada, et juhatus jätkab näiteks neljaliikmelisena. Selleks tuleb muuta korteriühistu põhikirja. Põhikirja muutmiseks on vaja üldkoosoleku otsust, mis tuleb vormistada ning pärast seda esitada äriregistrile, et vastavad muudatused ka äriregistris sisse viia.

Juhatuse liige ei saa iseennast registrist kustutada. Juhatuse liikme tagasikutsumise ja registrikande tegemise aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus.

Kätri Sarapuu, jurist

Nordecon: Brovary elamurajooni ehitusleping

26.11.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS’i Ukraina vabariigis registreeritud tütarettevõte OOO Eurocon Ukraine ja OOO Prosperitatis sõlmisid peatöövõtu raamlepingu Kiievi oblastisse Brovary linna korterelamute rajooni ning kaasneva sotsiaalse infrastruktuuri rajamiseks ligi 80 hektari suurusele kinnistule.

Raamleping loob eeldused ligi 500 000 m2 elamispinna ning neid teenindava infrastruktuuri ja parkimisrajatiste, samuti lasteaedade ja kooli väljaehitamiseks vastavalt turuolukorrale esialgselt planeeritavalt kaheksa-aastase perioodi jooksul.

Raamlepingu järgsed tööd on jaotatud kahekümne viieks etapiks ning iga etapi ehituslik, rahaline ja ajaline maht määratakse ära eraldi sõlmitava konkreetse lepinguga. Eurocon Ukraine hakkab töid teostama nö projektijuhtimismeetodil avatud arvetega. Iga konkreetset tööetappi alustatakse üksnes pärast vastavalt Tellija poolt esitatud tellimiskirja ning selle alusel tasutud ettemaksu. Avatud arvete alusel tasutavatele summadele lisandub kokkulepitud peatöövõtja tasu.