Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 15%

30.08.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juulis Tallinnas üürile 3366 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna äripindade üüripakkumiste arv kasvanud ühe protsendi võrra.

Suurim on äripindade üüripakkumiste kasv olnud Tallinna vanalinnas, kuis juulikuine üüripakkumiste hulk 1130 ületab aastatagust 41% võrra.

Seevastu Mustamäel on portaali KV.EE andmetel äripindade üüripakkumisi aastatagusest viiendiku võrra vähem ehk 342.

Tallinna äripindade üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juulis 8,30 €/m². See on 15% enam, kui aasta tagasi, mil üüripakkumiste keskmine hind oli 7,20 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	07/2014	07/2015	Muutus, %
Haabersti	70	67	-4%
Kesklinn	1 382	1 325	-4%
Kristiine	418	392	-6%
Lasnamäe	456	560	23%
Mustamäe	425	342	-20%
Nõmme	147	150	2%
Pirita		19	NA
P-Tallinn	204	266	30%
Vanalinn	92	130	41%

Tallinn	3 328	3 366	1%

Eesti	4 494	4 764	6%
Harjumaa	3 569	3 754	5%

Narva	46	78	70%
Pärnu	175	186	6%
Tartu	458	481	5%

Nordecon: Tapa linnaku kasarmu ehituslepingu sõlmimine

28.08.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapa linnakusse rajatava kasarmu projekteerimis- ja ehitustöödeks. Kolmekordse hoone brutopinnaks saab olema 5100 m2.

Tööde lepinguline maksumus on ligi 4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd lõpevad kevadel 2016.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

28.08.2015 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 6% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid teist aastat järjest.

II kvartalis ehitati omal jõul 512 miljoni euro eest, sellest hooneid 308 miljoni ja rajatisi 204 miljoni euro eest. 2014. aasta II kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine ligi kümnendiku võrra, rajatiste ehitamine jäi samale tasemele.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas võrdluses eelmise aasta sama ajaga enim hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemine. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 13% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 10%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2015. aasta II kvartalis kasutusse 734 uut eluruumi, mida on 66 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinna lähiümbruse valdades.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2015. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1685 eluruumi ehitamiseks, mida on neljandiku võrra rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 204 mitteelamut kasuliku pinnaga 69 200 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja põllumajanduspinda. Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon: toetame Kalaranna väljaehitamist

28.08.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon käis Kalarannas kohal ning leiab, et Kalaranna ala väljaehitamine on samm õiges suunas.

Fraktsiooni esimehe Ants Leemetsa sõnul peaksid Linnavalitsus, Pro Kapital ja Telliskivi Selts leidma kompromissi, mis tagaks linnarahvale juurdepääsu mere äärde, kuid samas tagaks ohutuse ja eraomaniku huvide kaitse.

Reformierakonna fraktsioon leiab, et Tallinna mereääre arendamine on oluline ja selle arendamine on kõigi linnakodanike huvides. „Linnarahvas peab saama mere äärt nautida, seal jalutada, pikniku pidada või muul viisil aega veeta. Tallinn peab olema merele avatud linn. Kalaranna tekkinud konflikt tuleb lahendada võimalikult kiiresti,“ sõnas Leemets.

Reformierakonna fraktsiooni liikmed käisid olukorda ka kohapeal vaatamas ning arutasid tekkinud olukorda fraktsiooni koosolekul. Nad leiavad, et rannaala tarastamine rikub küll linnapilti, kui ehitustegevusega seoses on see vajalik. Leemetsa hinnangul on ligipääs hetkel võimaldatud ja ta leiab, et see peab ka nii jääma, et ligipääs mere äärde on tagatud kõigile ja kogu aeg.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Keskmine aastane brutotulu oli mullu 11 758 eurot

28.08.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 666 898 inimest 2014. aasta eest tulu kokku üle 6,7 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu kasvas inimese kohta 2013. aastaga võrreldes 4,8 protsenti ehk 11 758 euroni.

Oluliselt kasvas möödunud aastal üüritulu deklareerijate ja tuludeklaratsioonide arv.

Võrreldes 2013. aastaga deklareeris oma tulusid 30 444 inimest ehk 4,8 protsenti rohkem. Üüritulu deklareeriti 5 246 deklaratsioonis summas 12,5 miljonit eurot. Aasta tagasi 4 018 deklaratsioonis 9,1 miljonit eurot.

Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 64–192 eurot, üle 6000 euro tagastati enammakstud tulumaksu 12 tuludeklaratsiooni alusel, juurdemaksmisele kuuluv summa oli peamiselt vahemikus 10–32 eurot, üle 63 000 eurot tuli juurde maksta 30 deklaratsiooni põhjal.

Keskmine deklareeritud aastane brutotulu oli 11 758 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 980 eurot. Aasta tagasi oli see summa 11 223 eurot aastas ehk 935 eurot kuus.

Ka sel aastal pööras maksu- ja tolliamet suuremat tähelepanu välistulude deklareerimisest teavitamisele ja võrreldes möödunud aastaga kasvas Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv. Vähenes Eestis maksustamisele kuuluv välismaalt saadud tulu deklareerimine 6700 deklaratsioonini, aasta varem oli neid 7006.

2014. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil www.emta.ee/pressimaterjalid

Numbreid:

15. veebruari õhtuks oli esitatud 40% kõikidest e-deklaratsioonidest, elektroonselt esitati kokku 564 786 ehk 95% deklaratsioonidest.
95% said tagastuse 5 tööpäeva jooksul.
Tulumaksu juurdemaksmise kohustusega deklaratsioone oli 12,2% ehk 2791 rohkem, keskmine juurdemaksmisele kuuluv summa oli 1052 eurot (2013. a 1032 eurot).
Suurim juurde määratav summa oli natuke üle ühe miljoni euro.
Pensioni deklareeris 10 183 isikut rohkem. Saadud pensioni deklareeriti kokku 521,9 miljonit eurot ehk keskmiseks pensioniks kuus 284 eurot, aasta tagasi oli see 267 eurot.
Eluasemelaenu intresse deklareeriti 3,3 miljonit eurot rohkem 4668 deklaratsiooniga. Tasutud intresse deklareeriti keskmiselt 611 eurot, aasta tagasi 607 eurot.
Kasvas kõikide maakondade keskmine aastane sissetulek. Suurimad tõusjad on Võru maakond (+56 eurot kuus) ja Rapla maakond (+53 eurot), väikseim tõus Hiiu maakonnas (+27 eurot).
Keskmine kasu väärtpaberite võõrandamisest oli 8 298 eurot deklaratsiooni kohta, aasta tagasi 5 687 eurot.
Annetuste deklareerijate arv kasvas 33%.

Northern Horizon Capital müüb BPT Real Estate-i BaltCap-ile

28.08.2015 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital A/S sõlmis lepingu kinnisvara haldusega tegeleva tütarettevõtte BPT Real Estate AS müügiks BaltCap-i hallatavale erakapitali fondile.

Tehing viiakse lõpule eeldatavalt 2015. aasta septembris, peale kooskõlastust konkurentsiametiga. Tehingu hind on osapoolte kokkuleppel konfidentsiaalne.

„BPT Real Estate müük on loogiline jätk viimase paari aasta jooksul toimunud arengutele, viies lõpuni BPT Real Estate-i kui täiesti iseseisva kinnisvarahaldusettevõtte eraldamise Northern Horizon Capital-i põhiärist, milleks on investeeringute juhtimine. Eraldamine võimaldab Northern Horizon-il täielikult keskenduda oma põhiäri arendamisele. Me näeme antud valdkonnas mitmeid huvitavaid võimalusi, mida pakkuda meie investor-klientidele, mitte ainult Põhjamaades ja Saksamaal, aga ka Baltimaades. Northern Horizon jätkab oma senist investeeringute juhtimise, fondihaldus ning ettevõtte tugiteenuste äri kasvatamist Baltimaades ka peale tehingu lõpule viimist,“ kommenteeris Michael Schönach, Northern Horizon Capital grupi tegevjuht.

“Baltimaade kinnisvaraturg on muutumas sarnasemaks arenenud riikidega, kus üha suurem roll on institutsionaalsetel omanikel. Seeläbi on tõusnud ka nõudlus iseseisvate kinnisvarahaldusteenuste pakkujate järele kõrgemaks kui kunagi varem. BPT Real Estate on regiooni üks tuntumaid ettevõtteid antud valdkonnas ning seetõttu otsustasimegi investeerida professionaalsesse meeskonda, kes pakub turul parima kvaliteediga teenuseid. Me eeldame, et BaltCap-i fondi investeering ja kogemus aitavad BPT Real Estate-il veelgi tugevdada usaldusväärse ja sõltumatu partneri mainet kõikide kinnisvarainvestorite silmis nii Baltimaades kui Poolas,“ sõnas Šarūnas Alekna, BaltCap-i investeeringute direktor.

“BPT Real Estate on kasvanud aasta-aastalt, saavutades turul lisandväärtust loovate kinnisvarateenuste pakkujate seas juhtpositsiooni. Peale ettevõtte täielikku eraldamist Northern Horizon Capital grupist jätkame kinnisvara haldusteenuste pakkumist nii Northern Horizon-ile Baltimaades ja Poolas kui ka paljudele teistele professionaalsetele kinnisvarainvestoritele. Meie eesmärgiks on jätkata turul juhtiva ettevõttena, garanteerida parim võimalik teenuste kvaliteet ning täiendada oma teenuste portfelli. Oleme kindlad, et koostöös BaltCap-iga suudame enda eesmärgid täide viia veelgi kiiremini ning peale Northern Horizon Capital-ist eraldumist saame jätkata kasvu sõltumatu ettevõttena,“ kommenteeris BPT Real Estate tegevjuht Indrek Hääl. Tehingu teostamisel oli Northern Horizon Capital-i finantsnõustajaks Porta Finance ning juriidiliseks nõustajaks Advokaadibüroo Borenius.

Northern Horizon Capital tegeleb kinnisvara investeeringute juhtimisega Põhjamaades, Saksamaal, Baltimaades, Poolas ja St. Peterburis Venemaal. Northern Horizon-i põhitegevusalaks on ärikinnisvara, sealhulgas spetsiifiliste segmentide nagu hooldekodud ning põllumaad, investeerimisstrateegiate pakkumine institutsionaalsete investoritele.

BPT Real Estate on Baltimaades ning Poolas tegutsev kinnisvara haldusettevõte, mis pakub ärikinnisvara omanikele lisandväärtust loovaid teenuseid kõikide suuremate vara alamklasside ulatuses. BPT Real Estate on rohkem kui 80 töötaja ning kokku ligemale 1 miljoni ruutmeetri hallatava pinnaga regiooni juhtiv teenusepakkuja.

BaltCap on Balti riikide juhtiv era- ja riskikapitaliettevõte, mis alustas tegevust regioonis 1995. aastal. BaltCap omab kontrolli enam kui 30 Balti ettevõttes, mille käive kokku on üle 300 miljoni euro. Viimase 5 aasta jooksul on BaltCap investeerinud nendesse ettevõttesse enam kui 150 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pärandaja, testament ja pärijad: mis on abikaasade vastastikune testament?

28.08.2015 Evi Hindpere

Sageli arvavad inimesed, et ühe abikaasa surma korral on üleelanud abikaasa tema ainukeseks pärijaks.

Paraku see nii ei ole. Kui pärimine toimub seadusejärgse pärimise reeglite kohaselt, on pärijateks lisaks abikaasale ka kadunukese lapsed, nende puudumisel aga vanemad. Näiteks, kui pärandvaraks on abikaasade ühine eluase, võib kergesti tekkida olukord, kus see eluase tuleb ära müüa, et rahuldada kõigi pärijate nõudmisi.

Selle vältimiseks on mõistlik teha abikaasade ühine ehkvastastikune testament. Abikaasade vastastikuse testamendi saab teha ainult notariaalselt tõestatud vormis.

Testamendiga saavad seaduslikus abielus olevad abikaasad nimetada teineteist vastastikku pärijaks või teha surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Kui abikaasad nimetavad testamendiga teineteist vastastikku pärijaks, on ühe abikaasa surma korral tema pärijaks üleelanud abikaasa ja alles pärast seda, kui ka tema sureb, on õigustatud pärima kas siis seadusejärgsed pärijad või abikaasade vastastikuse testamendiga määratud pärijad.

Kui testamendiga on määratud, et pärand läheb üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal õigust seda korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha. Nii nagu igat teist testamendiga tehtud korraldust, võib ka abikaasade vastastikusest testamendist tulenevat korraldust tühistada.

Seaduse kohaselt saab abikaasade vastastikuses testamendis sisalduvaid vastastikku siduvaid korraldusi mõlema abikaasa eluajal kumbki abikaasa tühistada ühepoolselt.

Abikaasade vastastikuse testamendi tühistamiskorraldus peab olema notariaalselt tõestatud. Korraldus loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud teate korralduse tühistamise kohta. Pärast abikaasa surma saab üleelanud abikaasa korralduse tühistada üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati.

Testamendiga tehtavad korraldused

Nii ühepoolse testamendiga, kui ka abikaasade vastastikuse testamendiga on võimalik määrata pärijad seadusejärgsest pärimisest erinevalt. Sellisel juhul on pärijaks just see isik või isikud, keda on testamendis pärijaks nimetatud. Lisaks on testamendiga võimalik teha korraldusi, mida seadusejärgne pärimine ei võimalda. Nii on testamendiga võimalik määrata:

asepärija;
järelpärija;
eelpärija;
annakusaaja;
sihtkäsund või sihtmäärang;
testamendi- või annakutäitja;

Asepärija määratakse juhuks, kui testaatori poolt nimetatud pärija ühel või teisel põhjusel ei saa pärida. Näiteks pärija sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või osutub pärimiskõlbmatuks. Testaator võib nimetada ka mitut asepärijat. Sellisel juhul peab ta määrama, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad.

Testaator võib testamendiga teha ka korralduse, millega määrab pärijale pärandvara või selle osa kätte saamise teatud tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Sellist pärijat nimetatakse järelpärijaks. Järelpärija nimetamisel loetakse esmast pärijat eelpärijaks. Kui testamendiga on järelpärija küll määratud, aga eelpärijat nimetatud ei ole, loetakse eelpärijateks pärandaja seadusjärgsed pärijad.

Kui testaator järelpärija nimetamisel tähtpäeva või edasilükkavat tingimust ei ole määranud, pärib järelpärija eelpärija surma korral. Kui aga järelpärijaks on nimetatud isik, kes pärandi avanemise ajaks ei ole veel sündinud, saab ta sündimise korral järelpärijaks. Kui järelpärija sureb pärast pärandi avanemist, kuid enne järelpärimise tähtpäeva saabumist, läheb tema pärimisõigus üle tema pärijatele, kui testamendist ei tulene teisiti.

Annak

Lisaks pärijate nimetamisele võib testaator testamendiga määrata ka isiku, kellele lähevad üle konkreetsed pärandi hulka kuuluvad asjad või hüved. Sellisel juhul ei ole tegemist pärandiga vaid annakuga ja isikut, kelle kasuks korraldus on tehtud nimetatakse annakusaajaks. Annakuks võib olla:

asi;
rahasumma;
õigus;
nõue;
kohustusest vabastamine;
muu üleantav hüve;

Seega on annak sisuliselt ilma vastusoorituseta tehtav kingitus pärandvara arvelt. Kuid erinevalt pärijast, ei saa annakusaaja pärandi avanemisel automaatselt hüve omanikuks, kuna pärandvara läheb üle pärijale. Annakusaajal tekib vaid õigus nõuda pärijalt talle testamendiga määratud hüve üleandmist.

Testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale. Sellist isikut nimetatakse annakutäitjaks. Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. Annak või annakud täidetakse pärandist saadud vara ulatuses. Kui pärandist kõigi annakute täitmiseks ei piisa, vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega. Seejuures, kui annak on määratud mitmele isikule, võib annakusaaja osa suuruse määramise jätta ka annaku- või testamenditäitja otsustada.

Sihtkäsund ja sihtmäärang

Sihtkäsund ja sihtmäärang on mõlemad testaatori testamendiga tehtud korraldused. Sihtkäsund on korraldus, mille testaator paneb pärijale või annakusaajale ehk sihtkäsunditäitjale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust, ehk soodustatud isikul ei ole kohusetäitmisele nõudeõigust. Näiteks võib testaator sihtkäsundiga teha korralduse oma haua hooldamiseks hauarahu ajal või iga-aastase pärandaja mälestustseremoonia korraldamiseks.

Kui sihtkäsundiga paneb testaator sihtkäsunditäitjale teatud kohustuse, siis sihtmääranguga kohustab ta sihtmäärangutäitjat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel. Näiteks võib testaator sihtmääranguga teha korralduse, mille kohaselt osa pärandist eraldatakse haiglale vajaliku raviaparatuuri ostmiseks või loomade varjupaigale.

Testamendi koostamisel võib testaator ette näha ka ühe või mitu isikut, kes testamendiga määratud korraldused pärast pärandi avanemist täidaks. Sellist isikut nimetatakse testamenditäitjaks. Kuigi testaator võib testamenditäitja määrata, ei saa siiski selleks määratud isikut kohustada testamenditäitja ülesannet vastu võtma. Testamenditäitjaks määratud isik võib ise otsustada, kas ta võtab ülesande vastu või loobub sellest.

Järgmises osas käsitleme pärimislepingut, sundosa ja pärimise käiku.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust «Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?», Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas juulis aasta võrdluses 4,1%

27.08.2015 Eesti Pank

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht suurenes juulis 259 miljoni euro võrra, 15,8 miljardi euroni. Finantseerimisportfell kasvas aastaga 4,1%.

Ettevõtetele väljastatud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv kiirenes juulis 4,2%ni. Kuu jooksul väljastati ettevõtetele laene 980 miljoni euro ulatuses, mis on viimaste aastate suurim maht. Iseäranis paistis silma uute pikaajaliste laenude suur maht, millesse panustasid ka mõned suuremahulised tehingud. Pikaajalisi laene anti varasemast rohkem peamiselt töötleva tööstuse, kinnisvara- ja kaubandussektori ettevõtetele.

Eluasemelaenude portfell jätkas mõõdukat kasvu ning suurenes aastaga 3,9%. Uusi eluasemelaene anti kuuga viimaste aastate suurimas mahus ehk 89 miljoni euro väärtuses. Majapidamiste muude laenude ja liisingute kasvutempo on viimastel kuudel kiirenenud, osaliselt ka autoliisingu ja ‑laenude mahu kasvu tõttu.

Pankade väljastatud laenude keskmised intressimäärad püsivad tänu baasintressimääradele jätkuvalt madalad. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad jäid juulis eelmise kuu tasemele ehk 2,2% juurde.

Tähtajaks tasumata laenude maht suurenes juulis pisut, nagu ka eelmistel kuudel, kuid on jätkuvalt väike. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli kuu lõpus 1,7% laenuportfellist. Tähtajaks tasumata laenude maht on viimastel kuudel suurenenud peamiselt tööstus- ja põllumajandusettevõtete puhul.

Sarnaselt viimaste kuudega kasvasid majapidamiste hoiused juulis aasta võrdluses 8%. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jäi juulis ettevõtete hoiuste mõningase vähenemise tõttu eelmise kuu lõpu taseme ehk 10,3 miljardi euro juurde.

Võrus avati operatiivteenistuste ühishoone

27.08.2015 Tõnu Toompark

Siseminister Hanno Pevkur avas 25. augustil Võru operatiivteenistuste ühishoone, mis parandab päästjate ja politseinike töö -ja olmetingimusi ning aitab operatiivsemalt reageerida väljakutsetele.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oli eesmärgiks ehitada optimaalsete kuludega hoonete kompleks, mis oleks sobilik Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks ja madalate ülalpidamiskuludega. Täpselt selline uus hoone ka saigi, lisas minister.

Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatud hoonekompleks koosneb 3-korruselisest hoonest. Uues ühishoones asuvad politseinike ja päästjate tööruumid ja garaažid, kodakondsus- ja migratsiooniosakonna teenindussaal ning arestimaja ja kainestusmaja.

Lisaks on kinnistule rajatud päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

Ühishoone suurus on 4 573 ruutmeetrit ning selles on töökohti 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas on ruumi 32 kinnipeetavatele.

Hoone on projekteerinud Resand AS. Ehitustöid teostas YIT Ehitus AS. Projekti kogumaksumuseks kujunes 6,24 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Kopli liinide ala ostab OÜ Fund Ehitus

27.08.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kinnitas Kopli liinide maa-ala müügi kombineeritud pakkumise tulemused.

„Tallinna linnavalitsus otsustas parima pakkumise teinud OÜ-ga Fund Ehitus Kopli liinide müügilepingu sõlmida,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ostja omandab Kopli liinide ala kinnistud hinnaga 1 900 100 eurot ning kohustub ala hoonestama vastavalt lõplikus pakkumises esitatud linnaehituslikule visioonile“.

Vastavalt kombineeritud enampakkumise tingimustele kohustub ostja oma vahendite arvelt valmis ehitama kinnistute teenindamiseks vajalikud tänavarajatised koos tänavavalgustusega ja liikluskorralduse süsteemidega, tehnovõrgud ja vihmaveekanalisatsiooni ning rajama üldkasutatava haljastuse.

Ostu-müügileping tuleb sõlmida kahe kuu jooksul arvates pakkumise edukaks tunnistamise otsusest ning ostuhind tuleb tasuda täies ulatuses enne müügilepingu sõlmimist. Müügilepingu sõlmimisega seotud kulud (sealhulgas notaritasu, riigilõiv ning notariaalakti ärakirjade maksumus) tasub ostja.

OÜ Fund Ehitus esitatud lõplikus pakkumises on visiooniks arendada miljööväärtuslikus Kopli piirkonnas turvaline ja peresõbralik terviklik elukeskkond, mis on eriti sobiv noorperedele. Planeeritav investeeringu maht on kokku 55-65 miljonit eurot. Projekti arendamine toimub etappide kaupa.

OÜ Fund Ehituse Kopli liinide linnaehituslik visioon käsitleb linnaruumi analüüsi ning ettepanekuid detailplaneeringu osaliseks muutmiseks. Kopli linnaehitusliku visiooni koostamisel on arvestatud pakkumiskutses ette antud tingimustega. Kavandatud on selge kvartaalne hoonestus, mis võimaldab ala arendada etappide kaupa.

Visioon näeb ette kahe- ja enamakorruselised korterelamud, elurajooni teenindavad asutused ja kaubandusteenindusettevõtted. Pakkumises on aluseks võetud olemasolev teedevõrk ning olemasolevad munakivikattega teed säilitatakse. Parkimine on lahendatud kruntidel, hoonestuse maa-alustel korrustel ning osaliselt ka avalikel tänavatel. Rannale on ette nähtud promenaad, spordi- ja mänguväljakud ning koerte jalutusalad.

„Lõpuks ometi saame Kopli liinide müügile joone alla tõmmata,” ütles Võrk. „Kopli liinidele on arendajat otsitud juba kaheksa aastat. Kuigi huvilisi on olnud, on asi ikka ja jälle mingil põhjusel katki jäänud.“

Kopli liinide arendaja peab kinni pidama linna ja muinsuskaitseameti seatud nõudmistest – ehitama välja sealse elamuala koos taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jm. Arendaja peab välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning koerte jalutusalad.

„Arendaja peab arvestama sellega, et tegemist on miljööväärtusliku alaga. Elamud ei tohi oma suuruselt ületada seal seni asunud hooneid. Küll aga oleme loobunud nõudest, et uued majad peavad olema omaaegsete koopiad,“ mainis Võrk.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Northern Horizon Capital sells BPT Real Estate to BaltCap

27.08.2015 Tõnu Toompark

In a transaction signed on 13 August 2015, Northern Horizon Capital A/S will sell its property management subsidiary BPT Real Estate AS to a private equity fund managed by BaltCap.

The transaction is subject to approval by competition authorities and is expected to close in September 2015. The parties have agreed not to disclose the financial terms of the transaction.

”The sale of BPT Real Estate is the logical conclusion of the last couple of years’ gradual process of establishing and empowering BPT Real Estate as a property management company that is independent of Northern Horizon’s core investment management business. The divestment allows Northern Horizon to fully focus on growing its core investment management business. In that segment we see many interesting opportunities to offer to our investor clients new investment products not just in the Nordics and Germany, but also in the Baltics where BPT Real Estate’s activities are focused. Furthermore, Northern Horizon will post-transaction continue to maintain and expand its own significant on-the-ground presence in the Baltics through our in- house investment management, fund administration and corporate services teams there”, comments Michael Schönach, Northern Horizon Capital Group CEO.

“The real estate market in the Baltic States is becoming similar to those of the developed countries, where ever increasing role is played by the institutional investors. For this reason independent property management and real estate advisory services are in greater demand than ever before. BPT Real Estate is one of the best known brands in the region and, therefore, we chose to invest into a qualified team of professionals which provide top quality services. We expect that the investment and experience of the fund will help BPT Real Estate strengthen its reputation as reliable and independent partner for those who invest into real estate in Baltic States and Poland”, Šarūnas Alekna, BaltCap investment director, noted.

“BPT Real Estate has been growing year on year basis in the market and has become the leading service provider in value adding real estate services. After full separation from Northern Horizon Capital group we will continue offering property management services to all Northern Horizon Capital funds in Baltics and Poland and also servicing many other professional investors. Our ambition is to continue being the leading brand to guarantee the highest quality standards and to introduce new value adding services. With BaltCap as an investor we are confident that such goals will be reached even sooner and after separating from Northern Horizon Capital we can continue our growth fully independent“, comments Indrek Hääl, BPT Real Estate Group CEO

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine

27.08.2015 Kätri Sarapuu

Kui korteriühistu liikmed ei ole rahul korteriühistu juhatuse tegevusega, kuidas saab korteriühistu juhatuse liiget tagasi kutsuda?

Kui korteriühistu liikmed ei ole rahul juhatuse tegevusega, on korteriühistu liikmetel seadusest tulenev õigus korteriühistu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks. Seaduse järgi võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine kuulub mittetulundusühingute seaduse kohaselt üldkoosoleku pädevusse. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Seadus annab ka võimaluse kutsuda korteriühistu üldkoosolek kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sellise nõude korral peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma. Kui juhatus siiski ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Kui üldkoosolek on juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse vastu võtnud, peab juhatus esitama avalduse registripidajale, et viia sisse muudatused registris seoses juhatuse koosseisu muutumisega. Avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid üldkoosoleku toimumise aja ja koha, päevakorra, hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Vastutustundetud valed ja venitamistaktika – kelle huvides?

26.08.2015 Tõnu Toompark

Viimastel päevadel on taas hoogustunud debatt nüüdseks juba 12ndat aastat kestva Tallinna südames võsastunud tühermaana seisva Kalaranna detailplaneeringu üle.

Ühtlasi seisab selle taga võimalus muuta kunagise betoonmüüride taha peitunud Kolhoosidevahelise Laevaremonditehase territooriumi sihtotstarvet, tehes tänasest ärimaast elamu- ja üldkasutatav maa, kuhu saaks kord ometi rajada kaua oodatud rannapargi ja -promenaadi, kohvikud, lasteaia ja mereäärsed kodud, tagades seejuures liivaranna säilimise.

Sedapuhku seisneb debati erinevus paraku aga selles, et end Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades. Olukorra teebki kurvemaks tõsiasi, et selts on kõnealuse planeeringu menetlusega väga hästi kursis, sest nad on olnud algusest alates protsessi üks osapooli, osalenud kõigis Tallinna linna ja Harju Maavalitsusega peetud kohtumistel ning on vähemalt juhatuse tasemel teadlikud tegelikust, hetkel avalikul väljapanekul olevast detailplaneeringust.

Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi – loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse). Seltsi esindajate avalikes esinemistes jäetakse märkimata seegi tõsiasi, et anname kõnealusest 60 000 m2 suurusest kinnistust ligi poole avalikku kasutusse, samas hoonestades pelgalt viiendiku.

Loomulikult ei mainita, et iga saavutatud kokkuleppe järel nuputab selts välja üha uusi põhjuseid ja ettepanekuid, miks detailplaneeringuga edasi liikuma ei peaks. Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument – võitleme 50 meetri nimel! Ilmselt mõistab igaüks, et 25 000 ruutmeetrit ehk ligi 4 Vabaduse väljaku suurune avalik ruum koos promenaadi ja liivarannaga on küllaldane, et võimaldada mugavat piknikupidamist. Lisaks teab selts hästi, et 50-meetrist keeluvööndit pole Tallinna kesklinna mereäärses piirkonnas Admiraliteedi basseinist Noblessnerini kusagil.

Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises. Samas on siiski tegemist eramaaga, kus aeg-ajalt üritusi korraldav selts ei ole kunagi maaomanikku neist isegi teavitanud, rääkimata korrektsest loa küsimisest.

Oleme Pro Kapitalis alati lugu pidanud ja tervitanud jätkuvalt igasugust kodanikualgatust, mis tugineb koostöötahtele, vastastikule austusele ja aususele. Telliskivi Seltsi vastutustundetu ja valedele rajanev venitamistaktika käib aga nimetatud üldkehtivate tavade vastu ning tõstatab pigem küsimuse, kelle huvides on ikkagi Kalaranna säilimine korrastamata tühermaana.

Selgitust vajab ka seltsi väide, et Pro Kapital ja Tallinna linn on omavahel sõlminud lepingu, mille kohaselt tuleb linnal Pro Kapitalile maksta 917 000 eurot, kui detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada ning et linn on pandud kahetsusväärselt olukorda, kus ollakse sunnitud toetama ehitusõiguse kinnitamist.

Avalik Kalaranna tänav on täna osaliselt ehitatud Pro Kapitali maale. Tavapäraselt tuleks selles olukorras tänava alla jääv eramaa omanikult koheselt ja õiglase hüvitise (turuväärtuse) eest ära osta. See on iga Eesti kodaniku põhiseadusest tulenev õigus. Kompromissi käigus on Pro Kapital nõustunud linnatänava jaoks maa maksumaksjale andma tasuta. Sellist vastutulekut ei teeks keegi meist niisama.

Vastutulekuid ja kompromisse on võimalik teha siis, kui mõistliku aja jooksul luuakse võimalused täna sadama ja tühermaana seisva eramaa paremaks kasutamiseks, võimaldatakse ehitada sinna avalikult kasutatav rannapark, rannapromenaad ning sellega piirnev täna kehtivas üldplaneeringus ettenähtud hoonestus, mis hüvitaks eraomanikule aastate jooksul tasutud maamaksu ja eramaast olulise osa tasuta avalikkusele andmise. Seda nimetataksegi avalike ja erahuvide kompromissiks.

Sõlmitud leping ei kohusta Tallinna linna detailplaneeringut kehtestama või ehitusõigust andma. See on otsene vale. Leping sätestab hoopis selle, millisel juhul saab maksumaksja avaliku tee alla jääva eraomandi tasuta, mitte seaduses ettenähtud õiglase turuväärtuse eest.

Aga ka sellest järjekordsest kompromissist suudab Telliskivi Selts leida avalikkuse huvide kahjustamist. Kui selts ei mõista, et eramaa avalikuks kasutamiseks omandamisel tuleb igale maaomanikule maksta õiglane hüvitis, siis näitab see seda, et seltsil puudub igasugune arusaam isikute põhiõigustest ning eraomandist. Samas esineb selts avalike huvide kaitsjana.

Avalikuks huviks ei ole ühe grupi arvamus pidada eramaad enda omaks ja seda järjepidevalt ja omanikult luba küsimata skvottida. Kui Telliskivi Seltsi planeeringu menetlemist takistav venitamistaktika jätkub, siis võib see Tallinna maksumaksjale minna maksma märkimisväärse rahasumma. Selle miljoniga saaks Tallinna linnas teha nii mõndagi kasulikku.

On tõsi, et linnale olulistes piirkondades peab debatt tuleviku üle olema laiapõhjaline ning tulemus tihti põhinema kompromissidel. Praegusel hetkel ei ole aga tarvis murda jõuga lahtisest uksest sisse – Kalasadama praegune planeering arvestab neid soove ja hinnanguid, mis ringlevas petitsioonis kirjeldatud. Avalikkust eksitav venitamispüüd ei tule kasuks mitte kellelegi.

Allan Remmelkoor
AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Jaak Juske: Linna ja Pro Kapitali vahel sõlmitud leping on ebaseaduslik

26.08.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Jaak Juske peab ebaseaduslikuks Tallinna linna ja Pro Kapitali vahel sõlmitud lepingut, mille kohaselt tuleb linnal maksta arendajale 917 tuhat eurot, kui Pro Kapitali soovitud detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada.

“Tallinna põhimääruse järgi kuulub detailplaneeringute kehtestamine ja linnale rahaliste kohustuste võtmine linnavolikogu pädevusse. Seega ei ole linnavalitsusel õigust ilma linnavolikogu heakskiiduta selliseid rahalisi kohustusi võtta,“ selgitas Juske olukorra absurdsust. “Selliste kohustuste võtmine muudab planeeringute menetlemise ja avaliku arutelu mõttetuks.”

Selguse saamiseks esitas Juske linnapeale arupärimise, milles soovib linnapealt selgitusi, kes sõlmis kõnealuse lepingu ja kes andis lepingu sõlmimiseks volituse. “Lisaks soovin teada, kas linnavalitsus on arendajatega veel selliseid lepinguid sõlminud ja kui suuri rahalisi kohustusi on linnale võetud. Peale selle ootan linnapealt selgitust, kuidas tagab linn taoliste siduvate lepingute puhul planeeringute menetlusel avaliku arutelu ja avaliku huviga arvestamise,” lisas Juske.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kodutoetust taotleb 525 lasterikast peret

26.08.2015 Tõnu Toompark

KredExi poolt eraldatava kodutoetuse saamiseks esitas taotluse 525 peret kogusummas 3,8 mln eurot. Keskmine taotletav toetuse summa on 5769 eurot.

Riiklik tagasimaksmise kohustuseta toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus.

Toetust taotlevate perede keskmine sissetulek on 144,6 eurot, 45 pere keskmine maksustatav tulu on 2013. ja 2014. aastal olnud 0 eurot. Toetust taotlevates peredes kasvab kokku 2 386 last.

Maksimaalseks toetussummaks on 7000 eurot. Kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot. Toetusteks on ette nähtud 1,8 mln eurot.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluasemelaenu põhiosajäägi tasumine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelevalve teostamisega seotud kulude katmine.

Kõige rohkem taotlusi laekus Harjumaalt (78), Tartumaalt (65) ja Ida-Virumaalt (57). Kõige vähem laekus taotlusi Hiiumaalt (1), Läänemaalt (5) ja Saaremaalt (11). 311 taotlejat taotlevad toetust esimest korda, 214 taotleja puhul on tegemist korduvtaotlejaga.

Hetkel toimub taotluste menetlemine. Enne otsuste langetamist teostab KredEx taotlejate juures paikvaatlused. Otsused taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta tehakse hiljemalt 7. detsembriks.