Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
 

Tartu populaarseim uuselamurajoon Kvissental välistab veidrad linnalossid

06.04.2016

Fausto GruppAastasadu Emajõe kaldal jalutajate ja puhkajate meelispaigaks olnud Kvissentalist on saanud hinnatud elukeskkond. OÜ Fausto Grupp on alustanud Kvissentali elamupiirkonna laiendusega, mis peaks valmima tänavu suvel: Tartu linna põhjapoolsel Emajõe vasakkaldal on müügis 29 elamukrunti.

Nüüd sai paika ka hoonestuskava, mille kohaselt peaks uuselamurajoonist saama esinduslik arhitektuurne tervik.

“See on parim koht, kuhu perele kodu rajada: looduskaunis keskkond, Tartu vanalinnast kõigest 4 minuti autosõidu kaugusel. Vastab igati linnainimese igatsusele elamisest linna sees roheluses,” hindas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnul tunnevad ostjad kevade hakul kruntide vastu juba väga suurt huvi.

Kvissentali Residentside elamukrundid on avarad ja pindalad jäävad vahemikku 1240 – 2450 m². Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270 – 450 m². Müügihind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega: elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, side. Valmis on ehitatud tänavavalgustus, tänavad asfalteeritud, ning haljastatud, rajatud kergliiklustee ning eluks vajalik ühistranspordi taristu on korralik.

Tartu linn kinnitas ka piirkonna hoonestuskava, mis paneb paika reeglid kvartalisse ehitatavatele hoonetele: iga eramu saab oma värvikoodi, hoonete maksimaalne kõrgus 8.5meetrit maapinnast ning materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik. Paika on pandud ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvaliteetsed materjalid ja kvartali terviklik arhitektuur on ostjate silmis hinnas,” kinnitas Mihailov.

“Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodutunde ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastukuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.”

OÜ Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

Teisipäeval sai nurgakivi 12,5 mln maksev uudne meditsiini- ja heaolukeskus

06.04.2016

Eesti ja Rootsi erakapital investeerib tervishoidu 12,5 miljonit eurot ning rajab Veerenni tänavasse Tallinnas uudse meditsiini- ja heaolukeskuse.

Teisipäeval, 5. aprillil nurgakivi saanud 7-korruselises meditsiini- ja heaolukeskuses on terviseteenuste ja Põhjamaade kaasaegseima meditsiinilabori päralt üle 11 600 ruutmeetri. Uhiuus keskus valmib 2017. aasta alguses.

Rajatava keskuse üks arendajatest ja investoritest Karl Axel Fredrik Gyllenhammar ütles, et neil on tervishoiusektoriga seoses hulk huvitavaid mõtteid ning Veerenni meditsiini- ja heaolukeskus ei jää kindlasti ainukeseks taoliseks investeeringuks.

Hoone ehitaja on ehitusfirma Rand & Tuulberg, kes on teinud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi I ja II etapi ehitustööd ning arhitektVeiko Tein projekteerimisbüroost Sirkel & Mall.

Meditsiini- ja heaolukeskuse arendajad on 50% ulatuses Global Estates Partners OÜ (Karl Axel Fredrik Gyllenhammar, Oskar Tomas Svensson ja Tarmo Laanetu) ning Rootsi kinnisvaraettevõte Galjaden Fastigheter AB (Peter Gyllenhammar ja Martin Hansson) samuti 50%. Ehitust finantseerivad nimetatud erainvestorid ning SEB Pank.

Rajatav meditsiini- ja heaolukeskus saab olema madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Hoone välisfassaadi betooniosa puhul kasutatakse innovatiivse lahendusena titaanoksiidi sisaldavat betoonkoorikut.

Samuti saab hoone olema säästlikuja keskkonnasõbraliku ehitus-viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga, et pakkuda maja klientidele maksimaalselt hubast, meeldivat ning nüüdisaegset keskkonda.

Meditsiini- ja heaolukeskusesse koondub esmatasandi tervishoiuteenus, lai valik ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid, tervise hoidmist toetavad teenused ning üks parema funktsionaalsusega meditsiinilaboreid Põhjamaades koos nüüdisaegse verevõtuvõimalusega.

Ankurrentnikeks on Eesti suurim meditsiinilabor Synlab Eesti OÜ ning Confido Erameditsiinikeskus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Käsiraamat pärimisest „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

06.04.2016

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KredEx alustab uut lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru

06.04.2016

KredexKredEx alustab 18. aprillil lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. Ettevõtlusministri käskkirja alusel panustatakse lasterikaste perede elutingimuste parandamisse tänavu üle 3 miljoni euro.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul on tänu kodutoetusele Eestis paranenud pea 9000 lapse elamistingimused. „Igal lastega perel peab olema võimalus elada kaasaegsetes tingimustes. Seetõttu kahekordistasime kodutoetuste eelarvet tõstes selle 3,2 miljoni euroni ja muutsime meetme tingimusi selliselt, et seda saaks kasutada enamad pered.“

Kui eelmistel aastatel said toetust nelja ja enama lapsega pered, siis tänavu on tingimusi laiendatud. Võimalus oma elamistingimusi parandada on nüüd ka peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus.

Aastaga on kasvanud ka maksimaalne toetussumma, milleks on nüüd 8000 eurot. Pere, kes on eelnevalt ühe korra toetust saanud, võib aga taotleda toetust kuni 5000 eurot.
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Oleme eelnevate aastate jooksul aidanud elamistingimusi parandada ligikaudu 2 000 perel. Majad on saanud uued katused, soojustatud on fassaade ja vahetatud aknaid, rajatud pesemisvõimalusi ja toimivaid küttesüsteeme. See on kaasa aidanud nii majade säilimisele ja energiatõhususele kui ka tõstnud perede elukvaliteeti.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks või eluasemelaenu põhiosajäägi tasumiseks. Abikõlblikud on ka toetuse aluseks olevate töödega seotud abitegevused, näiteks ehitusprojekti koostamine, omanikujärelevalve, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamisega seotud kulud.

Taotlusi saab esitada kuni 16. maini käesoleval aastal.

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


06.04.2016

Elva vappElva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel“, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT. Võidutöö meeskond pälvis preemia suurusega 6000 eurot.

Elva linnapea Eva Kamsi sõnul sündis žürii lõppotsus hääletamise tulemusena, kuna sõelale oli jäänud kaks tugevat ideekavandit. „Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga. Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi.

Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine kaasaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia. „Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla. See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog.

Teise koha preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Tender“ (autorid: Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping ja Tõnu Laanemäe arhitektuuribüroost Franchi+Associati).

Kolmas preemia (3000 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Elvale” (autorid: Anna Endrikson, Erkki Annama, Risto Parve, büroodest Karisma arhitektid ja KA arhitektid).

Ergutuspreemia (2000 eurot) pälvis kavand märgusõnaga „Elva elemendid“ (autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Kirke Päss ja Liina Soosaar, arhitektuuribüroost b210).

Preemiad kogusummas 15 500 eurot maksab välja Elva Linnavalitsus.

Võistlus otsis ruumilist lahendust Elva linna Kesk tänavale ja seda ümbritsevale kontaktvööndile. Linnavalitsuse soov on anda peatänavale tagasi väärikas koht linnapildis ja seeläbi ka uus hingamine kogu kesklinna ruumile. Võistlusele laekus 8 ideekavandit. Elva kesklinna arhitektuurikonkurss oli kümnes lõppenud võistlus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada. „Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 15 kohaliku omavalitsusega.

Järgmisena lõppevad aprillis Kuremäe ja Tallinna keskosade avaliku ruumi võistlused. „Hea avalik ruum“ programmi arhitektuurivõistlused toimuvad 2016. aasta kevadeni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Mustamäele ujulaga spordikompleksi rajamisest huvitub kaks firmat

06.04.2016

TallinnMustamäele avaliku sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks välja kuulutatud enampakkumisele Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks laekus kaks pakkumist.

„Tallinna linna omandis oleva Akadeemia tee 30 kinnistu hoonestamiseks korraldatud pakkumise eesmärk on võimaldada ehitada kinnistule hoonestusõiguse alusel ujulaga spordi- ja vabaajakeskus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Pakkumine tuli esitada hoonestusõiguse seadmise tasu kohta, mille alghind on 4050 eurot. Lisaks pidi pakkuja esitama ehitatava spordi- ja vabaajakeskuse eskiisi ja objekti äriplaani, mis sisaldab muuhulgas infot projekti finantseerimise ja projekti riskide kohta.

Tallinna Linnavaraametisse laekus tähtajaks kaks pakkumist. Mõlema pakkumise puhul on tegemist ühispakkumisega. Ühispakkumise esitasid Astlanda Arendus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus ning teise ühispakkumise tegid Videvik OÜ ja Nordlin Ehitus OÜ.

Esitatud pakkumiste nõuetele vastavuse või mittevastavuse kinnitab enampakkumise läbiviija hiljemalt 11. aprilliks.

Akadeemia tee 30 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise otsustas Tallinna Linnavalitsus 2. märtsil 2016.

„Hoonestaja peab lähtuma kehtestatud detailplaneeringust ning lõpetama ehitustööd ja objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Technopolis Ülemiste AS sõlmis Swedbankiga 46 miljoni eurose laenulepingu

06.04.2016

Technopolis ÜlemisteÜlemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Swedbank AS sõlmisid 46 220 221 eurose laenulepingu olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

„Tegemist on olemasolevate laenude refinantseerimisega meie jaoks väga sobivatel tingimustel,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Kinnisvaras on laenude refinantseerimine tavapärane praktika, kuna projektide tasuvusaeg on pikk. Eriti hea on seda teha siis, kui laenuandja on oma tingimustes paindlik. See annab kinnitust, et Swedbank näeb Technopolis Ülemiste ASi pikaajalise partnerina ja Ülemiste Cityt linnakuna, mille arendustegevusse tasub investeerida.”

„Technopolis Ülemiste AS on kõige mahukam ärikinnisvara arendus Eestis, mille rahvusvaheline mõõde on loonud kohalikule turule olulist lisaväärtust,“ rääkis Swedbank ASi kinnisvara osakonna juht Ero Viik. „Swedbank soovib aidata kaasa ettevõtluse arengule, pakkudes sobilikke finantseerimis- ja arvelduslahendusi ning soovime olla heaks partneriks Ülemiste City edasistes arengutes.”

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

RAMM Ehituse juht Priit Raud: 2015 ehitusaastat iseloomustas erasektori ehitusmahu kasv

06.04.2016

RAMM EhitusKümneaastase tegevuskogemusega ehitusettevõtte Ramm Ehituse juhi sõnul on ehitusturul tunda optimismi. Ettevõtte möödunud aasta auditeeritud müügitulu ulatus veidi üle 10 milj €, puhaskasum 510 tuh €. Võrrelduna varasemate aastatega oli tuntav just erasektori ehitustegevuse aktiviseerumine.

RAMM Ehituse juhi Priit Raua sõnul on eesolevale aastale mõeldes eelkõige murekohaks kõrge aktiivsusega elukondlike hoonete ehitus, mis võib tuua mõnes töölõigus ülekoormuse ning siit tulenevalt surve hindade kasvule.

2016 aasta teiseks oluliseks märksõnaks on ootus, et uue EL rahastusperioodi vahendid hakkavad jõudma juba konkreetsete ehitushangeteni.

Sarnaselt möödunud aastale jätkame ka 2016 aastal väiksemate elukondliku kinnisvara arendusprojektidega, eelkõige ridaelamutega, mis aga tööde kogumahust moodustab siiski küllalt väikese osa.

RAMM Ehitus on ehitusobjektide peatöövõtule spetsialiseerunud ettevõte, mis tegutseb kümnendat aastat (varasemalt TREV-2 Ehituse nime all). Viimaste aastate suurimateks töödeks on: Tallinna Päästedepoo ja Ühendhäirekeskuse hoone, Loomaaia Keskonnahariduskeskus, Elamusspordikeskus Spot of Tallinn jt.

Käesoleva aasta suuremateks projektideks on Tallinna Teaduspark TEHNOPOL büroohoonete rekonstrueerimine, Maardu suurima kaubanduskeskuse rekonstrueerimine, Põlvkondade maja renoveerimine Nõmmel ning Kodulahe korterelamu ehitus. Ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 10,2 miljonit eurot, ettevõttes töötab põhikohaga 15 inimest. Täpsemalt: www.rammehitus.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arhitektuuri- ja disainiprojektide toetuste jagamisel eelistati märkimisväärse valdkondliku mõjuga projekte

05.04.2016

KultuuriministeeriumSelgusid Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini projektid“ toetustesaajad. Ühtekokku eraldati arhitektuuri ja disainivaldkonnale toetusi 75 000 eurot.

Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning taotlusi läbivaadanud komisjoni esimees Veronika Valk selgitas, et häid projekte laekus seekord väga palju, mistõttu valiku tegemine tekitas komisjonis elavat ja põhjalikku arutelu. „Toetuse pälvivad märkimisväärse valdkondliku mõjuga projektid, kus olid ka teavitustegevused hästi läbi mõeldud.

Eelistati ka selliseid projekte, millel on otsene ulatuslikum hariduslik külg ja mis suudavad kaasata laiemat koostööpartnerite hulka, haarata eri sektoreid,“ lisas Valk. „Eesmärk on ju toetada nii erialavälja kui ka meie tegeliku ümbritseva elukeskkonna tõhusat ja kestvat arendamist, mis saab sündida ainult koostöös,“ rõhutas Valk.

Arhitektuuri ja disaini projektide toetusi jagus voorust kokku 75 000 euro ulatuses, millest kaks projekti said võrdselt suurimas summas toetust ehk á 22 500 eurot. Eesti Arhitektuurikeskuse projekt populariseerib Eesti arhitektuuri kohalikul ja välismaisel turul ning valmistab ette Tallinna 2017. aasta arhitektuuribiennaali, Eesti Disainikeskus sai toetust projektile, mis arendab valdkonda disainiteadlikkuse ja kompetentsi tõstmise ning rahvusvahelise koostöö abil.

Samuti toetati MTÜ Ruumiharidus projekti „Arhitektuuri töötoad ja hariv video ning arhitektuuri valikaine õpetajaraamat“, MTÜ NOAR Arti projekti „Tallinn Art Week messiarhitektuur“, Linna-labor MTÜ projekti „Urbanistide väljaande tõlketööd. Koolinoorte arhitektuurikonkurss 2016“, MTÜ Asteriski projekti „Asteriski suvekool 2016“ ning Eesti Arhitektide Liit sai toetust ürituse „Eesti Arhitektuuripreemiad 2016“ ja näituse korraldamiseks.

Taotlusvooru laekus 22 taotlust.

Käskkirja taotlusvooru toetuste eraldamise kohta allkirjastas kultuuriminister Indrek Saar. Taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini projektid“ taotluste eraldamise käskkirjaga saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Äri- ja tootmismaade hinnad hakkavad jõudma buumieelsele tasemele

05.04.2016

Maa-ametMaa-ameti andmetel on alates 1997. aastast Eestis aastas keskmiselt tehtud 116 hoonestamata ärimaa ja 96 hoonestamata tootmismaa tehingut. Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli mullu 21 eurot ning hoonestamata tootmismaal 4 eurot ehk hinnad hakkavad jõudma buumieelse aja ehk 2005. aasta tasemele.

Hoonestamata ärimaa* ruutmeetri mediaanhind kasvas alates 1998. aastast kuni 2007. aastani enam kui 7 korda (5 eurost 38 euroni). Ajavahemikul 2008-2011 langes seoses majanduskriisiga ruutmeetri mediaanhindhind kuni 12 euroni. Viimastel aastatel on see taas jõudsalt kasvama hakanud, jõudes 2015. aastaks tasemeni 21 €/m2.

Suurem osa hoonestamata ärimaa tehingutest on tehtud Harju maakonnas, kus kõrgem nõudlus on kergitanud ka hinnataset. 2015. aastal sõlmiti vähemalt viis või rohkem hoonestamata ärimaa vabaturu ostu-müügitehingut vaid viies maakonnas, seejuures oligi kõrgem ruutmeetri mediaanhind Harju maakonnas – 57 eurot.Järgnesid Pärnu (11 €/m2), Tartu (10 €/m2), Ida-Viru (5 €/m2) ja Valga maakond (3 €/m2).

arimaa

Hoonestamata ärimaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 1997-2015 (€/m2).

Hoonestamata tootmismaa* ruutmeetri mediaanhind on valdavalt jäänud 3-4 euro piirimaile. Kõige madalam ruutmeetri mediaanhind oli 1997. aastal, jäädes alla 1 euro ning kõrgem (6 €/m2) 2006. aastal, kui kogu kinnisvaraturul valitsesid kõrged hinnad. 2015. aastal oli hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 4 eurot.

Ka hoonestamata tootmismaa tehinguid on tehtud enim Harju maakonnas, kus ühtlasi on olnud kõrgeim ruutmeetri mediaanhind. Piisaval arvul vabaturu ostu-müügitehinguid tehtud maakondadest oli 2015. aastal hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 11 eurot Harju, 8 eurot Tartu, 4 eurot Pärnu ja vähem kui 1 euro Viljandi ning Lääne-Viru maakonnas.

arimaa.2jpg

 

Hoonestamata tootmismaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 1997-2015 (miljonid eurod).

Rohkem tehinguid mõlema sihtotstarbega maal on tehtud väiksema pindalaga maatükkidega, mis samuti tähendab kõrgemaid hindu, sest nii hoonestamata äri- kui ka tootmismaa puhul pindala suurenedes ruutmeetri hind langeb.

Kui võrrelda tehingute viimaste aastate mediaanhindu viimasel maa korralisel hindamisel (2001) määratud hinnatsoonide hindadega, siis on tõus olnud üldjoontes märkimisväärne. Suuremad muutused on toimunud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade lähedastes omavalitsustes.

NB! Maa-ameti turuülevaates käsitletakse hoonestamata äri- ja tootmismaana vaid kinnisasju, mille sihtotstarve on 100-protsendiliselt vastavalt äri- või tootmismaa.

* Ärimaa on ärilisel eesmärgil kasutatav maa ehk maa, mis on mõeldud äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks.

* Tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa ehk maa, mis on mõeldud tootmis- ja tööstusehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Luksus lastele: vinge vaatega mängunurk Endover Kinnisvara kontoris

05.04.2016

EndoverEndover Kinnisvara lõi oma kontoriruumidesse mängunurga, et tulla vastu väikeste külaliste arvukatele soovidele ja anda seeläbi vanematele võimalus lapsi kohtumistele kaasa võtta.

Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juhi Oliver Makko sõnul on mänguasjade, joonistusvahendite, toolide ja lauaga sisustatud mängunurk lastele avatud olnud pisut üle kahe nädala, kuid tundub juba praegu kontori loomuliku osana. Ja kui mängimise jaks otsa saab, võib südalinna kõrghoone maast laeni akendest jälgida ilusaid vaateid ja linnasaginat.

“Meie juurde uue arendusega tutvuma tulles muretsevad vanemad sageli, kas nad võivad oma lapsed kaasa võtta, sest päevasel ajal on lastele raske hoidjat leida. Ootame ka kõige väiksemaid külalisi hea meelga külla ning just nende soovidest ajendatuna mängunurga lõimegi,” ütles Makko. “Oleme lühikese ajaga kuulnud häid sõnu nii lastelt kui vanematelt ning isekeskis imestanud, kuidas me lastenurga peale veel varem ei tulnud.”

Mängunurgas saab laps mõnusalt aega veeta, mängida või puhata, mis annab vanemale võimaluse keskenduda uue kodu valimisele. Makko usub, et selle väikse, kuid nii vanemate kui laste jaoks olulise täiendusega annab Endover Kinnisvara oma panuse Eesti teeninduskultuuri arendamisse.

“Inimene, olgu suur või väike, peab tundma, et ta on külla oodatud. Loodame, et oma sammuga ärgitame ka teisi lastele võimalusi looma,” lisas Makko.

Lõokese ringmaja arendusega Kristiines, Aurora Pargiga Harku järve ääres ning uhiuue arendusega Kadriorus on lapsevanemad ja lapsed Endover Kinnisvara kontoris saamas sagedasteks külalisteks. Kui enamasti otsivad pered uut kodu kesklinnast pisut kaugemale ja südalinnas on nõutuimaks kaubaks 2-toaline korter, siis Endover Kinnisvara Tartu mnt 56 asuvas City Residence’is on suurim nõudlus olnud just suurte perekorterite järele.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 20 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 10 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eksport kiirendab edaspidi Eesti majanduskasvu

05.04.2016

RahandusministeeriumRahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 2 protsenti ja 2017. aastal 3 protsenti. Majanduskasvu kiirenemise alus on Eesti ettevõtete ootuste järgi kasvama hakkav eksport naabermaadesse.

Sel aastal püsib prognoosi järgi palkade tõus kiire. Kuna inimeste tarbimisjulgus pole oluliselt vähenenud, kasvab selle toel ka sisenõudlus kiiremini kui majandus üldiselt. Eratarbimise kasvu toetab ka varem oodatust aeglasem hinnatõus.

„Eesti majandus kasvab sel aastal ja see kasv tõotab järgmistel aastatel tulla kiirem,“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester. „Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja sellega loob head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks.“

Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata, et kaupade ja teenuste eksport pöördub kasvule. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa languse pidurdumine. Praeguste prognooside kohaselt peaks alates 2017. aastast üleilmne majandusaktiivsus suurenema ja sellega kaasa tooma ka Eesti kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.

Impordi kasv kujuneb tänavu aastal ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma.

Investeeringute kasv tänavu ilmselt taastub pärast kaheaastast langust ja varude taastamine peaks samuti panustama positiivselt sisenõudluse kasvu.

Keskmise palga kasvutempo püsis mullu 6 protsendi juures. Tarbijahindade muutust arvestav reaalkasv koguni 6,5 protsenti, kuna hinnad langesid. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes. Palkade kasv on ületanud tootlikkuse kasvu ja see kahandab Eesti ettevõtete võimalusi oma tooteid ja teenuseid turgudel müüa, kuna kiire palgakasv mõjutab negatiivselt võimet konkureerida hinnaga.

Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega ei ole oodata palgasurvete olulist alanemist. Kiire palgakasv esialgu jätkub ja keskmine palk kasvab prognoosi järgi 2016. aastal kuni viis protsenti. Kuna hinnatõus jääb aasta keskmisena tagasihoidlikuks, siis kujuneb palga ostujõu kasv vaid mõnevõrra väiksemaks. Palgakulude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes püsib tänavu praegusel suhteliselt kõrgel tasemel, kuid peaks edaspidi mõnevõrra alanema, millele aitab kaasa ka tööjõumaksude langetamine.

Kuna kütuse- ja toiduhinnad püsivad madalal, lükkub tarbijahindade tõus eelmise prognoosiga võrreldes edasi ning jääb tänavu aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks (0,3 protsenti). Energiahinnad hakkavad taas panustama hindade tõusu ilmselt aasta teisel poolel. Hinnatõus kiireneb 2017. aastal 2,7 protsendini.

Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea, seda osalt tänu maksu- ja tolliameti tulemuslikule tööle. Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,2 protsenti SKPst, see peaks langema 33,3 protsendile aastal 2020. Kavandatud maksumuudatused – sotsiaalmaksu langetus, maksuvaba tulu määra tõus ja madalapalgaliste tagasimakse – vähendavad tööjõu maksukoormust.

Eesti valitsussektori eelarve jääb prognoosi kohaselt tänavu struktuursesse ülejääki 0,3 protsendiga SKPst ja püsib tasakaalulähedasena 2017. aastal. Kuna majanduskasv on jäänud oodatust väiksemaks ja nii 2015. kui ka 2014. aastal jõudis eelarve nominaalselt ülejääki, on majanduse toetamine väikese nominaalse eelarvepuudujäägiga põhjendatud. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb sel aastal prognoosi kohaselt 0,4 protsendini SKPst. Praeguste poliitikate jätkumise korral suureneb see 2017. aastal 0,5 protsendini SKPst

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kuuülevaade: eestlased eelistavad järjest enam uusi kortereid

05.04.2016

1Partner KinnisvaraMärtsis müüdi Tallinnas 131 uut või viimastel aastatel valminud korterit, mis on 20 protsenti enam kui veebruaris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul müüdi veel paar aastat tagasi aastas 1000 uut korterit, kuid mullu kaks korda nii palju. “Kui arvestada, et buumiajal müüdi aastas 4500 uut elupinda, siis paistab praegune olukord mõistlikus tasakaalus,” ütles Vahter.

“Uute korterite hinnad on paar aastat samal tasemel olnud, kuid taustsüsteem on muutunud. Kaks aastat tagasi tundus 2000 eurot ruutmeetri eest kliendile kallis, kuid nüüd juba pigem soodne,” rääkis Vahter ja lisas, et päris uue 2-toalise sisustamiseks kulub lisaks kümmekond tuhat.

Märtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1243 ostu-müügitehingut 105 miljoni euro väärtuses.

Märtsis müüdi Tallinnas 817 korterit, mis on 17 protsenti enam kui veebruaris. Korterite keskmine ruutmeetrihind oli 1569 eurot, mis on 0,8 protsenti kõrgem kui veebruaris. Kalleim korter müügi 745 000 ning odavaim 7500 euroga.

Märtsis müüdi Tallinnas 28 hoonestatud elamumaa krunti, mis on ühe võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi ühe miljoni ning soodsaim 4 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kuus elamumaa krunti, mis on kuue võrra vähem kui veebruaris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 300 000 ja odavaim 29 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Sularaha eest ostetud korter on nagu must palk

05.04.2016

ÄripaevKuidas saab olla, et ligi 80 000 eurot maksev korter müüakse 30 000 euroga? Kinnisvaramaaklerid teavad piisavalt selliseid näiteid.

Tegemist on sularahaga kinnisvaratehingutega, mille eest Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson hoiatab. Ta soovitab sellise tehingu mõtte kohe maha matta, kuna probleemide tekkimise risk on liiga suur.

Kui täielikult sularahaga ostu-müügi tehinguid tuleb maaklerite sõnul ette harva, siis sagedamini esineb osalise sularahaga tehinguid. Osaliselt või täielikult sularahaga maksmise statistikat paraku ei leidu, sest enamasti ei panda sularahas tehtud tehingu osa kuhugi kirja. Sularahaga ostetakse üldjuhul väiksemaid objekte, näiteks suvilaid, garaaže, panipaiku. Sageli jäävad sellised tehingud kuni 50 000 euro piiresse.

Sularaha maksude vältimiseks

Kinnisvarakool OÜ omanik ja lektor Tõnu Toompark selgitas, et kinnisvara hinnaga manipuleerimise põhjus võib olla soov mitte makse maksta või rahapesu. „Ühel või teisel puhul on tegemist taunitava käitumisega, millele järgneb vahele jäämise korral karistus,“ kommenteeris Toompark.

Kui kinnisvaramaaklerid hoiatavad sularahaga tehingute eest, siis notarid neid otseselt ei tauni, ent peavad ebamugavateks. Küll aga taunivad ka notarid osaliselt sulrahaga ning mustalt tehtud tehinguid. Kinnisvara eest osaliselt sularahas maksmist kasutatakse enamasti maksude vältimiseks. Kuna tehinguhinnana läheb kirja notari kinnitatud ametlik summa, siis näidatakse väiksemat tulu näiteks mittealalise elukoha või muu objekti müügil. Mida väiksem müügitulu, seda väiksem tulumaks maksta.

Notarite Koja esimees, Tallinna notar Tarvo Puri märkis, et kahekümne aasta tagusest ajast mäletavad tema kolleegid tehinguid, kus notaribüroosse saabusid müüja ja ostja koos kahe suurt kasvu nn turvamehega, kes jälgisid rahalugemist ning tagasid raha ohutu liikumise. Praeguseks on sularahaga kinnisvaratehingud tema sõnul sisuliselt ajalugu. Pigem on üksikuid juhtumeid, mille puhul on enamasti tegu väiksemate summadega ja mitte majade ning korterite, vaid näiteks panipaiga, parklakoha või garaaži ostuga, kus tehingu maksumus jääb tavaliselt 5000 euro piiridesse.

Sularaha eest kinnisvaratehingud vähenesid Puri sõnul kümneid kordi juba kümme aastat tagasi. Samuti muutsid turgu kinnisvarabuumiga saabunud eluasemelaenud, mis sätestasid tingimuse, et pangad soovisid omafinantseeringu osa näha pangakontol.

Kolm olulist riski

Puri nentis, et sularahaoste taunida ei saa, sest olemuslikult on sularaha võrdväärne maksevahend pangakontol asuva rahaga. Siiski juhivad notarid klientide tähelepanu asjaolule, et suurtes summades sularahatehingud kätkevad riske ja ebamugavust nii ostjale kui ka müüjale.

Üks riske on võltsitud rahakupüürid. Notaritel ei ole rahadetektoreid ja sularaha õigsust notaribüroos kontrollida ei saa. Seda teenust pakuvad pangad. Suurema summa korral võib aga teenus võrdlemisi kulukaks osutuda. Näiteks Swedbank võtab ühe kupüüri kontrollimise eest 19 senti.

Teine suur risk on ebaturvaline raha liikumine. Pangaülekandega tehingute puhul kasutatakse sageli notarideposiiti, mille käigus kannab ostja raha enne tehingut notari kontole ning notar maksab selle pärast tehingut müüjale. Sularaha ei saa notarid hoiule võtta ja tehingut turvalisemaks muuta. Sularaha on küll võimalik notari deposiitkontole kanda, ent sealt liigub see siiski juba edasi pangaülekandega.

Kolmas on rahapesu seadusest tulenevad nõuded. Sarnaselt finantsasutustega peavad ka notarid teavitama rahapesu andmebürood kõigist sularahaarveldustest, mis ületavad 32 000 eurot. Seega tuleb sularahas arveldajal tõestada, kust ta oma vara saanud on.

Kahtluse korral notar hoiatab

Puri märkis, et on juhtumeid, kus tehingu madala hinna tõttu kahtlustavad notarid, et lepingusse on kirjutatud väiksem müügisumma ning osa tasust võib liikuda lepinguväliselt sularahas. Ent sellise kahtluse korral hoiatavad notarid alati kliente, et hilisemate pretensioonide ja näiteks tehingust taganemise korral saab ostja nõuda tagasi ainult lepingusse märgitud summa. „Seljataguse tagamiseks ei tohiks kunagi selliste pakkumistega kaasa minna,” manitses Puri.

Ka 1Partner kinnisvara tegevjuht Martin Vahter nentis, et kui inimene ostab korteri ja mingil põhjusel lükatakse tehing tagasi, siis saab ta tagasi nõuda üksnes tehingusse kirja pandud summat, mitte seda osa, mis läks kellelegi sularahas. „Seda ei saa küll alati öelda, aga sularahaga käivad kaasas hämarad kokkulepped. Kui keegi tahab tehingu sularahas teha ja mõlemad pooled on nõus, siis ei saa midagi teha. Lihtsalt omad ohud on sees,“ nentis Vahter. Küll lisas ta, et täielikult sularaha eest kinnisvara ostmine ei ole turul kasvav trend, seda esineb haruharva, pigem tehakse tehinguid osaliselt sularahaga.

„Enamasti kasutatakse seda tehinguhinna alla viimiseks, et hiljem riigile vähem makse maksta. See on nagu musta palga maksmine, ebaseaduslik ja mõlema poole jaoks väga riskantne,“ nentis Vahter.

 Maksuamet hoiatab

  • Sularaha mõjutab hilisemaid tehinguid
  • Kui lepingusse märgitakse õige ostuhind, siis otsest maksuriski ei teki. Ettevaatlikuks peaks muutuma siis, kui soovitakse lepingusse panna tegelikkusest erinev hind ja vahe tegeliku hinnaga soovitakse tasuda sularahas. Sel juhul võib ostjal olla huvi varjata suure hulga sularaha päritolu ning müüjal huvi jätta osa tulust deklareerimata, kui tal ei ole võimalik kasutada elukoha maksuvabastust. Samuti peaks ostja mõtlema ka tuleviku peale, et kui ta ise hakkab soetatud vara müüma, siis tuleb maksu maksta soetushinna ja müügihinna vahelt. Ehk kui lepingus on näilikult madal hind, siis seda rohkem tuleb tulu deklareerida.

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/06/sularaha-eest-ostetud-korter-on-nagu-must-palk

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Uus ehitisregister muudab asjaajamise elektrooniliseks

05.04.2016

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTänasest käivitus uuenenud tarkvaraga ehitisregister, mille elektroonne menetluskeskkond võimaldab kasutajatel esitada taotlusi ja teavet nüüd läbi ehitisregistri keskkonna elektrooniliselt ning saada ka elektroonselt tagasisidet menetluse kohta (sh näiteks kooskõlastuste ja märkuste kohta).

Kui senimaani esitasid registrisse andmeid peamiselt kohalikud omavalitsused, siis uues funktsionaalses keskkonnas saavad teavet, taotlusi jms. iseseisvalt esitada ka ehitise omanikud, ehitajad või ehituseadustikus nimetatud isikud.

Ehitusregister on 2003. aastal asutatud riiklik andmebaas, mille abil peetakse arvestust ehitiste üle ning menetletakse ehitamisega seotud lubasid ja taotlusi. Registri veebilehel on võimalik tutvuda sinna kantud ligi 900 tuhande ehitise tehniliste andmete ja ehitise kohta esitatud dokumentidega.

Ehitisregistris menetletakse ehitamisega seotud lubasid, taotlusi (ehitus/kasutusload ning ehitus/kasutusteatised, väljastatakse hoonete energiamärgiseid jms. Ehitisregister võimaldab ka menetleda nt ehitisega seotud ettekirjutusi.

Registri veebilehel on võimalik tutvuda ehitiste tehniliste andmetega ja ehitise kohta esitatud dokumentidega (sealhulgas ehitus- ja kasutusload).

Ehitisregistrit haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
1 2 3 … 1,122 1,123 1,124 … 1,667 1,668 1,669