Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Korterite hinnad saavad pidurid peale

18.02.2016 Tõnu Toompark

Tallinna-Tartu korterite hinnad on alates 2009. aasta kriisi põhjas olnud hinnasügavikust kiiresti kasvanud. Kuni 2014. aastani oli hinnatõus põhjendatud kinnisvara väärtuse kasvuga ehk koduostjad olid nõus vara soetamise eest maksma järjest rohkem ja rohkem. Väärtuse tõusu ehk kõrgema hinna maksmise valmiduse taga olid vähenev tööpuudus ja tõususuunas liikuvad sissetulekud, mida toetas laenutingimuste kaudu nüüdseks juba nullist allapoole kukkunud langev euribor.

2016 I kvartali mittetäielike andmete baasil oli Eesti korteritehingu keskmine hind 978 €/m², mis on 0,3% aastatagusest vähem. Veel kvartal varem näitas aastane hinnamuutus 10,4% plussi poolel. Eesti korteritehingute mediaanhind ehk hind, millest pooled tehingud tehakse kallimalt ja pooled odavamalt, oli käesoleva aasta alguses 1078 €/m². See näitaja on aastatagusest 2,0% kõrgemal.

Alates 2014. aastast hakkas elamispindade pakkumine nii uute kui vanemate korterite sektoris kiiresti kasvama. Pakkumiste arvu plahvatuslik suurenemine pani kinnisvara väärtuse tõusule pidurid peale. Siiski jätkasid keskmised korteritehingute hinnad tõusu, kuid seekord oli hinnatõusu taga mitte kinnisvara väärtuse kerkimine, vaid asjaolu, et tehingute struktuuri hakkas lisanduma järjest enam ja enam uusi kortereid. Uute ehk keskmisest kallimate korterite tehingutesse lisandumine tõstis tehingute koguarvu keskmist hinnataset ilma, et kinnisvara väärtus oleks olulisest muutunud.

Hinnakõver on pöördunud allapoole

2016. aasta alguses näeme hinnakõveratelt, et korteritehingute keskmine hind on võtnud viimaste aastate jooksul võimatuna tunduva suuna allapoole. Siit tõstatuvad küsimused, kas korterite kõrgele tasemele püsima jäänud pakkumiste arv on tekitanud ülepakkumise ja nüüd tüürivad elamispindade hinnad ja väärtust miinuse suunas? Kas homme saab korteri osta odavamalt kui täna ehk kas elamispinna ostuotsuse peaks tulevikku lükkama?

Tallinna elamispindade turg, mis suunab kogu Eesti vastavat valdkonda, on olnud aktiivne. Korteritehingute arv on kõrge ja kui ostjad kinnisvara kokku rabavad, liiguvad hinnad paratamatult tõususuunas, sest kinnisvaramaailmas ei ole pakkumist võimalik kiiresti kasvatada.

See on olnud senise hindade kerkimise taust. Nüüdseks on turule tulnud pakkumist, siiski ei saa me rääkida ülepakkumisest. Võib küll tunduda, et müüki paisatakse üks uus ja uhkem korteriprojekt teise järel, kuid nägema peab ka nõudluse poolt. Enamus uutest kortermajadest leiab ostjad üsna mõistliku perioodi jooksul. See viitab, et pakkumine ja nõudlus on tasakaalus.

Intressimäär soosib ostjaid

Arvestades, et intressimäär on ostjaid toetav ja pangad on kinnisvara soetajatele valmis laenu andma, ei ole alust aasta alguse hinnalanguse numbri baasil rääkida veel turu pöördumisest. Lisaks toetavale laenuturule on korteritehingute arv kõrge ehk ostjad on ostmas. Tüüpiliselt on hinnalanguse esimeseks märgiks tehingute kadumine, mida me täna toimuma ei näe.

Tagatipuks tuleb arvestada, et hinnalanguse „süüdlane“ on tegelikult hästi teada. 2015. a alguses sõlmis Merko luksusliku Kentmanni 6 korterelamu väga kalliste korteritega asjaõiguslepinguid. Statistikasse lisandunud korterid ajasid hetkeks keskmise hinna kõrgele ja nüüdseks on mõningane korrektsioon isegi pigem oodatud tulemus.

Suur pilt sisaldab riskitegureid

Kohalikke Eesti ja Tallinna korterituru näitajaid uurides ei ole seega paanikaks põhjust. Mõningane statistiline korrektuur keskmistes tehinguhindades ei viita kinnisvara väärtuse langemisele. Prognoosida võiks justkui igikestva tõusu jätkamist.

Suurt pilti ehk maailmamajanduses toimuvat arvestades ei ole asjaolid siiski sedavõrd päikeselised. Probleeme on küllaga alustades maailma börsidel toimuvast kuni Euroopa Liidu püsimiseni. Sellele lisab vürtsi sõjategevus Ukrainas, Süürias. Kindlustunnet ei lisa siiani õnneks paberile jäänud mängud agressori tegevusest Baltimaades, mille kõrval kaubanduspartnerite mitte kõige parem hakkamasaamine ei tundugi nii hull.

Neid riskitegureid arvestades võib tõdeda, et üks korterituru kiire hinnatõusu periood on taas läbi saamas. Liigagi aktiivse tehingute aktiivsuse jahtumine toetavate laenutingimuste juures võib, kuid ei pruugi tähendada marginaalset korrektsiooni hindades. Arvestades, et ostjad on aktiivsed võib pigem ennustada mõõduka 2-5-protendilise hinnatõusu jätkumist lähema aasta kestel, mis käib käsi-käes sissetulekute kasvuga.

Kümneprotsendilise ja isegi kõrgema hinnatõusuperioodi lõppemine tähendab, et tänased ostjad peavad kinnisvara ostuotsused tõsisemalt läbi kaaluma, ostuotsust langetades ei tohiks maksta kõrgemat „homset hinda“. Investeerimisotsuseid tehes ostes näiteks korteri väljaüürimiseks peab äriplaani tõsiselt arvutama, et eelnevalt selgeks teha, kas projekt ikka tulu annab.

Muutused korteriturul ei tähenda, et midagi oleks elamispindade sektoris halvasti. Pigem on see märk mõningasest küpsusest, kus uute ameerika mägede sõidu jaoks peab järgmine kriis hoogu andma.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Suur elamispindade ülevaade avab turu arenguperspektiivid

18.02.2016 Tõnu Toompark

Olen kokku pannud järjekordse elamispindade turuülevaate. Nagu ikka, on selgi korral fookuses elamispinna turu tänane seis ja selle tulevikuperspektiivid poole-pooleteise aastases ettevaates.

Oluline osa ülevaatest keskendub uute korterite turule, sest aktiivne ja rekorditelähedane arendusturg on tähtis tegur, mis on elamispindade turu edasisi trende paljuski määramas.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 25/02/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Puitmajade suurima sõbra tiitel läks Ülenurmele

18.02.2016 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliit otsustas aasta puitmajasõbra tiitli anda Ülenurme vallale, kus on omavalitsuse suurust arvestades kerkimas kõige enam puitmaju. Eelmisel aastal ehitusloa saanud puitmajade üldarvult jäi väike Ülenurme napilt alla ainult Rae vallale ja Tallinnale.

Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil sõnas, et kui varem on puitmajade sõbra tiitli saanud näiteks Päästeamet, Vabaõhumuuseum ja Norra kuningriik, siis sel korral otsustas Eesti Puitmajaliidu juhatus aunimetusega tunnustada just seda Eesti piirkonda, kus suhtutakse toetavalt puidu kasutusse elamuehituses ning uute puitmajade rajamisse.

Absoluutnumbrites anti ehituslube puitmajadele enim Tallinnas ja Rae vallas – mõlemas 46. Neile järgnes Ülenurme 42 puitmajaga. Et võrdlus oleks aus, võeti arvesse ka omavalitsuse elanikonna suurust. Väljastatud ehituslubade ning elanike arve kõrvutades oli möödunud aastal puitmajadele väljastatud ehituslubade osakaal elanike kohta kõrgeim just Ülenurme vallas. Järgnesid Nõva ja Kiili vallad.

Kõige vähem puitmajasid on selles arvestuses kerkimas Tartus, Valgas, Paldiskis, Narvas ja Kohtla-Järvel. Neis linnades on uute puidust elamispindade näitaja elaniku kohta 0,01-0,02 ruutmeetri kandis, samas kui Ülenurmes on see näitaja 1,6 ruutmeetrit.

Puitmajasõbralik Ülenurme vald paistab statistikas silma ka mitmete puidust ridaelamute ning kortermajade ehituslubadega. Olulist mõju Ülenurme puitmajasõbralikkusele avaldab ilmselt ka Eesti kõige tugevama puitmajatootja Kodumaja lähedus. Mullu Eesti aasta ettevõtteks nimetatud Kodumajal on hetkel valmimas 8 korterelamuga Päevalille arendus, möödunud aastal väljastati neile Ülenurmel täiendavalt veel kolme kortermaja ehitusload, kus tulevikus valmib kokku 60 korterit ja enam kui 4000 ruutmeetrit elupinda.

Eesti Puitmajaliitu kuuluval Ritsu AS-l on käesoleval ajahetkel Ülenurme vallas ehitamisel 2 eramaja – puitkarkass-elementmaja Soosilla külas ning lisasoojustatud liimpalkmaja Lemmatsis. Ritsu AS tegevjuhi Elari Kivisoo sõnul on Ritsul olnud Ülenurme Vallavalitsusega hea koostöö juba varasemast ajast ja vald on puidust ehitamist igati soosinud ka ettevõtte eelnevate valda ehitatud majade puhul.

Puitmajaliit annab puitmajasõbra aunimetuse üle Ülenurme vallas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel, 23. veebruaril. Puitmajatootjaid koondav Eesti Puitmajaliit annab aunimetust “Eesti puitmaja sõber” välja kuuendat korda. Tiitel omistatakse isikule või institutsioonile, kelle teened ja tegevus on märkimisväärselt mõjutanud puitehituse sektori arengut.

Taustainfo

2015. aastal:

elas Statistikaameti andmetel Ülenurme vallas 8137 elanikku
väljastati Ülenurme vallas 88 ehitusluba
neist 42 puitkonstruktsioonil hoonetele
milles valmib kokku 12’996 m2 elamupinda

Eesti puitmaja sõbra aunimetuse eelnevad laureaadid on olnud:

2010 Reet Truuts ja EAS
2011 Märt Riistop
2012 Norra Kuningriik
2013 Eesti Vabaõhumuuseum
2014 Päästeamet

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Teaduspark Tehnopol areneb, algab uue ärihoone ehitus

18.02.2016 Tõnu Toompark

Mustamäel asuv Tallinna Teaduspark Tehnopol alustab oma tehnoloogialinnakus koos arenduspartneriga Astlanda Ehitus täiesti uue büroohoonekompleksi Tehnopol 2KV arendusega. Uue kompleksi eeldatav valmimisaeg on 2017 aasta aprillis.

2015 aasta suvel hakul jõulisemalt linnaku arendamisega algust teinud Teaduspargil Tehnopol on tänaseks poole peal legendaarse Küberneetika maja rekonstrueerimistööd. Ettevõtete suure huvi tõttu alustatakse koostöös Astlanda Ehitusega lisaks täiesti uue büroohoonekompleksi Tehnopol 2KV arendusega aadressil Mäealuse tn. 2/2.

„Teaduspargi Tehnopol linnakus on tänaseks tegutsemispaiga leidnud juba ligi 200 tehnoloogiaettevõtet ning üha suurenev huvi lubab linnaku laienemisplaanidega edasi minna. Uus ärihoone on jätkuarendus aastal 2012 valminud Mäealuse tn. 2/1 ärihoonele. Ehitustöödega alustab Astlanda Ehitus juba käesoleval kuul ning hoone oodatav valmimisaeg on aprill 2017“ kommenteeris linnaku laienemist Teaduspargi Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog.

Astlanda Ehituse juhatuse liige Kajar Kruus lisas: „Tehnopol 2KV näol on tegemist tipptehnoloogilistele nõuetele vastava ärihoonega, mille kvaliteediklass on A. Üüripinnad projekteeritakse ja ehitatakse lähtudes kliendi soovidest ja vajadustest. Võimalik on paindlik ruumilahendus – tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või soovi korral jagatuna kuni neljaks bürooks. Juba on alanud eelbroneeringud uutele büroopindadele“.

Uus ärihoone on projekteeritud vastavaks B-energiaklassi nõuetele, mis hoiab kütte- ja jahutuskulud madalal. Hoone koosneb kahest keldriga ühendatud korpusest, milles on väljaüüritavat pinda 7340 m²: A korpuses 3310 m² ja B korpuses 4030 m². Hoone mõlemas korpuses on 2 trepikoda ja 2 reisijatelifti. 0-korrusele on planeeritud töötajate jalgrattaparkla ja parkimiskohad autodele. Tehnopol 2KV projekteerimis- ja ehitusstandardid võimaldavad hoonesse rajada lisaks büroopindadele ka uuringu- ja arenduskeskusi.

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis pakub kasvu- ja tegutsemiskeskkonda ning äriarendusteenuseid tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol toetab uute perspektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kiirendab tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut läbi Prototroni ja Startup Inkubaatori programmi ning IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonna äriteenuste. Ärilinnak on pidevas arengus ning täna tegutseb siin ligi 200 kasvavat tehnoloogiaetevõtet, millele lisandub igal kuul uusi alustavaid startup ettevõtteid. Tehnopol asutati aastal 2003 Eesti Vabariigi, Tallinna Linna ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool kutsub selle aasta esimesele Kinnisvaraturu ülevaate seminarile 25/02/16

18.02.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 25/02/16 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi Tõnu Toompark, kes on Eestis siiani kõige põhjalikumalt analüüsinud kinnisvaraturgu.

Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning prognoosida tuleviku trende. Tõnu Toompark annab ülevaate nõudlust ja pakkumist mõjutavatest teguritest ning analüüsib hetkelist uusarenduste turgu. Prognoositakse turu liikumist poole-pooleteise aasta jooksul.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud kõigile kes soovivad kinnisvaraturgu paremini mõista ning teha otsuseid tuginedes adekvaatsele turuinfole. Samuti aitab turuinfo tundmine ettevõtte juhtidel paremini seda eesmärke 2016 aastaks.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub neljapäeval 25/02/16 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Apollo Kino avab Narvas uue kaasaegse kino

17.02.2016 Tõnu Toompark

Eesti suurim kinooperaator Apollo Kino investeerib ligi miljon eurot Narva Astri kaubandus- ja meelelahutuskeskusse rajatavasse uude kinno. Mai alguses avatava Narva Apollo Kino kolme saali lisatakse ka hiljuti Mustamäe Keskuse kinos populaarseks saanud premium-klassi toolid.

Apollo Kino tegevjuhi Mauri Dorbeki sõnul on kohalike inimeste hirm, et Narvas kino ära kaob, olnud põhjendamatu. “Hoopis vastupidi – seni Astri keskuses tegutsenud kino asemel saab Narva senisest veelgi vingema kaasaegse kinokeskuse,” selgitas Dorbek.

“Uuendame täielikult nii sisseseade kui teeninduskontseptsiooni ning avame kino juba maikuu algul. Narvalased saavad tänu moodsale kinotehnikale, parimatele kinotoolidele ja tipptasemel teenindusele kokkuvõttes senisest tunduvalt parema kinoelamuse,” kommenteeris Dorbek ja lootis väga, et uues kinos jätkab ka narvalastega kokku kasvanud senine kinopersonal.

Kuue saaliga Baltimaade moodsaima kobarkino avamine eelmisel nädalal Mustamäe Keskuses muutis vaid kaks aastat tagasi tegevust alustanud Apollo Kino Eesti suurimaks kinooperaatoriks. Ettevõte avas oma esimese kino 2014. aasta mais Pärnus ja sama aasta sügisel alustati kino opereerimist Tallinnas Solaris keskuses. Pärast Mustamäel kuue saaliga kinokeskuse avamist on Apollo Kinol Eestis kokku 16 kinosaali. Järgmise kahe aastaga saab Apollo Kino üle Eesti juurde veel vähemalt üheksa kinosaali kokku ligi 1300 istekohaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab nõu kinnisvaratehingute juures

17.02.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Elu korteriühistus: Viisid, kuidas korteriühistu üldkoosolekut tulemuslikumalt läbi viia

17.02.2016 Kätri Sarapuu

Olen saanud väga huvitava tagasiside ühe lugeja käest, tema lahkel loal avaldan ta kirja ka teile ning leian, et tema mõtted, tähelepanekud ja ideed tulevad paljudele korteriühistutele kasuks. Suured tänud Sulle!

Siinkohal tahaksin jagada pisut mõtteid nõuande kohta, mis puudutab volikirjadega hääletamist ja ettepanekute protokollimist, kuna olen korteriühistu juhatuse liikmena olnud ise nii päevakorra kokkupanija, koosolekute kokkukutsuja, volikirjade organiseerija kui ka protokollija.

Väikestes kortermajades, aga ka suurtes korterelamutes, on minu teada väga sageli probleemiks see, et ühistu liikmed kas ei saa või ei viitsi koosolekule tulla. Miks inimesed ei saa tulla – ollakse samal ajal tööl, elatakse kuskil mujal, sh teises linnas või isegi välismaal, vahel on inimesed koosoleku toimumise ajal haiged või tuleb ette muid ootamatuid asju.

Kui koosoleku päevakorras ei ole konkreetse korteriomaniku jaoks ühtegi eluliselt olulist küsimust, ei viitsi ta oma aega raisata. Majandusaasta aruande kinnitamine ei tundu 99%-le korteriomanikest üldse oluline. Arvan, et ca 90% omanikest ei ole kunagi lugenud KÜ põhikirja ega huvitugi sellest, mis seal praegu või tulevikus kirjas on. Majandusaruanded ja põhikiri on seega suuresti vaid n-ö juhatuse probleem, sest juhatus vastustab.

Meie korteriühistu on väga väike. Omanike kattumise tõttu on hääletajaid oluliselt vähem. Kvoorumi ning loomupäraste vaidlejatega oleks alati probleeme, kui korraldada koosolekuid tavapärasel moel. Samas ei ole meil ühtki üldkoosolekut kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetuks kujunenud ega ühtki vajalikku otsust vastu võtmata jäänud.

Kasutame korteriomanike ühiste huvide eest seismiseks järgmisi võtteid:

Üldkoosoleku päevakorras peab olema alati vähemati 1 punkt, mis kõiki huvitab. Enamasti on selleks renoveerimisplaanide arutamine ja korteriomanike küsimustele vastamine. Üldkoosoleku päevakorra viimane punkt on „muud küsimused“, mille raames võib tõstatada kõiki teemasid ja saada lühivastuseid koosoleku ajalimiidi piires. Vajadusel saab sama ajalimiidi piires põhimõttelisemaid küsimusi ka hääletada. Üldiselt ei jaksa inimesed üle 2 tunni KÜ asju arutada ning hakkavad ükshaaval lahkuma. Siis on õige hetk kiirelt otsad kokku tõmmata, sest hääletamisest ei tuleks enam nagunii midagi välja.
Et üldkoosolek ei peaks pisiasju lahkama, nt uksele sulgumisvastaste haakide panemist, on juhatusel põhikirjaline pädevus igapäevaseid ja väiksemaid asju otsustada, ja mis on seejuures teravamad-olulisemad küsimused, vormistatakse koos küsimuse, poolt- ja vastuargumentide ning hääletamistulemustega juhatuse koosoleku protokollidesse. Haakide paneku küsimuses võiks selle nt meilitsi juhatuse liikmete vahel läbi rääkida ja kohe ära teha, kulud ei ole suured ja me kannaksime need raamatupidamises hooldus- ja halduskuludesse, mille katteks maksavad korteriomanikud igal kuul vastavalt ruutmeetripõhisele tariifile. Tariifi tõstmise otsustab vajadusel juhatus, aga kui erakorralist vajadust ei ole, korrigeeritakse seda üldkoosolekule esitatava majanduskavaga.
Päris ootamatute küsimuste ennetamiseks suhtleb juhatus korteriomanike ja üürnikega vastavalt vajadusele. Korteriomanikud ja üürnikud saavad juhatuse liikmetele iga kell helistada või meili saata. Kui juhatus ei saa kõnele kohe vastata, helistatakse tagasi. Meilidele vastatakse, aga olenevalt teemast, võtab vastamine vahel aega. Kui on mingeid hädasid, kaebusi või probleeme, üritame need esimesel võimalusel lahendada ega hakka üldkoosolekut kokku kutsuma või ootama.
Püüame üldkoosolekuid läbi viia mitte sagedamini kui korra aastas. Osa omanikke oleks ilmselt täiesti rahul ka siis, kui üldkoosolekuid ei toimuks üldse või leiaks need aset kord 5 aasta jooksul või põhikiri lubaks üldkoosoleku alternatiivina kirjalikku hääletamist. Meie põhikiri ei luba üldkoosoleku hääletamist asendada kirjaliku hääletamisega, sest oleme tahtnud algusest peale kindlad olla, et hääletajad saavad sellest aru, mida nad hääletavad ja kõik hääletajad saaksid üksteisele eelnevalt silma vaadata, et veenduda nt selles, et hääletaja on sama isik, keda väidab end olevat ning et ta on arvamuse avaldamise ajal kaine. Lisaks on üsna suureks probleemiks korteriomanike keeleoskus. KÜ dokumendid, renoveerimisprojektid jm on riigikeeles. Meil on aga päris palju korteriomanikke, kes vajavad arusaamiseks tõlget vene keelde. Olenevalt piirkonnast võib aga olla vajalik ka inglisekeelne tõlge. Kirjalikud tõlked, kui need on asjast arusaamiseks ja otsustamiseks vajalikud, korraldab KÜ juhatus. Kui üldkoosolekul ei ole suulist tõlget, ei suuda valdav osa venekeelseid omanikke toimuvat jälgida ning kalduvad päevakorrajärgset arutelu segama. Enamasti lihtsalt sellega, et hakkavad omavahel hoopis muudel teemadel lobisema.
Kui üldkoosoleku päev on paigas, võtame kõigiga ühendust ja küsime, kas inimesed saavad tulla või kedagi enda eest hääletama saata. Palume neil, kes ei saa tulla, teha usaldusväärsele inimesele volikiri. Nii on volikirju tehtud elukaaslastele, naabritele, äripartneritele ja kui kedagi teist võtta pole, KÜ juhatuse liikmetele. Aitame venekeelsetel korteriomanikel eestikeelseid volikirju vormistada. Eestikeelsed omanikud on enamasti ise toime tulnud.
Vormistame peale koosolekut arvutis kirjaliku protokolli, kuhu fikseerime kõik olulisemad küsimused, vastused ja hääletustulemused. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. On täiesti võimalik, et mingeid väiksemaid muude küsimuste punkti all esitatud ja hääletamata küsimusi on protokollist välja jäänud. Vaatamata aeg-ajalt tõusetuvatele korteriomanike ja juhatuse vahelistele konfliktidele, vajadusele tegelda võlgade sissenõudmise ning muu ebameeldivaga, ei ole meil seni kohtus vaidlustatud ühtegi üldkoosoleku protokolli, üldkoosoleku ega juhatuse otsust, võlanõuet või muud küsimust.

Loodame, et saame ka edaspidi hakkama kohtus käimata – KÜ liikmete raha ja närve säästvalt. Soovitame kindlasti sama ka teistele KÜdele, sest kohtus käimine ning sealt hea lahenduse saamine on oluliselt raskem, kui esmapilgul paistab.

Kätri Sarapuu, jurist

Jaanuar 2016 ülevaade: aasta algas ootuspärase tehinguaktiivsuse langusega

17.02.2016 Kadri Lest

Sarnaselt eelmisele aastale, algas käesolev aasta kinnisvaraturul vaikselt. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta jaanuariga samal tasemel.

2016. aasta esimesel kuul teostati Eestis kokku 2751 ostu-müügitehingut koguväärtusega 144, 177 miljonit eurot. Detsembriga võrreldes teostati 35% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 55%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1170 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 93 101 448 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 42% ja tehingute koguväärtus 60%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 5%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Jaanuaris toimus Tallinnas 550 korteriomandi tehingut, mis on 351 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 18 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind alustas uut aastat väikese langusega, olles 2% madalam detsembri keskmisest hinnast, – 1538 €/m² (mediaan 1446 €/m²). Keskmine hind on 2014. aasta jaanuariga võrreldes samuti langenud 2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 23 ostu-müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 13 tehingut. Detsembris teostati 11 ja aasta tagasi jaanuaris 8 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 275 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 16 861 457 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19%. Samuti langes tehingute koguväärtus 37%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9%, aga koguväärtus on tõusnud 14%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 91 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 2 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind tõusis jaanuaris 4%, olles 1216 €/m² (mediaan 1185 €/m²). 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati jaanuaris 14 ostu-müügitehingut, detsembris ja aasta tagasi jaanuaris müüdi 2 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus Tartu linnas jaanuaris 5 tehingut. Detsembris toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut, kuid 2014. aasta jaanuaris tehinguid ei toimunud.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 181 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 542 401 eurot. Võrreldes detsembriga tehinguaktiivsus langes 21% ja tehingute koguväärtus 46%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 4%, kuid koguväärtus on tõusnud 9%.

Pärnus toimus jaanuaris 41 korteriomandi tehingut, mis on 17 tehingut vähem kui detsembris ja 11 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 948 €/m² (mediaan 928 €/m2). Keskmine hind on detsembriga võrreldes tõusnud 3% ja 2014. aasta jaanuariga võrreldes 25%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 7 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti nii jaanuaris kui detsembris 3 tehingut. Aasta tagasi jaanuaris teostati 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 94 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 028 148 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 66%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 20% ja koguväärtus 33%.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on sama tehingute arv detsembriga ja aasta tagasi jaanuariga. Võrreldes detsembriga keskmine hind tõusis 23%, jõudes hinnatasemeni 613 €/m² (mediaan 616 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 17% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus jaanuaris 2 müügitehingut. Detsembris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing ning aasta tagasi jaanuaris tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 119 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 233 562 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 46% ja tehingute koguväärtus 49%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus 17%.

Kuressaares toimus 16 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing rohkem kui detsembris ja 6 tehingut rohkem, kui 2014. aasta jaanuaris. Jaanuarikuus oli keskmine hind 704 €/m² (mediaan 664 €/m2), mis on detsembriga võrreldes 2% ja eelnenud aasta jaanuariga võrreldes 25% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud, nii nagu aasta tagasi jaanuaris. Detsembris müüdi 3 eramut. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris ega ka aasta tagasi jaanuaris tehinguid ei toimunud. Detsembris teostatid 2 hoonestamata elamumaa müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 212 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 734 146 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19% ja tehingute koguväärtus 78%. Koguväärtuse suure languse taga on eelmisel kuul koguväärtuse tõusu kaasa toonud kallite hoonestatud äri- ja tootmismaaga tehtud tehingud. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 10% ja koguväärtus 69%.

Jaanuaris toimus Narvas 43 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui detsembris ja 2 tehingut rohem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes detsembriga võrreldes 2%, olles jaanuaris 494 €/m² (mediaan 442 €/m²). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind langenud 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 3 müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi jaanuaris 3 hoonestamata elamumaad. Detsembris müüdi 4 ja aasta tagasi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

KV.EE indeks jätkab positiivsel tõusukursil

17.02.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on viimase nädala-kahega pisut langenud. KV.EE indeks näitab 84,8 punkti, mis on aastataguse ajaga võrreldes siiski 8,6 protsendiga plussi poolel.

KV.EE indeksi on tõususuunas vedanud tugev nõudlus. Kinnisvaraostjaid on toetanud siiani kasvavad palgad ja madal tööpuudus. Kodulaenu võtmist soosib madal intressimäär, mis muudab kinnisvara soetamise hõlpsamaks. Lisaks loob üldine majanduse ebakindlus fooni, mis soosib raha paigutamist kindlamaks investeeringuks peetavasse kinnisvarasse.

Lisaks on elamispindade pakkumiste arv vähenenud. Portaali KV.EE pakkumiste arvu indeks on 96,0 punkti ehk aastatagusest 3,1% allpool. On üsnagi loogiline, et kui pakkumisi jääb vähemaks, kuid ostjad on ostmas, kerkivad selle tulemusena hinnad.

Hinnatõusust rääkimise-kirjutamise juures peab tähele panema, et siiani ehk liigagi tavapärasena tundunud kümmet protsenti ületanud hinnamuutused on nüüdseks asendunud paariprotsendiliste liikumistega. See näitab, et kinnisvaraturu üks kiire hinnatõusufaas on läbi saamas.

Olukorras, kus elamispindade ostu-müügiturg on aktiivne ja pole näha, et seda sektorit oluliselt mõjutav laenuturg peaks muutuma, võib prognoosida, et KV.EE indeks jätkab tagasihoidlikul positiivsel kursil. See tähendab, et aasta pärast võiks KV.EE indeks olla tänasest 3-6% kõrgemal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pelguranna piirile kavandatakse Selverit ja kortermaja

17.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil Põhja-Tallinnas Pelguranna asumi piiril paikneva Sõle tn 31 kinnistu detailplaneeringu, mis loob võimaluse ehitada alale kuni 8-korruseline korterelamu ja kuni kahekorruseline kaubanduskeskus.

Sõle tn 31 kinnistu detailplaneering hõlmab 2,21 ha suuruse maa-ala, detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas Sõle tänava ja Kolde puiestee vahelisel alal. Piirkond on hoonestatud valdavalt korterelamutega, kuid on ka üksikuid piirkonda teenindavaid ärihooneid ning ühiskondlikke hooneid.

Sõle tn 31 kinnistu omanik on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts. Kinnistul asub kauplusehoone. Detailplaneeringus on ette nähtud Sõle tn 31 kinnistu jagamine üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramine 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks, ärimaa sihtotstarbega krundile nähakse ette kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubandushoone rajamine. Kaubandushoonele pääseb juurde on Sõle tänavalt ja Kolde puiesteelt ning elamumaa sihtotstarbega krundile Kolde puiesteelt. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning koostatava linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2014 korraldusega.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS on võtnud linnaga sõlmitud lepinguga endale kohustuse tagada detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamine ja üldkasutatava haljastuse ning välisvalgustuse ja tehnorajatiste rajamine oma vahendite arvelt.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2015 korraldusega ning oli 30. novembrist kuni 14. detsembrini 2015 avalikul väljapanekul, mille kestel detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mustamäele rajatakse ujulaga spordikeskus

16.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada Mustamäel asuvale maa-alale ujula ja avaliku saunaga spordi- ja vabaajakeskuse.

Detailplaneering määrab Akadeemia tee 30 kinnistule ehitusõiguse spordi- ja vabaajakeskuse (ujula ja avalik saun) ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

„Akadeemia tee 30 kinnistul asus kasutusest välja langenud ja lammutamisele läinud amortiseerunud koolimaja,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Detailplaneeringu koostamine lähtus vajadusest – arvestades kogukonna pikaaegset soovi – rajada Mustamäe linnaossa ujula,“ ütles linnaosa vanem Helle Kalda. „Ujulale lisaks planeeritakse rajatavasse hoonekompleksi spordisaal ja avalik saun.“

Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus. „Detailplaneering annab võimaluse rajada Akadeemia tee 30 kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ujula ning linnasaunaga spordi- ja vabaajakeskus,“ lisas Kalda. „Ehk saame juba tuleval aastal ehitusega algust teha.“

Detailplaneeringu koostas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel OÜ Artes Terrae. Detailplaneering hõlmab 1,02 ha suuruse Akadeemia tee, Eduard Vilde tee ja Ehitajate tee vahelise ala.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Iga muudatus tähendab riski

16.02.2016 Eno Pappel

Ehituses on sageli probleeme muudatustega seotud kokkulepetest kinnipidamisega. Need kipuvad ehitajal ununema. Muudatusi tuleb ehituses ette pidevalt ja seetõttu on oluline teha ka tellija enda poolt kõik, et ei avastataks hiljem, et soovitud muudatust pole ehitaja arvesse võtnud.

Milline on ehitaja töökorraldus väiksematel objektidel?

Eramajade ehitajatest võib teatud kandi pealt aru saada. Nende töökorraldus on tavaliselt selline, et üks inimene suhtleb peamiselt tellijaga ning sõlmib kokkuleppeid. Samas seesama inimene toimetab väikefirmas ka samal ajal näiteks erinevatele ehitusobjektidele kauba tarnijana ning materjalide kohaletoomise korraldajana või osaleb ka ise jooksvalt osade ehitustööde teostamisel. Selle kõige juures jääb sellise väikefirma juhil või projektijuhil/ töödejuhatajal väga vähe aega tegeleda paberitööga ning ka pidevalt muutuvaid kokkuleppeid fikseerida ja asjaosalistele edastada.

Praktikas kipub olema nii, et osad kokkulepped tellija ja ehitaja vahel tehakse telefoni teel ja need kipuvad ununema ja see toob kokkuvõttes kaasa, muudatusega seotud töölõigus, vale materjali või vale lahenduse kasutamise.

Kui õige hetk möödas siis parandustööd kallid või ebamõistlikud

Ei tellija ega ka omanikujärelevalve ei saa koguaeg objektil olla ning nii juhtub, et kui näiteks omanikujärelevalve objektile läheb ning teostatud töid üle vaatab, avastab ta erinevuse kokkulepituga või projektis tooduga. Sageli on selleks hetkeks teostatud juba sellises mahus töid, et teostatu lammutamine ja uuesti tegemine, kipub olema ebamõistlik, seda nii ajakao tõttu kui ka lisakulude tõttu. Kui esmapilgul jääb mulje, et need lisakulud katab ju ehitaja siis tegelikkuses tekivad ka tellijal täiendavad kulud oma ajaplaani edasilükkamisest. Näiteks tellija poolt hangitavad siseviimistluse materjalid on vaja vahepeal kuhugi ladustada ja hoiustada.

Lisaks sellele on reaalne olukord ka see, et kui nõuda ehitajalt tööde ümbertegemist, kasutab ehitaja võimalusel kasutatud materjali (mis on lammutatud valesti tehtud lahendusest) ning selle materjali uuesti kasutamisel võib see olla lõhutud või osaliselt katkine ning halvas seisukorras. Selliselt juhul ei ole ka lõpplahendus, kuigi parandatud, sugugi mitte enam kvaliteetne.

Lisaks suureneb suuremahulise ümbertegemise nõudega oht, et ehitaja lihtsalt jätab tööd pooleli ja kaob ära. Põhjuseks lihtsalt asjaolu, et väiksemal ehitusfirmal ei ole piisavalt suurt finantsilist puhvrit, et suuremate vigade korral, need omal kulul katta.

Kokkuvõttes arvesse võttes eeltoodut on mitmedki tellijad leppinud ehitaja poolt tehtud “vale” lahendusega eeldusel, kui see lahendus väga suuri riske edaspidiseks kaasa ei too.

Tee pidevat järelevalvet ning anna muudatuste info edasi ka töömeestele

Seetõttu on oluline väikefirmade puhul nii tellijal kui ka omanikujärelevalvel teha sagedast kontrolli ning lisaks firmas kokkuleppeid sõlminud isikule, suhelda otse ka nende töömeestega, kes konkreetseid töid teevad ning pidevalt enne järgmise töölõigu algust täpsustada, millise joonise alusel ning kuidas tööd teostatakse.

Iga muudatus tähendab riski ja seetõttu on muudatuste juhtimine on ülioluline ning sellega peab tellija ka ise aktiivselt tegelema, et eksimusi vähem oleks.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

EfTEN Kinnisvarafond müüs Tartus Ülikooli 6A asuva ärimaja

16.02.2016 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond müüs Tartu vanalinnas Ülikooli 6A asuva Kapitali ärimaja Eesti kapitalil põhinevale OÜ-le Danfor. Tehingu maksumus on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on Tartu vanalinnas asuva Ülikooli 6A ärimaja müük osa EfTEN Kinnisvarafondi strateegilisest plaanist loobuda väiksematest objektidest ja keskenduda suuremate investeeringute juhtimisele.

Ülikooli 6A ärimaja oli EfTEN Kinnisvarafondi portfellis alates 2011. aasta juunist. Projekti investeeritud omakapitali tootlus pärast edukustasu ja enne tulumaksu oli 20,9% aasta baasil, ning tagasisaadud omakapitali kordaja 1,8.

Ülikooli 6A ärimaja suurimateks rentnikeks on Danske Bank, Fortumo ja Fotoluks.

Ostjaks olnud Danfor OÜ esindaja Heiti Riisbergi sõnul on Ülikooli 6a näol tegu ühe väljapaistvama ärihoonega Tartus, mis tugevate ankurrentnike ning keskse asukohaga pakub investorile atraktiivset kapitalitootlust ka olukorras, kus aktsiaturgudel ja reaalmajanduses valitseb ebakindlus ning deposiitide ning võlakirjade tootlused lähenevad nullile. „EfTEN Capital maineka ja heaperemeheliku omanikuna on hoonega viimased ligi viis aastat head tööd teinud ja hoidnud hoonet selgelt linna parimate äripindade esirinnas. Kavatseme EfTENi hoitud joont ka edaspidi jätkata.”

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Miinisadamast saab kaasaegne kaitseväelinnak

16.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu, mis loob võimaluse kuni kahekümne kaitseväehoone ehitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks.

Detailplaneeringuga on kavandatud 11,65 ha suurusele maa-alale suletud kaasaegne kaitseväe linnak. Mereväebaasis luuakse uued töökohad, paremad olmetingimused ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks.

Kõik väärtuslikud hooned, sh kolm muinsuskaitsealust hoonet – Miinisadama katlamaja koos korstnaga, aku- ja torpeedokoda ning ladu – säilitatakse ning sadamakai rekonstrueeritakse. Amortiseerunud ja linnapilti sobimatute hoonete asemele on kavandatud uued kuni neljakorruselised hooned.

Detailplaneeringus kavandatu heakorrastab piirkonda, ühtlustab piirkonna hoonestuse rütmi ja suurendab kõrghaljastuse osakaalu. Kavandatava hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ning planeeritud ja olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria.

Planeeringuala paikneb Tööstuse tänava ääres ning piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega, lõunast raudtee ja idast Peetri sadamaga.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi on detailplaneeritava maa-ala peamisteks juhtfunktsioonideks riigikaitselise sadama maa, tehnoehitiste maa, haljasala maa ja raudtee maa. Detailplaneering on kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise ranna ala üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu algatamist taotles Kaitseministeerium. Detailplaneeringu koostamine algatati 6. novembri 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae.

Kaitseministeerium on võtnud kohustuse tagada oma vahendite arvelt planeeringualast väljapoole jääva avalikult kasutatava sõidutee ja sellega külgneva kõnnitee osa, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatiste väljaehitamise.