Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Sanatooriumi pargi endine apteegihoone rekonstrueeritakse perearstikeskuseks

TallinnEelmisel nädalal sai AS Infortar ehitusloa Sanatooriumi pargis oleva endise apteegihoone rekonstrueerimiseks perearstikeskuseks. Ehitustöödega on esialgsete plaanide kohaselt kavas alustada septembrikuu jooksul.

Sanatooriumi pargis asuvate hoonete praegune omanik on AS Infortar. Esialgu taotles AS Infortar linnalt detailplaneeringu kaudu endiste haiglahoonete rekonstrueerimist eluruumideks, lasteaiaks ja seltsimajaks. Kuna tegemist on sotsiaalmaaga, oleks eeldanud korterite rajamine olemasolevatesse hoonetesse maa sihtotstarbe muutmist.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul korraldati eelmise aasta alguses nõmmelaste seas küsitlus, millele vastanud inimesed toona korterite rajamist ja maa sihtotstarbe muutmist ei toetanud. „Mul on hea meel, et Infortar on oma äriplaani üle vaadanud ning leidnud koostööpartnerid, kellega koos maa sihtotstarbega kooskõlas olevat teenust pakkuma saab hakata. Seda soovivad ju kõik, et pargis asuvad räämas hooned korda saaksid. Nüüd on senisest surnud punktist üle saadud,“ ütles Terik.

AS Infortar ehitusdirektori Jaanus Sula hinnangul plaanitakse praeguste kavade kohaselt ehitustegevusega alustada juba septembris.

Vana apteegihoone rekonstrueerimisprojekti autor on OÜ Inrestauraator Projekt. Esimesele korrusele on projekteeritud perearstikeskus, teisele korrusele ruumid hambaarsti vastuvõtuks. Lähtuvalt tuletõrje ja invanormidest on ümberprojekteeritud hoonesisene trepp, lisades ka invatõstuki. Sissepääsutasand on toodud pool korrust madalamale, sinna on projekteeritud invatualett ja panipaik lapsevankritele.

Põllu tn 63//Sanatooriumi tn 2 krundil asuvad ehitisregistri andmetel veel 5 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Uus Maa turuülevaade 08-2015

Uus MaaKas soe suvi mõjutab kinnisvaraturgu?

Nii ja naa. Kui vaadata pikemat ajajoont, siis aina vähem, sest muutunud on inimeste tarbimisharjumused, suurenenud nende liikuvus ning puhkus on muu hulgas üha rohkematele ka just hea võimalus uut kodu otsida. Ja kuigi august oli ilmade poolest ilus ning ka tehingute koguhulk langes, ei saa kõike ühte patta panna, sest kui vaadata tehingute struktuuri, nägime languse kõrval ka omajagu muljetavaldavaid kasvunumbreid.

Maa-ameti andmetel toimus augustis 3592 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 12,6% madalam tulemus. Aastavõrdluses kasvas tehinguaktiivsus 9,4%. Tehingute rahaline kogumaht oli 171,52 miljoni eurot, mis on viimase 12 lõikes üks madalamaid tulemusi.

eesti-0815

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tehingute koguhulk langes ka Tallinnas. Maa-ameti andmetel toimus 998 ostu-müügitehingut, mis on juulist 6,7% vähem, kuid aastatagusest augustist 23,8% enam.

Korteritehingute hulk kasvas aga märgatavalt ning siin on põhiteguriks endiselt uute korterite ostu-müügilepingute sõlmimine. Uue omaniku leidis 898 korterit (juulis 741), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1412 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 0,7%, kuid aastaga kasvas see kerged 0,1%. Nagu näha, on hinnatase hakanud üha enam sarnanema aastataguse võrdlusbaasiga ning suuri kasvuprotsente enam pole. Võimalik, et käesoleval aastal näeme ka kogu Tallinna hõlmavat langusprotsenti. Samas aga jätkuvad suured ühekuised (ja kohati ka aastased) hinnakasvud väiksemates asumites, kus tooni annab uute elamute ehitamine.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1566 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +9,3% ja aastaga +35,7%*.
  • Kadriorg: 2475 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +8,9% ja aastaga +8,6%.
  • Kalamaja: 1941 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +8,1% ja aastaga +10,9%*.
  • Kesklinn: 2061 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +5,3% ja aastaga +6,9%.
  • Kristiine: 1550 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +12,1%* ja aastaga +1,5%.
  • Lasnamäe: 1248 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +1% ja aastaga +11,8%*.
  • Mustamäe: 1360 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +2% ja aastaga +3,3%.
  • Nõmme: 1220 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -17,7%* ja aastaga +5,5%.
  • Pirita: 1657 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +7,3% ja aastaga +8,5%.
  • Põhja-Tallinn: 1532 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +1,4% ja aastaga +2,3%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.tln-krt-0815

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 23 (juulis 36) ning hoonestamata elamumaakrunte 5 (juulis 14).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg jätkas ka augustis aktiivselt ning kuigi tehingute hulk võrreldes juuliga langes, oli antud kuu number siiski viimase aasta keskmiseks oluliselt suurem. Nii toimus maa-ameti andmeil augustis 202 tehingut, mis on juulist 12,6% vähem, samas kui mulluse augustiga võrreldes kasvas tehingute hulk 31,2%.

Kortereid müüdi 163 (juulis 187), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1102 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 7,5% samas kui aastaga kerkis see 1,2%.tartu-krt-0815

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 12 (juulis 9) ning hoonestamata elamukrunte 5 (juulis 3).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal liikus kinnisvaraturg kogu Eestiga samas suunas. Maa-ameti andmetel sõlmiti augustis 309 kinnisvaraobjekti ostu-müügilepingud, mis on juulist 5,8% vähem samas kui aastaga kerkis tehinguaktiivsus 4%.

Maakonna korterituru kohta võiks öelda – üllatustevaba. Narvas müüdi 51 korterit (juulis 52), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 415 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 0,3% ja aastaga 6,7%.narva-krt-0815Allikas: Maa-amet
Kohtla-Järvel müüdi 59 korterit (juulis 61) ning ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 96 eurot. Kui juuliga võrreldes kasvas hinnatase 24%, siis aastaga kerkis see 9,1%. Nagu ikka, märkigem ka nüüd ära, et suured protsentuaalsed kõikumised pole väiksematel kinnisvaraturgudel midagi väga erilist.k-jarve-krt-0815

Allikas: Maa-amet
Jõhvis müüdi aga 21 korterit (juulis 18), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 287 eurot. Võrreldes juuliga kasvas hinnatase 21,1% ning aastaga 41,4%. Sarnaselt Kohtla-Järvele kehtib ka siin reegel, et väikestel turgudel on igal tehingul suur mõju ning seega suured protsentuaalsed muutused üsna loogilised.

Eramuid müüdi Jõhvis 7 (juulis 5).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tõmbas augustis tublisti hoogu maha ning maabus viimase 12 kuu lõikes keskmisest madalamal tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 70 kinnisvara ostu-müügitehingut, juulis oli vastav number 120 ning möödunud aasta augustis 82.

Langus tuli eelkõige korteriturult. Müüdi 58 ühikut (juulis 85), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 936 eurot. Kuna nii tehingute hulgalt, kui ka hinnatasemelt jõuti tagasi viimase aja tavapärasele tasemele (juulis müüdi erandlikult suurem hulk odavamat kinnisvara), kasvas hinnatase kuuga 27,9%. 2014. Aasta augustiga võrreldes kasvas hinnatase aga 24% ning siin on mõjutajaks eelkõige käesoleval aastal hoo sisse saanud uusarendusteturg, mis on keskmist hinnataset tublisti kergitama asunud.

parnu-krt-0815

Allikas: Maa-amet

Müüdi 4 eramut (juulis 5).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli augustis suisa rekordiline – maa-ameti andmetel toimus 40 ostu-müügitehingut. Juulis oli vastav number 31 ning mullu augustis 36.

Kasv avaldub korteriturul, kus müüdi ka suurem hulk keskmisest kallima pinnaühikuga elamispindu. Omanikku vahetas 27 korterit (juulis 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 643 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 12,4%, siis aastaga 25,6%.

viljandi-krt-0815

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (juulis 11) ning üle hulga aja vahetas omanikku ka 1 elamumaakrunt.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli augustis keskmise aktiivsusega. Maa-ameti andmeil toimus 25 ostu-müügitehingut, juulis oli selleks numbriks 41 ning mullu augustis 24.

Kortereid müüdi 18 (juulis 30), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 395 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 13,9% ja aastaga 22,4%. Ka siin on suurte protsentide taga eelkõige väike kinnisvaraturg, kus igal tehingul on küllalt suur kaal.

rakvere-krt-0815

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (juulis 7) ning 1 hoonestamata elamukrunt (juulis 2).

Kuressaare

August oli Kuressaare kinnisvaraturul tavapärasest oluliselt vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus 11 kinnisvara ostu-müügitehingut., Juulis oli vastav näitaja 17 ning mullu augustis 13. Tõsi, vaadates ajas tagasi, näeme, et august on enamasti olnudki Kuressaares vaikne.

Kortereid müüdi 6 (juulis 12) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 906 eurot. Kuna tehingute hulgas domineerisid keskmisest oluliselt kallimad pinnad, siis kerkis hinnatase juuliga võrreldes lausa 45,6%. Aastaga kasvas hinnatase aga 32,1%. Need numbrid on siiski erandlikud ning tegelikult tasub arvestada, et tavapärane hinnatase on Kuressaares mediaankeskmiselt ca 610-700 eurot ruutmeetri eest.kuressaare-krt-0815

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 2 eramut (juulis samuti 2).

Haapsalu

Kui viimased kolm kuud andsid Haapsalu kinnisvaraturu statistikas tooni hoonestusõiguste müügid, siis augustis maabus tehingute hulk taas tavapärasele tasemele. Kuigi, ega suured numbrid linna reaalturgu nagunii ei muutnud. Maa-ameti andmetel toimus augustis 28 kinnisvara ostu-müügitehingut. Veel juulis oli vastav number 54, samas kui aasta varem augustis 25.

Omanikku vahetas 17 korterit (juulis 24), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 457 eurot. Võrreldes juuliga kasvas hinnatase 2,3% samas kui aastaga langes see 9,3%.

haapsalu-krt-0815

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (juulis 3).

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Capital Mill pälvis kõrge rahvusvahelise tunnustuse

Capital MillEesti juhtiv kinnisvarainvesteeringute ettevõte Capital Mill teenis maineka majandus- ja investeerimisajakirja Euromoney kinnisvaraturu uuringus mitu kõrget kohta.

Euromoney Real Estate Survey 2015 uuringu järgi on Capital Mill Eesti parim bürookinnisvara arendaja. Lisaks pälviti 2. koht üldkategoorias ja segaotstarbeliste hoonete kategoorias ning 6. koht jaekaubanduse kategoorias.

Euromoney uuringu tulemused näitasid, et Capital Mill on ka Eesti paremuselt teine ja Läti kolmas investeeringute juht. Leedus ollakse samas kategoorias hetkel neljandal positsioonil.

Ettevõtte tegevjuhi Igor Möldri sõnul näitavad erinevate kategooriate läbivad kõrged kohad, et Capital Mill kuulub Baltimaades arendajate ja kinnisvarainvestorite kõrgliigasse.

“On päevselge, et tunnustuse saavutamiseks tuleb töötada meeskonnana ja töötada hästi. Mina näen igapäevaselt, kuidas iga inimene Capital Millis pingutab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja mul on hea meel, et seda on märgatud ka laiemalt,” ütles Mölder.

Tegevjuhi sõnul tõstab 11. aastat korraldatud Euromoney uuringu tulemuste väärtust asjaolu, et lõppjärjestus selgub kinnisvaranõustajate, arendajate, investeerimisjuhtide, lõppkasutajate ja pankade juhtide küsitluse tulemusena ehk see on tagasiside klientidelt, valdkonna asjatundjatelt ja konkurentidelt.

Capital Milli Läti ja Leedu piirkonna juhi Marko Kulli sõnul on lõunanaabrite turud Eesti jaoks muutumas üha olulisemaks. “Järgmistel aastatel soovime neis riikides näidata veelgi paremaid tulemusi, mille saavutamist toetab pidev arendustegevus. Kõige vahetumalt kõneleb sellest samm enda meeskonna loomiseks Leedus,” lausus Kull.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: elamispindade arenduslaenude käive kasvas aastaga 59 protsenti

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetel oli 2015 II kvartalis eluasemeta arendamiseks antud laenude jääk 207 miljonit eurot. Elamispindade arenduslaenude käive oli samal ajal 26 miljonit eurot.

Elamispindade arenduslaenude jääk oli umbes-täpselt aastatagusel tasemel ehk poole protsendi võrra kõrgemal. Elamispindade arenduseks antud laenude käive on aga aastataguse II kvartaliga suurenenud isegi 59%.

Suurest laenukäibe kasvust ei tasuks lasta end ehmatada. Uusarenduste turg on aktiivne, kuid kõrge laenukäibe taga on pigem juhuse tahtel samale ajaperioodile langenud laenude väljastamised.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinna Linnavolikogus toimub ümarlaud Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemal

TallinnEsmaspäeval, 14. septembril kell 17.00 toimub Tallinna Linnavolikogu istungite saalis ümarlaud Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemal, et kuulata ära asjast huvitatud osapoolte seisukohad, leida vastused tekkinud küsimustele ning arutleda planeeringule esitatud vastuväidete üle.

Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni esimehe Andrei Birovi sõnul on tegemist linnaehituslikult olulise piirkonnaga. „Tallinna linna prioriteetideks on linna avamine merele ning linna tasakaalustatud areng. Nii peame vajalikuks, et osapooled kokku saaksid ning püüaksid leida vastused tekkinud küsimustele enne kui planeering jõuab linnavolikogu istungile.“

Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni algatusel toimuval arutelule on kutsutud linnavolikogu fraktsioonide, linnaplaneerimise ameti, ala arendaja ning kodanikeühenduste esindajad.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarahindajad võrdlevad eri riikide kinnisvara- ja maksuerisusi

EKHÜ / Eesti Kinnisvara Hindajate ÜhingEesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ) korraldab 20. juubeli puhul Tallinnas rahvusvahelise konverentsi, kus võrreldakse erinevate riikide (sh USA) hindamispraktikat. Eraldi vaadeldakse ka kinnisvara maksuküsimusi.

11 riigi esindajad arutavad 18.09.2015 toimuva konverentsi põhiteemadena riigi omanduses oleva kinnisvara hindamise erisusi, materiaalse ja immateriaalse vara kajastamist ning kinnisvarainvesteeringute maksustamist ja selle kajastamist ning riikide erinevat praktikat selles vallas.

Läänemeremaade hindajate konverents (25th Baltic Valuation Conference 2015, lühidalt BVC 2015) toimub tänavu 25ndat korda ja on praeguseks osalejariikide ulatuse poolest laienenud Baltimaadest märksa kaugemale, näiteks leiab ettekandeid nii Bulgaariast kui ka USA-st.

Läänemeremaade hindajate konverentsi on EKHÜ-l au võõrustada juba kolmandat korda, viimati toimus see Tallinnas 2005. aastal. Konverentsile on oodatud kõik hindamisvaldkonnaga seotud ja sellest huvituvad isikud.

Konverents annab hea võimaluse saada ülevaade viimastest muutustest ja arengutest erinevates riikides ning pakub võimaluse vahetada informatsiooni ja kogemusi teiste riikide esindajatega.

Lähem info konverentsi kohta http://www.ekhy.ee/bvc2015/

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing on asutatud mittetulundusühinguna 05.05.1995. Ühing koondab Eestis varade hindamisega tegelevaid spetsialiste nii äriühingutest, omavalitsustest, riigiasutustest, õppeasutustest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 08-2015

Domus KinnisvaraAugustis näitas Eesti kinnisvaraturg tehingute aktiivsuses väikest langust.

Kuna siis nauditakse veel viimaseid ilusaid suveilmasid ning valmistutakse kooliaasta alguseks, lükkavad võimalusel paljud kinnisvara ostuotsuse tegemise septembrisse, mis kajastub ka varasemate aastate statistikas. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 3619 ostu-müügitehingut koguväärtusega 172,532 miljonit eurot. Eelnenud aktiivse juuliga võrreldes teostati 12% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 28% madalam. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 10%, kuid tehingute koguväärtus on jäänud samale tasemele.

KOKKU-august-e1442037463769Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1581 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 117 729 561 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 5% ning tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 21% ja koguväärtus 2%.

Augustis toimus Tallinnas 728 korteriomandi tehingut – 14 tehingut vähem kui juulis ja 177 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 4%, olles tasemel – 1568 €/m² (mediaan 1495 €/m2). 2014. aasta augustiga võrreldes on keskmine hind tõusnud 5%.

Tallinn-KOM-august-e1442037434753Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega augustis 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 131). Võrreldes juuliga toimus Tallinnas 13 eramu tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes toimus 16 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 108). Juulis teostati 14 ja aasta tagasi augustis 12 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati augustis 369 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 20 676 954 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes juuliga võrreldes 17%. Kuna juulis toimus Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, mis viis Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtuse üles, langes augustis tehingute koguväärtus 30%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 12% ning koguväärtus 22%.

Augustikuu tehingud küll juulikuu tasemeni ei pürginud, kuid siiski oli tegemist väga aktiivse kuuga. Augustis toimus Tartu linnas kokku 166 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingut vähem kui juulis ja 46 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 2% madalam, olles augustis 1211 €/m2 (mediaan 1099 €/m2). Võrreldes 2014. aasta augustiga on keskmine hind tõusnud 8%.Tartu-KOM-august-e1442037449456

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 44), kuu varem juulis müüdi 3 eramut vähem ning aasta tagasi augustis müüdi 3 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 28). Juulis ja 2014. aasta augustis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati augustis 225 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 7 069 024 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 25% ning tehingute koguväärtus langes 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 7% ning koguväärtus 32%.

Pärnus toimus augustis 58 korteritehingut. Kuu varem juulis toimus 25 tehingut rohkem ning 2014. aasta augustis toimus 6 tehing rohkem. Keskmine hind oli augustis 982 €/m² (mediaan 936 €/m2), mis võrreldes juuliga tõusis 28% ja 2014. aasta augustiga võrreldes 11%. Keskmise hinna 28% tõusu tõi kaasa Pärnus juulis toimunud komplekstehingud, mis olid alla turuhinna tehingud ning viisid kuu keskmise hinna alla.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 23), mis on eelneva kuuga võrreldes 1 tehing vähem ning aasta tagasi augustis teostati samuti 4 tehingut. Hoonestamata elamumaaga augustis Pärnus tehinguid ei tehtud (maakonnas 24). Kuu varem juulis toimus 3 tehingut ja aasta tagasi augustis  toimus 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 147 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 382 517 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 20% ning koguväärtus 27%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 15% ja koguväärtus 6%.

Nii 2014. kui ka 2015. aasta augustis toimus Viljandi linnas 27 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut rohkem kui 2015. aasta juulis. Augustis toimus Viljandis mitu uue korteri ostu-müügitehingut, mille tulemusel keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 618 €/m² (mediaan 643 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 11% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 6 ostu-müügitehingut (maakonnas 26), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus augustis 1 tehing (maakonnas 2). Juulis ega 2014. aasta augustis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 96 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 928 123 eurot. Kuna juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, langes augustikuu tehingute koguväärtus 89%. August oli Saaremaal metsa- ja maatulundusmaa tehingute poolest vaikne, mis tõi kaasa juuliga võrreldes 45%-lise tehingute arvu languse. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 27% ja koguväärtus 25%.

Augustis teostati Kuressaares 6 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut vähem, kui 2014. aasta augustis. Augustikuu keskmine hind oli 32% kõrgem, kui juulikuu oma, olles 901 €/m² (mediaan 906 €/m2). Keskmise hinna viis üles kalli korteri tehing, mille ruutmeetrihind ulatus 1226 euroni. 2014. aasta augustiga võrreldes tõusis keskmine hind 47%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis kui ka augustis toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 8) eramu ostu-müügitehingut. Aasta tagasi augustis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga juulis ega augustis tehinguid ei teostatud (maakonnas 8). 2014. aasta augustis toimus 3 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas augustis 309 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 026 331 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 6%  ning tehingute koguväärtus 22%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 4% ning koguväärtus 14%.

Augustis toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui juulis ja 5 tehingut vähem kui eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli juuliga samal tasemel – 456 €/m² (mediaan 415 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis on juuliga võrreldes 6 tehingut ja 2014. augustiga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi augustis 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 13). Juulis teostati 4 ja aasta tagasi augustis 10 hoonestamata elamumaa tehingut.



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Умеренный экономический рост на фоне возросших рисков

SEB PankНа уходящей неделе из экономической статистики мы узнали, что в прошлом году рост эстонской экономики был значительно больше, чем было известно до сих пор.

В нынешнем экономическом климате рост ВВП во втором квартале можно также оценить скорее как хороший. В то же время в экономике наблюдается множество проблем – низкая производительность, быстрый рост зарплат и хрупкий экспорт – которые побуждают к осторожности в будущем

Департамент статистики скорректировал экономический рост в сторону повышения

Во вторник завершающейся недели Департамент статистики опубликовал более подробные данные о расчете валового внутреннего продукта. По уточненным данным, во II квартале экономика Эстонии выросла по сравнению с аналогичным периодом прошлого года на 2%, что на 0,1% больше, чем по первоначальным данным. Ревизия данных предыдущих периодов принесла, однако, гораздо более заметный сюрприз – а именно значительно поднялась оценка экономического роста за 2014 год. Согласно новым данным, в 2014 году ВВП вырос не на 2,1%, как было известно до сих пор, а на 2,9%. Система ведения национальных счетов сложна, и изменение оценок в результате уточнения данных – обычное дело, однако такая значительная коррекция является скорее исключением.

Наиболее заметный вклад в экономический рост во II квартале внесли чистые налоги на продукцию, т.е. значительное улучшение поступления налога с оборота, которое, в свою очередь, поддержали рост частного потребления и улучшение налогового контроля. Среди отраслей наиболее значительный вклад в экономический рост, как и ожидалось, внесла оптовая и розничная торговля. Частное потребление выросло по сравнению с аналогичным периодом прошлого года на 5,4%.

Благодаря быстрому росту реальной заработной платы и низким ценам на энергию, у людей на руках остается больше средств, и они имеют возможность потреблять больше прежнего; расходы возросли, прежде всего, на продукты питания и свободное времяпрепровождение. Негативное влияние на экономический рост оказало сильное снижение добавленной стоимости в секторе транспорта и складского хозяйства, а также в обрабатывающей промышленности. Большую роль в падении в обоих секторах сыграла Россия, поскольку идущий в этом направлении транзит и экспорт заметно снизились.

Среди важных торговых партнеров Эстонии наиболее быстрый рост в годовом сравнении наблюдался в Швеции (2,9%), однако и экономика нашего южного соседа, Латвии, продемонстрировала значительный рост, на 2,7%. Экономический рост Литвы, напротив, оказался значительно ниже ожидаемого уровня, вследствие чего как SEB, так и центробанк Литвы, существенно скорректировали свои прогнозы в сторону понижения. Согласно скорректированным с учетом сезонных изменений данным, экономика Финляндии во II квартале осталась точно на том же уровне, что и в аналогичном периоде прошлого года, что является самым слабым результатом среди всех государств – членов Европейского Союза. Экономика Союза в целом выросла во II квартале на 1,9%.

В целях оживления экономики правительство Финляндии проводит масштабные реформы в сфере, касающейся рабочей силы, направленные на увеличение конкурентоспобности государства. Одной из основных проблем экономики Финляндии считается высокая заработная плата, не соответствующая уровню производительности. Поскольку правительству сложно поднять создаваемую предприятиями добавленную стоимость или снизить заработную плату, реформа направлена на увеличение фактического рабочего времени в стране, при помощи чего есть надежда привести учетную почасовую оплату на более конкурентоспособный уровень.

Производительность рабочей силы снизилась

Производительность рабочей силы из расчета на одного занятого снижается уже третий квартал подряд. Если в I квартале скорректированный с учетом сезонных изменений показатель снизился на 2%, то во II квартале – на 0,1%. В то же время показатель расходов по оплате труда, выражающий соотношение заработной платы и производительности, стремительно вырос. Расходы по оплате труда начали быстро расти во втором полугодии 2013 года, однако в 2015 году темп роста увеличился, составив 4,9% в I квартале и 3,6% во II квартале.

Это бросает серьезный вызов международной конкурентоспособности Эстонии, поскольку мы не в состоянии создавать достаточно стоимости на фоне растущих ожиданий в отношении заработной платы. Расходы по оплату труда в последние годы выросли в Эстонии быстрее, чем в других странах Европейского Союза, заметно опережая наших конкурентов Латвию и Литву. В прошлом году расходы по оплате труда в Эстонии оказались на 16% выше по сравнению с 2010 годом, в то время как в других странах рост составил всего 10%.
Рисунок 1. Рост производительности рабочей силы и расхода на единицу рабочей силыnadal_37_joon_1

Безработица достигла нижнего предела

Последние данные Кассы по безработице относительно зарегистрированной безработицы по состоянию на конец августа заставляют задуматься, стоит ли в последующие месяцы ожидать более быстрого роста безработицы, чем позволяет предполагать обычная сезонность? По сравнению с июлем нынешнего года, в августе число безработных уменьшилось, однако по сравнению с тем же месяцем 2014 года количество безработных увеличилось на 185 человек, или на 0,7%. В общей сложности, на учете в Кассе по безработице в августе состояло 25 409 человек. В то же время в июле число безработных выросло по сравнению с июнем. Темп снижения числа зарегистрированных безработных замедлялся в течение всего года.

С одной стороны, мы приближаемся к ситуации, когда все хотели бы работать, и способные люди нашли себе применение. С другой стороны, все очевиднее становится несоответствие между растущими зарплатами и снижающимися доходами от предпринимательства, вследствие которого трудоемкие предприятия вынуждены оптимизировать свою деятельность. Поскольку занятость достигает пика в летние месяцы, незначительное увеличение зарегистрированной безработицы осенью является обычным, однако вследствие давления в части зарплат в этот раз в воздухе витает риск того, что рост будет выше обычного.
Рисунок 2. Изменение числа безработных в 2015 году по сравнению с аналогичным месяцем прошлого годаnadal_37_joon_2

Резкий спад в области экспорта

Если в июне рост экспорта Эстонии был наибольшим в этом году, 3%, то в июле последовал резкий спад. В общей сложности вывоз товаров снизился на 6%, т.е. на 57 млн евро. Основной причиной снижения стало резкое замедление роста экспорта в направлении Швеции (в июле рост составил всего 1%) и существенное падение – в направлении Латвии (-16%). Экспорт из Эстонии в Швецию, как известно, тесно связан с внутренним спросом одного крупного предприятия – производителя телекоммуникационной техники и, как отражает статистика промышленной продукции за июль, причиной торможения роста стал именно спад в объеме вывоза электроники мобильной связи.

Хорошая новость состоит в том, что в нынешнем году более чем в два раза вырос вывоз из Эстонии в Швецию деревянных домов, также резко выросла продажа мебели и матрацев. На падение экспорта в Швецию в годовом сравнении наибольшее влияние оказал скорее превышающий обычный объем экспорта в июле прошлого года. В июне-июле вследствие более низкой сравнительной базы притормозился темп снижения экспорта в Россию, в то же время быстро вырос экспорт в Германию и Норвегию.

Продолжается снижение потребительских цен

Дальнейшее снижение цен на нефть положительно повлияло на кошелек потребителя Эстонии. Потребительские цены в августе снизились на 0,3%, т.е. на столько же, на сколько и в предыдущем месяце. Снижение индекса потребительских цен шло, в принципе, весь год, за исключением мая, когда рост индекса составил 0,1%. Дешевое топливо способствует снижению транспортных расходов, которые являются одним из важнейших компонентов индекса потребительских цен. Кроме того, дешевое топливо косвенно влияет и на цены на другие группы товаров.

Поскольку в более благополучных странах Западной Европы доля транспортных расходов ниже, в еврозоне потребительские цены снизились в августе на 0,2%. Поскольку цены на нефть оказались ниже прогноза, снизилась и инфляция еврозоны, и многие учреждения уменьшили прогнозы роста цен на нынешний и следующий год. В Эстонии мы, как ожидается вследствие более низкой сравнительной базы, станем свидетелями первых признаков инфляции в ноябре и декабре нынешнего года. Как мы помним, наиболее значительное падение цен на топливо произошло именно в конце прошлого года. Начиная со следующего года в Эстонии ожидается умеренное восстановление инфляции.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Elu korteriühistus: Sõiduki teisaldamine

katri-sarapuuMeie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.

Küsimus: Kas tõesti võib oma mittevajaliku auto tasuta võõrale õuele „unustada“, ilma et selle eest vastutama peaks?

Vastus: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Korteriühistu võib LS § 92 lg 51 alusel nõuda sõiduki, mis on pargitud õigusvastaselt korteriühistu territooriumile teisaldamist tähistava liiklismärgiga märgistatud alale, teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Käesolevas olukorras on oluline, et korteriühistu territooriumil oleks teisaldamist tähistav liiklusmärk, mis näitab, et õigusvastaselt korteriühistu territooriumile pargitud sõidukid teisaldatakse. Kinnine hoov ehk eramaa kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6). Kui vastavasisuline liiklusmärk on paigaldatud korteriühistu territooriumile, võib korteriühistu sõiduki teisaldamist nõuda. Silmas tuleb pidada, et sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.

Kulud, mis on seotud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega, hüvitab selle juht, omanik või valdaja LS § 92 lg 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 92 lg 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pressiteade: ilmus käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Tõnu ToomparkKontaktid

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Moderate economic growth, yet risks have increased

SEB PankEconomic statistics for the past week revealed that the Estonian economy grew a lot more last year than was previously thought.

The growth of GDP in the second quarter can also be regarded as being good. At the same time, there are a number of issues plaguing the economy – low productivity, rapid wage growth and fragile exports – which lead to caution with regards to the future.

Statistics Estonia adjusted economic growth upwards

On Tuesday of this week, Statistics Estonia published more detailed information on the accounting of the gross domestic product. According to the corrected data, in Q2 the Estonian economy grew by 2% when compared to the same time last year, which is 0.1% higher than the initial estimate. Revision of the data from the previous periods, however, resulted in an even bigger surprise – namely the rating of the economic growth in 2014 was raised significantly. According to the new data, in 2014 GDP increased 2.9% instead of the previously thought 2.1%. The system of national accounts is complicated and it is common that the ratings are revised when more detailed data is sourced, but correcting them to such an extent is uncommon.

In Q2 the biggest contribution to economic growth was made by net taxes on products, more precisely a significant increase in the collection of value-added tax, which in turn was supported by increased private consumption and tax supervision. In terms of fields of activity, as expected, the biggest contribution to economic growth was made by wholesale and retail trade. When compared to the same period last year, private consumption has increased by 5.4%.

The rapid growth of real wages and low energy prices have left people with more disposable income, making it possible to consume more; mainly expenditures on food and recreation have increased. A strong decline in added value in the fields of transport, storage and the processing industry had a negative effect on economic growth. Russia plays a significant role in the decline of both these sectors, as transit and export in that direction has decreased significantly.

Out of the more important trade partners for Estonia, year-on-year the GDP of Sweden experienced the fastest rate of growth at 2.9%; however, the economy of our southern neighbours in Latvia grew by a solid 2.7%. Economic growth in Lithuania, however, has not met expectations, which is why both SEB as well as the central bank of Lithuania have significantly lowered this year’s growth forecast. Based on the seasonally adjusted data, the Finnish economy was at precisely the same level in Q2 as the same time last year, which is the poorest result among all European Union Member States.

The economy of the union as a whole grew by 1.9% in Q2. In order to kick-start the economy, the government of Finland has launched extensive workforce reforms, which should increase the country’s competitiveness. High wages that do not correlate with productivity are regarded as being one of the main problems with the Finnish economy. As it is difficult to raise the added value created by companies or to decrease the wages paid, then the reform is targeted towards extending the actual time worked by the Finns, to bring the accounted hourly fee to a competitive level.

The productivity of the labour force has declined

Productivity of the labour force per person engaged is in decline for the third consecutive quarter. When in Q1 the seasonally adjusted actual indicator decreased by 2%, then in Q2 it fell 0.1%. At the same time, the indicator expressing the relation between pay and productivity, unit labour cost, has increased rapidly. The unit labour cost increased its pace in the second half of 2013; however, in 2015, the growth rate has increased even further, rising by 4.9% in Q1 and 3.6% in Q2.

This is a serious challenge for Estonia’s international competitiveness, because we are not able to create enough value for the increasing expectations for wages. In recent years, the increase in the unit labour cost in Estonia has been the fastest in the European Union, surpassing by far our competitors Latvia and Lithuania. Last year, the unit labour price was 16% higher than in 2010, while growth amounted to only 10% in the other Baltic States.
Figure 1. Productivity of the workforce and unit labour cost per person engagednadal_37_joon_1

Unemployment has reached its lower limit

Recent data from the Estonian Unemployment Insurance Fund raises the question of whether the next few months will bring about a bigger increase in unemployment than regular seasonality would suggest. While the number of unemployed people decreased in August when compared to July of this year, then when compared to the same month in 2014, the number of unemployed people grew by 185 people, or 0.7%. In total there are 25,409 people registered with the Estonian Unemployment Insurance Fund.

The number of unemployed people also grew in July, when compared to June. The pace of the decline in the number of registered unemployed people has slowed down over the course of the whole year. On the one hand, we are approaching a situation where all the people, who want to and are able to, have been engaged. On the other hand, the discord between the growing salaries and declining business profits is becoming increasingly clearer, which is why labour-consuming enterprises need to optimise their activities. As employment peaks in the summer months, a slight increase in registered unemployment in the autumn is normal; however, due to the pressure on wages, there is a danger that the growth this year will be much steeper than usual.
Figure 2. Changes in the number of unemployed people in 2015 when compared to the same month last year.

Steep fall in exports

In June, Estonia’s exports grew by 3%, their highest level this year, followed by a steep decline in July. In total, the exporting of goods fell by 6% or EUR 57 million. The main reason for this decline was the significant slowdown in exports in the direction of Sweden (growth of only 1% in July) and a big decline in the direction of Latvia (- 16%). As is known, Estonia’s exports to Sweden are closely tied to the internal demands of a large company engaged in the manufacturing of telecommunications equipment, and as revealed by the industrial production statistics for July, it was precisely a decline in the export of mobile communications electronics which curbed growth.

On the positive side, the export of wooden houses from Estonia to Sweden has more than doubled, and the sales of furniture and mattresses have also experienced rapid growth. The year-on-year decline of exports towards Latvia was mostly impacted by the unusually large volume of exports in July of last year. Due to the lower comparison base, in June and July the decline of exports towards Russia is slowing down, while exports to Germany and Norway is growing rapidly.

Consumer prices still falling

The further decline in the price of oil has had an impact on the wallets of Estonian consumers. Similarly to the previous month, in August consumer prices fell by 0.3%. There has basically been a decline in the consumer price index lasting for the whole year, with May being the only exception, when the consumer price index increasing by 0.1%. Cheap fuel decreases expenditures on transport, which is one of the most important components of the consumer price index. Also, the impact of cheap fuel is also indirectly reflected in other groups of goods. As the share of transport expenses is smaller in the more well-off countries in Western Europe, consumer prices in the euro zone grew 0.2% in August.

The price of oil being lower than estimated has also suppressed inflation in the euro zone, and several institutions have lowered their projections for the increase in prices during the current and following year. In Estonia, the first signs of inflation should probably appear in November and December of this year, mainly due to the lower comparison basis. It may be recalled that the biggest fall in fuel prices occurred at the end of last year. A moderate reappearance of inflation is expected next year in Estonia.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

SEB: Majandus kasvas mõõdukalt, kuid riskid on kasvanud

SEB PankLõppeva nädala majandusstatistikast saime teada, et Eesti majandus kasvas eelmisel aastal seni teada olnust palju enam.

Ka teise kvartali SKP kasvu võib hinnata praeguses majanduskliimas pigem heaks. Samas on majandust kummitamas mitmed probleemid – vähene tootlikkus, kiire palgakasv ja habras eksport – mis tuleviku osas ettevaatlikuks teevad.

Majandus kasvas mõõdukalt, kuid riskid on kasvanud  Statistikaamet korrigeeris majanduskasvu ülespoole Lõppeva nädala teisipäeval avaldas Statistikaamet põhjalikumad andmed sisemajanduse koguprodukti arvestuse kohta. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, mis on esialgsest hinnangust 0,1% enam.

Eelmiste perioodide andmete revideerimine pakkus sellest aga hoopis suurema üllatuse – nimelt tõsteti märkimisväärselt senist hinnangut 2014. aasta majanduskasvule. Uute andmete kohaselt suurenes SKP 2014. aastal varasema 2,1% asemel 2,9%. Rahvamajanduse arvepidamise metoodika on keerukas ja andmete täpsustumisel on hinnangute muutmine tavapärane, niivõrd suur korrigeerimine on aga pigem erandlik.

Suurima panuse majanduskasvu andsid II kvartalis netotootemaksud ehk oluliselt parem käibemaksu laekumine, mida omakorda toetas eratarbimise kasv ja parem maksukontroll. Tegevusaladest panustas majanduskasvu oodatult kõige enam hulgi- ja jaekaubandus. Eratarbimine suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,4%.

Kiirelt kasvanud reaalpalk ja madalad energiahinnad on jätnud inimestele rohkem raha kätte ning võimaldanud tarbida senisest enam, kulutused on suurenenud eelkõige toidukaupadele ja vaba aja veetmisele. Majanduskasvu mõjutas negatiivselt tugev lisandväärtuse vähenemine veonduse ja laonduse alal ning töötlevas tööstuses. Mõlema sektori languses on suur roll Venemaal, kuhu suunduv transiit ja eksport on märkimisväärselt vähenenud.

Eesti olulistest kaubanduspartneritest kasvas aastavõrdluses kõige kiiremini Rootsi SKP – 2,9%, kuid ka lõunanaabrite lätlaste majandus kosus tugeva 2,7% võrra. Seevastu Leedu majanduskasv on jäänud oodatule märkimisväärselt alla, mistõttu on nii SEB kui Leedu keskpank selle aasta oodatavat kasvuprognoosi tublisti allapoole korrigeerinud. Soome majandus oli sesoonselt korrigeeritud andmetel II kvartalis täpselt samal tasemel eelmise aasta sama ajaga, mis oli kõige nigelam tulemus kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide seas. Liidu majandus tervikuna suurenes II kvartalis 1,9%.

Majanduse käivitamiseks on Soome valitsus alustanud mahukate tööjõureformidega, mis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Soome majanduse üheks peamiseks probleemiks peetakse tootlikkusele mittevastavat kõrget töötasu. Et keskvalitsusel on ettevõtete loodavat lisandväärtust tõsta või makstavat palka vähendada keerukas, siis on reform suunatud soomlaste tegeliku tööaja pikendamisele, et selle abil arvestuslik tunnitasu konkurentsivõimelisemale tasemele saada.

Tööjõu tootlikkus on langenud

Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta langeb juba kolmandat kvartalit järjest. Kui I kvartalis vähenes sesoonselt korrigeeritud reaalnäitaja 2%, siis II kvartalis 0,1%. Samal ajal on palga ja tootlikkuse suhet väljendav indikaator, tööjõu erikulu, kiirelt kasvanud. Tööjõu erikulu hakkas hoogsamalt suurenema 2013. aasta teises pooles, kuid 2015. aastal on kasv veelgi kiirenenud, tõustes I kvartalis 4,9% ja II kvartalis 3,6%.

Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele on see tõsine väljakutse, sest me ei suuda kasvava palgaootuse jaoks piisavalt väärtust luua. Tööjõu erikulu on viimastel aastatel kasvanud Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, ületades märkimisväärselt meie konkurente Lätit ja Leedut. Eelmisel aastal oli Eesti tööjõu erikulu 16% suurem kui 2010. aastal, teistes Balti riikides oli kasv vaid 10%.
Töötus on jõudnud alumise piirini

Töötukassa viimased andmed registreeritud töötuse kohta augusti lõpu seisuga panevad küsima, kas järgmistel kuudel on oodata suuremat tööpuuduse kasvu, kui tavapärane sesoonsus lubaks eeldada? Võrreldes selle aasta juuliga, augustis küll töötute arv vähenes, kuid 2014. aasta sama kuuga võrreldes suurenes töötute arv 185 inimese ehk 0,7% võrra. Kokku oli augustis Töötukassas arvel 25 409 isikut. Samuti kasvas juulis töötute arv võrreldes juuniga.

Registreeritud töötute arvu kahanemistempo on aeglustunud terve aasta jooksul. Ühelt poolt oleme lähemal jõudmas olukorrale, kus kõik tööd teha soovivad ja suutvad inimesed on rakenduse leidnud. Teisalt on kasvava palga ja väheneva ettevõtlustulu vaheline ebakõla aina selgem, mistõttu peavad tööjõumahukad ettevõtted oma tegevust optimeerima. Et tööhõive saavutab tipu suvekuudel, siis on registreeritud töötuse kerge suurenemine sügisel tavapärane, kuid palgasurve tõttu on seekord õhus risk, et kasv saab olema tavapärasest järsem.

Järsk langus ekspordis

Kui juunis tegi Eesti eksport seni aasta suurima kasvu 3%, siis juulis järgnes sellele järsk kukkumine. Kokku vähenes kaupade väljavedu 6% ehk 57 mln euro võrra. Kahanemise peamine põhjus oli Rootsi suunduva ekspordi senise kasvu tugev pidurdumine (kasv vaid +1% juulis) ja suur langus Läti suunal (-16%). Eesti eksport Rootsi on teatavasti tihedalt seotud ühe suure telekommunikatsioonitehnikat tootva ettevõtte sisenõudlusega ja nagu näitas ka juuli tööstustoodangu statistika, just mobiilsideelektroonika väljaveo langus kasvu pidurdaski.

Positiivse poole pealt on sellel aastal rohkem kui kahekordistunud Eesti puitmajade väljavedu Rootsi ja kiirelt kasvanud ka mööbli ning madratsite müük. Läti suunalise ekspordi langust aastases võrdluses mõjutas pigem eelmise aasta juuli tavapärasest kõrgem ekspordimaht. Juunis-juulis on madalama võrdlusbaasi tõttu pidurdunud ekspordilanguse vähenemine Venemaa suunal, kiirelt on kasvanud eksport aga Saksamaale ja Norrasse.

Tarbijahinnad odavnevad endiselt

Nafta hinna edasine langus on soodsalt mõjutanud Eesti tarbijate rahakotti. Tarbijahinnad alanesid augustis 0,3% ehk sama palju kui eelneval kuul. Tarbijahinnaindeksi kahanemine on toimunud põhimõtteliselt terve aasta vältel, ainsaks erandiks mai, kui indeks 0,1% võrra suurenes. Odav kütus vähendab kulutusi transpordile, mis on tarbijahinnaindeksi üks olulisemaid komponente. Lisaks kandub odava kütuse mõju kaudselt üle teistele kaubagruppidele.

Et jõukamates Lääne-Euroopa riikides on transpordikulutuste osakaal väiksem, kasvasid eurotsoonis tarbijahinnad augustis 0,2%. Prognoositust madalam nafta hind on surunud alla aga ka euroala inflatsiooni ja mitmed institutsioonid on oma prognoose selle ja järgmise aasta hinnakasvule alandanud. Eestis peaksime esimesi märke inflatsioonist nägema käesoleva aasta novembris ja detsembris, seda just madalama võrdlusbaasi tõttu. Mäletatavasti toimus suurem kütusehindade langus just eelmise aasta lõpul. Järgmiseks aastaks on Eestis oodata mõõduka inflatsiooni taastumist.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uus turuülevaade “Korteriturg: edasised suundumuses – 2015”

Korteriturg 2015: edasised suundumusedOlen kokku pannud uue elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumuses – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänasele elamispindade turule.

Turuülevaade keskendub elamispindade turu kitsaskohtadele, riskidele, aga ka positiivsetele teguritele. Nagu ikka vaatab ülevaade prognoosides pool-poolteist aastat ettepoole.

Ülevaadet käin tellijate juures esitlemas. Presentatsiooni materjal käib esitluse juurde. Esitluse pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale presentatsioonile toimub 16/09/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“mahus 4 akadeemilist tundi.

Turuülevaate tellimiseks või seminarile registreerumiseks palun kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Üürikoolitus toimub Tallinnas 15/09/15

toompark-hindpereVeel on võimalik registreerida Tallinnas toimuvale üürikoolitusele!

Koolitusel saab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist ning praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest. Lisaks saavad koolitusel praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Koolituse lektorid on Evi Hindpere Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja kinnsivaraanalüütik Tõnu Toompark

Üürikoolitusest märksa laiemalt kajastab üürisektori temaatikat üürikoolituse lektorite Tõnu Toomparki ja Evi Hindpere kirjutatud käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub Tartus 06/10/2015

Tartus toimub kuuendal oktoobril koolitus “Kinnisvaraõigus”

Koolitusel “Kinnisvaraõigus” saab:

    • terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest;
    • hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks
    • võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt.

Lektor Evi Hindpere

Koolitused toimuvad TÜ Raamatukogus, W.Struve 1 Tartu.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üürikoolitus