Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Aprillis jäi majutusettevõtetes peatunud turistide arv mullusele tasemele

11.06.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta aprillis 209 400 turisti, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 132 700 välisturisti, mis oli 5% vähem kui eelmise aasta aprillis. Välisturistide arv on vähenenud 2015. aasta kõigil neljal esimesel kuul võrreldes eelmise aasta sama kuuga. 68% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist.

Nendest riikidest kokku peatus majutusettevõtetes 8% vähem turiste kui eelmise aasta aprillis. Läti turistide arv suurenes 7%, kuid Venemaalt saabus 38% ja Soomest 3% vähem turiste kui 2014. aasta aprillis. Eesti turismi teistest peamistest partnerriikidest kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes Leedu (9%), Saksamaa (6%) ja Suurbritannia (16%) turistide arv. Aasia riikidest saabus turiste 2014. aasta aprilliga võrreldes 41% rohkem.

37% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 76 700, mida oli 10% rohkem kui eelmise aasta aprillis. 59% siseturistidest olid puhkusereisil ja 28% tööreisil. Kolmandik siseturistidest peatus Harju maakonna, 14% Pärnu maakonna ja 12% Tartu maakonna majutusettevõtetes. Nende maakondade majutusettevõtetes peatus ka rohkem siseturiste kui eelmise aasta aprillis.

Aprillis pakkus külastajatele teenust 918 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 400 tuba ja 40 700 voodikohta. Täidetud oli 41% tubadest ja 32% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2014. aasta aprilliga võrreldes euro võrra kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 38 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 29 eurot ja Tartu maakonnas 32 eurot.

Majutamine piirkonniti, aprill 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	918	182	54	97	267	318
Toad	18 364	8 053	1 053	1 242	4 164	3 852
Voodikohad	40 736	17 013	2 190	3 017	9 198	9 318
Tubade täitumus, %	41	56	31	20	34	25
Voodikohtade täitumus, %	32	45	28	15	29	18
Majutatud	209 396	128 318	8 966	8 525	34 280	29 307
Ööbimised	390 104	227 364	18 111	13 907	79 025	51 697
Eesti elanikud	124 467	38 420	10 218	10 075	32 684	33 070
väliskülastajad	265 637	188 944	7 893	3 832	46 341	18 627
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	38	28	32	28	29

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 23 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuni 2015

10.06.2015 Urmas Tehver

Sarnaselt aprillile oli ka mai Tallinna korteriturul väga aktiivne – tehti viimaste aastate uus tehingute arvu rekord 813 tehinguga kuus, mis on 14 tehingut ehk 1,8% rohkem kui aprillis.

Umbes 22% tehingutest tehti uute korteritega, mis on samas suhtes ka eelneva paari kuuga. See näitab, hoolimata vahepeal meedias kõlanud seisukohtadele, et ka korterite järelturg on aktiivne ja tehinguid tehakse palju. Aktiivne on olnud ka juunikuu algus, kuu kokkuvõttes, arvestades mitmeid tulevasi riigipühasid, tõenäoliselt siiski aprilli ja mai tulemuseni ei jõuta.

Müüdud korteriomandite keskmine m2 hind oli 1548 EUR/m2, mis on 0,7% madalam kui aprillis, samas aastases võrdluses oli hinnatõus 12,3%. Arvestades, et viimastel kuudel toimunud keskmisest kallimate arendusprojektide (Kentmanni tn 6, Pirita tee 26) korterite müükide vormistamise mõju järgnevate kuude keskmisele hinnale kaob, siis on oodata keskmise hinna paigalpüsimist või vaikset langust.

Korterite müügipakkumiste arv (kuulutuste arv portaalis kv.ee) on tõusnud üle 9000-e, mis on viimase ca kolme aasta kõrgeim. Paratamatult mõjutab see müügiperioode pikenemise suunas.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et õige hinnaga müüdavale varale leitakse ostja tõenäoliselt kiiresti. Objektid, mille müügihinna määramisel on loodetud, et turuhind kasvab soovidele järgi, jäävad müüki ajani mil omanik on valmis oma hinnaootused tooma turuhinnale vastavaks. Aga nii on see stabiilse turu olukorras alati olnud.

Tallinna kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi

10.06.2015 Tõnu Toompark

Arvestades mitme Eesti jaoks olulise ekspordituru keerulist olukorda on majanduse kasv seni olnud rahuldav
Majanduskasv kiireneb vahemikku 3–4%, mis vastab praegusele kasvuvõimekusele
Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi vähenemine on ohumärk

Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks kui enne kriisi. Selle aasta 2,2% majanduskasv on umbes sama suur nagu eelmise aasta oma. Järgmisel kahel aastal jääb kasv 3–4% juurde, mis on ühtlasi Eesti pikaajaline kasvuvõimekus. Hoogsam kasv on piiratud nii elanike arvu vähenemise kui ka praeguseks välja kujunenud tootmisstruktuuri, -sisseseade ja -tehnoloogia tõttu, mida on varasemaga võrreldes keerulisem ja kulukam täiendada. Kasvu toetavate struktuurireformideta saaks majanduskasv kiireneda üle 4% üksnes ajutiselt ja tõenäoliselt majanduse ülekuumenemise hinnaga.

Kuna mitme olulise ekspordituru olukord on keeruline, võib Eesti majanduse eelmise aasta kasvu pidada rahuldavaks. Järgmiste aastate majanduskasvu väljavaade pole detsembriprognoosiga võrreldes eriti muutunud, sest eksportiv sektor on suutnud seni raskustega edukalt toime tulla. Kuigi kaubavedu Venemaale on vähenenud umbes kaks korda ja Venemaa negatiivne mõju jõuab Eesti majandusse ka teiste kaubanduspartnerite kaudu, on ekspordi maht siiski suurenenud.

Venemaa osakaalu vähenemist väliskaubanduses on tasakaalustanud Rootsi ja euroala riikide osakaalu suurenemine. See muutus on Eesti jaoks soodne ka lähiettevaates. Euroala kasvu turgutab nõrgem euro vahetuskurss, paranenud konkurentsivõime, tööpuuduse vähenemine, ekspansiivne rahapoliitika, väiksemad krediidipiirangud ja pisem vajadus avaliku sektori eelarvet konsolideerida.

Eesti majanduskasvule on viimastel aastatel aidanud kõige enam kaasa hoogne sisetarbimine. Tarbimine on suurenenud eelkõige tänu majapidamiste sissetulekute kasvule: nii hõive kui ka keskmine palk on kerkinud kiiremini, kui ettevõtete tootmismahu kasvu põhjal võinuks oodata. Palgakulude jõudsast kasvust hoolimata on ettevõtete arvates nende konkurentsivõime Euroopa Liidu turul pigem paranenud. See annab alust arvata, et hinnaväline konkurentsivõime on paranenud ning Eesti eelis tootjana ei seisne vaid odavas tööjõus.

Hõive kasv ja muutumatu täitmata töökohtade määr viitavad sellele, et palgatõusu surve pole suurenenud. Töötuse määr on langenud buumiaja taseme juurde ning positiivse suundumusena on vähenenud ka pikaajaliste töötute hulk. Hõivatute arv rahvastiku kahanemise tõttu järgmistel aastatel väheneb, kuid 2016. aastal jõustuva töövõimereformi tulemusena on alates 2017. aastast hõive kahanemine väiksem kui tööealiste inimeste oma. Paljudel uutel reformi käigus tööturule sisenejatel ei ole siiski sobivaid oskusi ega teadmisi, mistõttu töötuse määr reformi tagajärjel tõuseb.

Ettevõtlussektori kasumi vähenemine viitab ohule, et investeerimine ja majanduse kasvuvõimekuse ülesehitamine võivad muutuda keerulisemaks. See võib juhtuda, kui eelmisel aastal aset leidnud kasumi kahanemine jääb kestma pikema aja jooksul. Ettevõtlussektori kasum saab suureneda aga peamiselt tootlikkuse tõusu kaudu, mille jaoks on tarvis investeerida tootmise tõhustamisse ja tootearendusse. Investeerimine tootmise tõhustamisse on vältimatu ka tööealiste arvu vähenemise tõttu. Laenutingimused investeeringute rahastamiseks ja edasiseks kasvuks on jätkuvalt soodsad.

Eelmisel aastal alanud tarbijahindade langus on olnud Eesti jaoks soodne. Energiakandjate hinna langusel on olnud positiivne mõju, kuna Eesti impordib kütuseid rohkem, kui ekspordib. Teiste riikidega võrreldes on odavam energia Eesti majandust ergutanud pisut enam, sest siin tarbitakse energiat suhteliselt rohkem.

Hinnatõus kiireneb selle aasta teisel poolel, kuna toiduained ja energia hakkavad kallinema. Järgmisel kahel aastal hakkavad hinnataset kergitama plaanitavad tarbimismaksude tõusud. Lisaks sisemaise toodangu hinna tõusule, mida veab palgakulude kasv, on euro odavnemise tõttu hakanud juba kiirenema ka importtoodete hinna tõus.

Eesti valitsuse eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on vajalik, et pakkuda stabiilsust väliskeskkonna riskidele avatud väikeriigile. Valitsus saab tegutseda vastutsükliliselt ja tasandada riskide realiseerumise korral nende negatiivseid mõjusid vaid siis, kui eelarves on muudatusteks piisavalt ruumi. Kevadel ametisse asunud uus valitsus kinnitas eelarvestrateegias pühendumust hoida eelarve keskpikas vaates tasakaalus. Eesti Panga prognoosi kohaselt on üldjoontes võimalik tasakaal ka saavutada. Eelarve püsib siiski prognoosiperioodi lõpuni väikses struktuurses puudujäägis, sest plaanitavate sotsiaaltoetuste ja investeeringute tõttu ületavad kulud tulude pikaajalist tasakaalutaset. Uus koalitsioon on jätkanud strateegilise eesmärgi kohaselt maksukoormuse nihutamist tööjõult tarbimisele. Selle juures on oluline jälgida, et järskude ja ootamatute maksumuudatustega ei suurendataks tarbijate ega ettevõtete ebakindlust.

Majanduskasv kiireneb järgmistel aastatel tagasihoidlikult ning seda ümbritsevad riskid võivad kasvu pigem veelgi vähendada.Olulisemad kasvu väljavaadet ohustavad riskid tulenevad endiselt väliskeskkonnast: kaubanduspiirangute ja geopoliitiliste suhete edasine kulg Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, aga ka maailmamajanduse taastumine ja arenevate riikide majanduse üha suurem roll selle määrajana. Majanduse suure investeeringumahukuse juures kätkeb endas ohtu ka pankade rahastamisvõime võimalik halvenemine juhul, kui Põhjamaade varahinnad peaks hakkama langema.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
					Erinevus detsembriprognoosist
	2014	2015	2016	2017	2014	2015	2016
SKP jooksevhindades (mld eurot)	19,53	20,46	21,74	23,21	0,01	0,02	0,10
SKP püsivhindades**	2,1	2,2	3,1	3,6	0,2	0,1	-0,2
Eratarbimine püsivhindades***	4,6	4,6	3,2	3,3	0,8	0,7	-0,4
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades	2,3	3,0	1,5	2,0	1,8	2,7	0,3
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades	-2,8	2,4	4,8	5,8	-5,6	0,7	0,1
Eksport püsivhindades	2,6	1,6	4,8	5,7	-0,5	-1,0	0,5
Import püsivhindades	2,7	0,4	5,1	6,0	0,6	-2,7	0,4
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst)	-0,9	-1,2	-1,2	-0,7	0,0	0,1	-0,2
Tarbijahinnaindeks	-0,1	0,0	2,6	2,7	0,0	-0,8	0,5
Alusinflatsioon	0,5	0,6	1,2	1,9	0,0	0,2	0,2
Teenused	1,1	0,9	1,5	3,0	0,0	0,5	-0,3
Tööstuskaubad	-0,1	0,2	0,8	0,8	-0,1	-0,1	0,5
Energia	-4,0	-4,9	3,6	3,3	-0,3	-4,4	2,2
Toiduained, sh alkohol ja tubakas	1,1	2,2	4,7	3,7	0,1	0,1	0,5
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks	0,5	0,5	2,8	3,0	-0,1	-0,6	0,4
SKP deflaator	2,1	2,5	3,1	3,0	-0,1	0,0	0,6
Tööpuuduse määr (% tööjõust)	7,4	5,9	6,0	7,5	-0,3	-2,0	-1,7
Hõive****	0,8	1,0	-1,0	-0,9	0,9	1,5	-0,3
Keskmine brutokuupalk	5,6	4,6	5,5	6,6	0,2	-0,8	-0,5
Tööjõu ühikukulud	6,4	4,2	1,3	1,6	0,8	1,2	-0,7
SKP töötaja kohta püsivhindades	1,3	1,1	4,1	4,5	-0,7	-1,6	0,1
Erasektori laenujääk perioodi lõpus	2,7	3,4	5,2	6,1	-1,3	-0,4	0,8
Erasektori laenujääk perioodi lõpus (% SKPst)	78,2	77,2	76,4	75,9	-1,0	-1,2	-1,0
Jooksevkonto saldo (% SKPst)	-0,1	1,1	-0,3	-0,3	0,2	1,8	0,8
Brutovälisvõlg (% SKPst)	97,2	91,7	86,6	81,4	-0,4	-2,1	-3,0
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)	0,6	-0,1	-0,1	-0,2	0,9	0,6	0,3
Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst)	0,3	0,5	0,2	0,2	0,1	0,2	0,0
Ajutised meetmed (% SKPst)	-0,3	-0,5	-0,3	-0,3	0,0	0,0	0,0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst)	0,7	-0,1	-0,1	0,0	0,9	0,4	0,3
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti; SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena; * sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta organisatsioone; **** hõlmab residendist tootmisüksusi
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Admiraliteedi basseini äärde kerkivad maaküttel kortermajad

10.06.2015 Tõnu Toompark

Tallinna sadamaalale Admiraliteedi basseini äärde ehitatav neljast hoonest koosnev Promenaadi majade kompleks hakkab esimesena Eestis toimima osaliselt maaküttel.

Järgmise aasta lõpus esimesed asukad saava Promenaadi maja kütteks ammutatakse energiat maja vaivundamendist ehk 20 meetri sügavusel asuvast 174 energiavaiast. Säärane, maailmas juba 1980. aastatest kasutusel olev lähenemine annab küttekuludelt kuni 30% kokkuhoidu. Lisaks kasutatakse hoones ka traditsioonilist kaugkütet.

Majade energiavarustus on planeeritud rohelist mõttelaadi arvestades. Ära kasutatakse ka jahutussüsteemist vabanev soojus, mis tavaliselt õhku paiskub. Süsteemi eesmärk on targalt ära kasutada kõikvõimalik soojusenergia, mis hoonega seotud. Maksimaalne energia kokkuhoid saavutatakse kogu süsteemi töötamise korral.

Promenaadi maja arendaja, Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on Promenaadi maja kolmas ja väga loogiline samm Tallinna sadamapiirkonna kujundamisel terviklikuks ja innovaatiliseks äri- ja elamiskeskkonnaks. Promenaadi maja kerkib maailma kõrgeimate keskkonnasäästlikkusnõuete järgi ehitatud ärihoonete Navigator ja Explorer vahele.

«Promenaadi maja ning selle kõrval asuvad ärihooned Navigator ja Explorer moodustavad tervikpildi, moodsa ja kõrgekvaliteedilise elu- ja töökeskkonna Tallinna sadamaalal,» lausus Mölder. «Ma olen kindel, et juba lähiaastail tuksub siin pealinna vereringe ja töötavad helgemad pead.»

Promenaadi maja asub vanalinna, Rotermanni kvartali ja Admiraliteedi basseini vahel ning on nurgakivi uue mereäärse kvartali tekkel. Maja koosneb neljast huvitava planeeringuga eluhoonest, kus on maksimaalselt arvestatud koduotsijate soovidega. Vanalinna ja merevaatega korterid on keskse asukohaga, avarad ning osaliselt läbi kahe korruse.

Korterite müügiga tegeleva Liven Kinnisvara partneri Andres Aaviku sõnul saab Tallinn sarnaselt teiste põhjamaade pealinnadega peale ala väljaarendmist endale kauaoodatud modernse linnasüdame, mida iseloomustavad jalakäijate tänavad, skandinaavialik arhitektuur, kohvikud, restoranid, rannapromenaad ja jahisadam.

Promenaadi maja koosneb neljast eriilmelisest majast: Kogukonnamaja haljastusega sisehoovis on mõnus pere ja sõpradega aega veeta, Peremaja oma päikeselise mänguväljakuga vastab kõige paremini pereelu nõudmistele, eksklusiivses Peremaja tornis on igal korrusel vaid üks korter ning Linnamaja on siseaatriumiga luksuslik korterelamu. Hoonete all on kaks parkimiskorrust, kus asuvad ka panipaigad; esimesel korrusel on aga ärid ja kohvikud.

Promenaadi majas on kokku 120 läbimõeldud planeeringuga korterit alates väikesest, 49,5 m2 suurusest 2-toalisest kuni 197,5 m2 suuruse 5-toaliseni. Hoonete viimastel korrustel on kõrge õhuruumi ja katuseterrassidega loft’id. Esimeses järjekorras valmib Linnamaja, mille esimesel korrusel on kaubanduspinnad ning 2.-6. korrusel on kokku 43 korterit. Parkimine on maa-aluses parklas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kopli poolsaarele plaanitakse energiasäästlikke munitsipaalmaju

10.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet korraldab Kopli poolsaarel asuvate kasutuskõlbmatuks muutunud elamute lammutamise, vabanevatele kinnistutele on plaanis lähiaastail ehitada energiasäästlikud munitsipaalelamud. Neljapäeval, 11. juunil kell 14 on võimalik tulevastele munitsipaalmajadele kavandatud alal toimuvate lammutustööde hetkeseisuga ja edasiste plaanidega lähemalt tutvuda.

„Käesoleva aasta jooksul on kavas lammutada aadressidel Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 asuvad kasutuskõlbmatud elamud, neist esimese lammutamise oleme juba ette võtnud,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Lammutatud hoonete kinnistud heakorrastatakse ning lähiaastatel ehitame Vasara-Kopliranna kvartalisse uued, kokku umbes saja korteriga munitsipaalmajad. Plaanime koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga piirkonnale struktuurplaneeringu koostada, vastav projekt on juba ette valmistatud.“

Lammutatavad 1950-ndate aastate alguses ehitatud, arhitektuurilise väärtuseta hooned on amortiseerunud ja elamiskõlbmatud, nende renoveerimine ja tänapäevaste nõuetega vastavusse viimine ei ole majanduslikult otstarbekas. Sihtasutus KredEx eraldas nelja elamu lammutamiseks kokku 40 493 eurot toetust. Kredexi lammutustoetuse eesmärk on aidata kohalikke omavalitsusi kasutusest välja langenud elamute lammutamisel.

2014. aastal lammutas linnavaraamet Vasara-Kopliranna kvartalis Vasara tn 7 hoone ning korrastas Kopliranna tn 35 kinnistu, millel asunud hoone langes tuleroaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Mai 2015 ülevaade: ligi 21% Tallinna korterite tehingutest toimus uute korteritega

10.06.2015 Kadri Lest

Maikuus oli Eesti kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne, jäädes küll tehingute arvult alla eelnenud märtsi- ja aprillikuu aktiivsusele, kuid viimastel aastatel haruldane 4000 tehingu piir sai siiski ületatud.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta maikuuga tõusnud 5%. Käesoleva aasta mais teostati Eestis kokku 4056 ostu-müügitehingut koguväärtusega 230,435 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes teostati küll 8% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 8%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa mitme kalli kinnistu müük, näiteks maikuu kõige kallim tehing oli 6 840 000 eurot maksva hoonestatud ärimaaga.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 1835 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 166 085 038 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 2%, samas tehingute koguväärtus tõusis 12%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 30% ja koguväärtus 9%. Tehingute arvu tõusu on toonud kaasa korterituru aktiviseerumine.

Mais toimus Tallinnas 815 korteriomandi tehingut, millest umbes 21% olid uute korteritega sooritatud tehingud. Maikuus toimus 16 tehingut rohkem kui aprillis ja 241 tehingut rohkem, kui eelneva aasta mais. Tallinna keskmine ruutmeetri hind püsib aprilliga samal tasemel – 1548 €/m² (mediaan 1488 €/m²). 2014. aasta maiga võrreldes on keskmine hind tõusnud 12%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas sooritati mais eramutega 32 ostu-müügitehingut (maakonnas 151). Võrreldes aprilliga toimus 11 tehingut ja aastatagusega 2 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 16 tehingut (maakonnas 84). Aprillis teostati 10 ja aasta tagasi mais 18 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati mais 387 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 112 438 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes aprilliga võrreldes 3%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 15%. Tehingute koguväärtuse tõusu Tartus tõi kaasa kahe tootmismaa sihtotstarbega kinnistu müük, millede koguväärtus oli ligi 10% Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samaks, kuid koguväärtus 7% tõusnud.

Mais toimus Tartu linnas 117 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingut vähem kui aprillis ja 10 tehingut rohkem, kui eelneva aasta mais. Järelturu korteritega tehtud tehingute arv jäi mais aprilliga samale tasemele, kuid uute korteritega tehtud tehingute arv langes – teostati 15 uue korteri tehingut. Võrreldes aprilliga oli keskmine hind samal tasemel, olles mais 1242 €/m². 2014. aasta maiga võrreldes on keskmine hind tõusnud 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 16 ostu-müügitehingut (maakonnas 51), kuu varem aprillis müüdi 5 eramut vähem ning aasta tagasi mais müüdi 2 eramu vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 24). Aprillis toimus 5 ja 2014. aasta mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati mais 283 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 705 752 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 10%, samas tehingute koguväärtus tõusis 30%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga on 2014. aastal ehitatud ärihoone müük. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2% ning koguväärtus langenud 13%.

Pärnus toimus mais 64 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut vähem kui aprillis ja 1 tehing vähem, kui eelneva aasta mais. Keskmine hind oli mais 995 €/m² (mediaan 1007 €/m²), mis tõusis võrreldes aprilliga 18% ja 2014. aasta maiga võrreldes 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 26), mis võrreldes eelneva kuuga on 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati mais 2 tehingut (maakonnas 17). Kuu varem aprillis toimus 5 ja aasta tagasi mais 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 133 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 174 407 eurot. Võrreldes aprilliga langes nii tehinguaktiivsus kui ka koguväärtus 19%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 9% ja koguväärtus 12%.

Viljandi linnas toimus 28 korteriomandi tehingut, mis on 13 tehingut rohkem kui käesoleva aasta aprillis ja 1 tehing rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 2015. aasta mai keskmine ruutmeetri hind langes võrreldes eelneva kuuga 25%, jõudes hinnatasemeni 519 €/m² (mediaan 547 €/m²). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 30% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 22), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut ja aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga mais tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid aprillis. 2014. aasta mais toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 150 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 313 755 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 39% ja tehingute koguväärtus 52%. Maikuu tehinguaktiivsus on languses, kuna kuu varem aprillis toimus Saare maakonnas mitu maatulundusmaa komplekstehingut, mis viisid tehingute arvu ülesse. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 21% ja koguväärtus 34%.

Mais teostati Kuressaares 7 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui kuu varem ja 3 tehingut vähem kui 2014. aasta mais. Maikuu keskmine hind oli aprilliga võrreldes 13% kõrgem, olles 738 €/m² (mediaan 673 €/m²). 2014. aasta maiga võrreldes tõusis keskmine hind 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mais toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 15) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus ka aprillis eramutega 4 tehingut ning aasta tagasi mais 3 tehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati mais 1 (maakonnas 40) ostu-müügitehingut. Aprillis ja 2014. aasta mais toimus 2 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut. Maakonna hoonestamata elamumaa tehingute arvu viis ülesse komplekstehing seotud osapoolte vahel, kus müüdi 18 kinnistut korraga.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas mais 285 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 857 160 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 18%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kolme üle 200 000 maksva kinnisasja müük. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 27% ja koguväärtus 8%.

Mais toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut vähem kui aprillis ja 2 tehingut rohkem kui eelneva aasta mais. Keskmine hind oli mais 506 €/m² (mediaan 496 €/m²). Aprillikuuga võrreldes langes keskmine hind 4% ja aastatagusega võrreldes jäi samale tasemele.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 57), mis on 2015. aasta aprilliga võrreldes 9 tehingut rohkem. 2014. mais teostati sarnaselt käesoleva aasta maiga 19 tehingut. Narva linnas müüdi aprillis 2 (maakonnas 6) ja aprillis 5 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi mais toimub 15 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Merko ehitab Poordi 1 hoone

09.06.2015 Tõnu Toompark

9. juunil 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti ja Trigon Capitali meeskonna poolt juhitud projektiettevõte OÜ Poordi 1 projekteerimis- ja ehituslepingu elu- ja ärihoone rajamiseks asukohaga Poordi 1, Tallinn, Eesti (www.poordi.ee).

Kuue maapealse korruse ning kahe maa-aluse parkimiskorrusega hoone kerkib Admiraliteedi kvartalisse. Energiaefektiivse hoone esimesele kahele korrusele tulevad äripinnad, kolmandale kuni kuuendale korrusele 29 korterit. Hoone arhitekt on Arhitektuuribüroo Pluss.

Leping hõlmab hoone ehitustöid koos infrastruktuuri rajatistega. Lepingu maksumus on ca 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta lõppu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

TTÜ valmistub spordikompleksi rajamiseks

09.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu detailplaneeringu, mis võimaldaks Tallinna Tehnikaülikoolil rajada Vana-Mustamäe külje alla täismõõtmelise staadioni, staadionihoone, tribüünid ja neli tenniseväljakut.

Ühtlasi näeb 11,08 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneering ette alale parkla, busside lõpp-peatuse seisuplatsi ja ühendustee ehitamise ning kuni kahe maapealse korrusega teenindushoone rekonstrueerimise.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas J. Sütiste tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Arvestades planeeringuala asukohta, ümbritsevat hoonestust ja head ligipääsu ühistranspordiga on detailplaneeringuga kavandatav siinsesse linnaruumi igati sobiv. Mustamäe linnaosas puudub kaasaegne esindusstaadion ning see annaks võimaluse parandada Mustamäe linnaosa elanike sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt asub Männiliiva tn 6 kinnistu Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arengualal ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. TTÜ arengualal võivad paikneda õppehooned, teadusasutused, tehnoloogiapargi komponendid, campus, ülikooli elamud, spordi- ja vaba aja ehitised, haljasalad. Männiliiva tn 6 kinnistu jagamisel moodustatakse muuhulgas krunt kinnistu sellele osale, mis jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale. Nimetatud krundile ehitusõigust ei määrata. Detailplaneering on Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Mahulise lahendusega nähakse ette metsapargi maastikku sulanduv atraktiivne ja kaasaegse arhitektuuriga kergejõustikustaadion koos jalgpalliväljakuga ning staadionihoone koos tribüünidega. Kavandatav staadionihoone on oma konstruktsioonides avatud, läbipaistva, kaasaegse arhitektuuriga hoone, millest saab sportimis- ja vaba aja veetmise keskus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Tehnikaülikool. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere alltöövõtja Linnaruumi OÜ.

Ühes Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneeringu koostamisega viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus mõjutab oluliselt keskkonda – sealne liivik on kasvukohaks ja elupaigaks mitmetele kaitstavatele ja ohustatud liikidele, lisaks asub alal haruldaste selgrootute (mardikaliigi Anthobium prolongatum) elupaik. Planeeritaval maa-alal ning selle lähiümbruses kasvab rohkelt kõrghaljastust, ülekaalus on harilikud männid. Keskkonnamõju strateegiline hindamine selgitab välja detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju kaitstavatele ja haruldastele liikidele ning kaitsealale.

Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Mustamäe Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Keskkonnaametiga detailplaneeringu avaliku väljapaneku ning samaaegselt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Riik jätkab lasterikaste perede toetamist

09.06.2015 Tõnu Toompark

Sihtasutus KredEx alustab reedel, 19. juunil lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist.

Ettevõtlusminister Urve Palo sõnul on varasem lasterikaste perede abistamine näidanud, et toetus on end igati õigustanud. „Korras kodu loob lastele paremad õppetingimused, vähendab sotsiaalset tõrjutust, korras hoone hoiab kokku kommunaalkulusid ja suurem elamispind loob võimaluse peret veelgi suurendada,“ ütles minister.

Palo lisas, et kodutoetusega ei lahenda ära paraku kõikide perede muresid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud riiklikult toetatud üürielamute programmiga, mis aitab samuti leevendada paljulapseliste perede eluaseme probleeme.

Riiklik, tagasimaksmise kohustuseta toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus.
Maksimaalseks toetussummaks on 7000 eurot, kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluasemelaenu põhiosajäägi tasumine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelevalve teostamisega seotud kulude katmine.

Taotluste esitamise tähtaeg on 31. juuli 2015.

Varasematel aastatel toetust saanud leibkonnad, kes vastavad toetuse taotlemise tingimustele ja kellel on olemas jätkuv vajadus toetuse järele, peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema kasutanud eelmist toetust sihtotstarbeliselt, projekti tähtaegselt lõpetanud ja KredExile esitanud toetuse kasutamise lõpparuande.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pärnumaal saab nurgakivi energiatõhus elamurajoon

09.06.2015 Tõnu Toompark

9. juunil kell 12.00 toimub Pärnumaal, Sauga vallas, Tammiste külas, Randivälja tee 7 ehitatavale Linnapiiri elamurajoonile nurgakivi panek. Sel aastal valmivad majad panevad aluse uuele tasemel eramajade kvaliteedis ja energiakasutuses Pärnumaal.

LVM Kinnisvara poolt arendatav elamurajoon täidab tühja koha turul, kus on selge puudus uutest ja kvaliteetsetest eramajadest. Energiatõhusad elamud on varustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemidega.

Linnapiiri elamurajooni on planeeritud 23 elamut, esimeses etapis ehitatakse 8 elamut.

Rajatavad ühekordsed elamud on 124 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad 1600-1700 ruutmeetrised krundid. Majade hind jääb vahemikku 129 000-139 000 eurot.

Tavapärasele majade müügile lisaks pakub LVM Kinnisvara ka uudset koduvahetust võimalust Linnapiiri elamutele, kus korteriomanikud saavad oma vana kodu uue elamu vastu vahetada.

Linnapiiri elamurajooni arendajaks ja müüjaks on LVM Kinnisvara, ehitajaks Ardis Ehitus. Linnapiiri elamurajooni elamud on projekteerinud Control AB.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis ligi 1200 kinnisvaraobjekti.

Projekti koduleht: http://www.lvm.ee/linnapiiri

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Lauluväljaku naabrusse kavandatakse korterelamuid

09.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Lasnamäe servale Lauluväljaku naabrusse kolm korruselamut ehitada võimaldava detailplaneeringu kehtestamise.

Narva mnt 105 // Mäe tn 2, Narva mnt 105a ja 107 kruntide detailplaneeringuga on 0,64 ha suurusele planeeringualale kavandatud üks kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, üks kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu ning üks kuni kaheksa maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu.

Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Paevälja asumis Narva mnt ja Mäe tänava ristmikul, Maarjamäe paekalda, Tallinna lauluväljaku ja Paekalda haljasala vahetus läheduses. Praegu on piirkond hoonestatud üksikute kuni kahekorruseliste elamutega, millest enamik on kunagised talukohad. Selge, väljakujunenud hoonestusstruktuur piirkonnas puudub. Kontaktvööndisse jäävad ka Narva mnt äärsed suuremad asfalteeritud platsid, mis on kasutuses nii autoparklate kui ka õppesõiduplatsidena.

Piirkonnas on tagatud hea bussiühendus kesklinnaga. Kesklinnast saabuva ja sinna suunduva ühistranspordi peatused paiknevad vahetult planeeritud maa-ala läheduses ligikaudu 100 m raadiuses. Ühiskondlikud hooned, kaubandus- ja teenindusettevõtted ning lasteasutused lähialal puuduvad. Planeeringuala haljastus on väga mitmekesine. Juurdepääs planeeritud maa-alale on Mäe tänavalt. Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

Maapealsed hooned on omavahel ühendatud maa-aluse keldrikorrusega. Maa-aluse hooneosa katuslagi on planeeritud käidava ja sõidetava hoovialana, kus paiknevad mänguväljakud, haljasalad ja külalistele mõeldud parkimiskohad. Hoonestust teenindavad parkimiskohad valdavalt planeeritud keldrikorruse garaažidesse. Parkimiskohtade planeerimine keldrikorrustele võimaldab maapealse ala kujundada haljastatud ja kujundatud hoovialana, mis liitub terviklikult ümbritseva keskkonnaga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles osaühing Arcadia. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 24. augusti 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 6. – 13. septembrini 2011 ning detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 14. septembril 2011 avalik arutelu. Detailplaneeringu koostas arhitekt Martin Aunin.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 17. märtsi 2014 korraldusega ning oli 17. aprillist kuni 6. maini 2014 avalikul väljapanekul ning 17. juunil 2014 toimus Lasnamäe Linnaosa Valitsuses detailplaneeringu avalik arutelu.

Harju Maavalitsuses korraldati 26. augustil 2014 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud vastuväidete arutelu ning Harju maavanem andis 11. septembri 2014 kirjaga detailplaneeringule heakskiidu.

Arkaadia Halduse AS on võtnud kohustuse tagada oma vahendite arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ehitamine ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Majandus kasvas I kvartalis

09.06.2015 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.

I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,3% ja kasvas 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,7%.

2015. aasta I kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt enim töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine, mis oli tingitud nii elektroonika- kui ka puidutoodete tootmise kasvust. Samal ajal vähendas töötleva tööstuse kasvu oluliselt toiduainete ning paberitoodete tootmise kahanemine. Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus oli olulisim SKP kasvu panustaja kolmandat kvartalit järjest.

2015. aasta I kvartalis oli sarnaselt eelmise kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja transpordi tegevusala lisandväärtuse kahanemine. Kui varem toimus langus peamiselt veondust ja laondust abistavas tegevusalas, siis seekord oli olulisem mõjutaja maismaatransport.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (kasv vastavalt 3,6% ja 4,5%). Seega vähenes teist kvartalit järjest tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta.

SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid. 2015. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. Sellest lähtuvalt kasvasid töötaja kohta makstud hüvitised tootlikkusest oluliselt kiiremini.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2015. aasta I kvartalis nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade ja teenuste eksport kasvas neljandat kvartalit järjest olles enim mõjutatud elektroonikakaupade ja kütuste väljaveo suurenemisest ning mujal klassifitseerimata masinate ning toiduainete väljaveo kahanemisest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,9%. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2015. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 3,3%.

Kui välisnõudlus mõjutas Eesti majandust positiivselt, panustas sisenõudlus SKP kasvu negatiivselt. Sisenõudlus vähenes hinnamõjusid arvesse võttes 1,6% peamiselt kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude muutuse tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses I kvartalis 7,7% olles enim mõjutatud ettevõtete investeeringute vähenemisest masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Sisemajanduse nõudluse ülejäänud komponendid panustasid majanduse kasvu positiivselt.

Alates ESA 2010 metoodika rakendamisest 2014. aasta septembris ühtlustasid Statistikaamet ja Eesti Pank rahvamajanduse arvepidamise ja maksebilansi näitajate revideerimispoliitika. Koos 2015. aasta I kvartali näitajatega uuendati 2014. aasta IV kvartali näitajad. Võrreldes 11.03.2015 avaldatud näitajatega korrigeeris Statistikaamet SKP reaalkasvu 2014. aasta IV kvartalis 0,01 protsendipunkti madalamaks.

08.09.2015 avaldab Statistikaamet tavapärase revisjoni aastate 2011–2014 kohta, mis on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samal kuupäeval avaldatakse ka 2015. aasta I kvartali uuendatud andmed. Lisaks eelpooltoodud muudatustele avaldab Statistikaamet esmakordselt ESA 2010 metoodika järgi ümberarvestatud aegrea I kvartal 1995 – IV kvartal 1999.

Kinnisvara sektor muutuste lävel

09.06.2015 Ero Viik

Viimaste aastate jooksul toimunud positiivsed arengud kinnisvaraturul on andnud paljudele kinnisvaraga tegelevatele inimestele põhjuse rahuoluks. Kinnisvara – kui kapitalimahukas valdkond – võidab tänastest rekordmadalatest baasintressidest rohkem kui ükski teine majandussektor. Pankade huvi rahastada ettevõtteid ja eraisikuid ei ole kadunud ning seda ilmestab ka fakt, et pankade laenuportfellid kasvavad jätkuvalt võrreldes varasemate perioodidega. Olgu mainitud, et Eesti panga andmete kohaselt on 2015. aastal enim pikaajalist laenu väljastatud just kinnisvarasse. Turu arenguid jälgides tekib paratamatult küsimus – kui kaua niivõrd positiivne trend saab jätkuda?

Ärikinnisvara on pakkunud palju võimalusi nii arendajatele kui ka teistele asjaosalistele. Kasvavate kõrvalkulude keskkonnas on paljud ettevõtetest üürnikud hakanud oluliselt rohkem tähelepanu pöörama pinna kasutamise kogukulule, mis on olnud ka üheks peamiseks põhjuseks uutele pindadele kolimiseks. See tähendab, et täna laenuotsust tehes peame arvestama sellega, et B- ja C-klassi pindade omanikud on sunnitud rahavoo säilitamiseks juba lähitulevikus investeerima senisest rohkem aega ja ressursse hoone parendusse. Nõudlus A-klassi pindade järele on aktiviseerinud uute büroohoonete arendused – täna on ettevalmistavas etapis üle 100 000m2 uut büroopinda, mis on ca 5 korda suurem maht kui 2014 kasutusse võeti. Ja see teeb meid ettevaatlikuks.

Viimase kahe aasta jooksul toimunud uute korterite märkimisväärne hinnatõus on tekitanud mitmeid arutelusid selle sektori ülekuumenemisest. Hinnaerinevused uute, esmakasutusse võetavate korterite ja juba aastakümneid kasutuses olevate korterite vahel on kasvanud kiiremini kui varasemalt prognoosisime. Võrreldes viimaste perioodide arenguid aastatel 2006-2008 toimunuga, võime näha olulisi sarnasusi: a) pakkumishindade tõus, mis sõltuvalt piirkonnast on kas 2007. a tasemete lähedal või isegi ületatud. Kesklinna uusarenduste pakkumishinnad on tõusnud tasemele, mis on taskukohane väga piiratud ostjaskonnale; b) turule on tulemas kortereid, mille omahind on kõrge ning vajadusel ruumi hinna langetamiseks ei ole ja c) läbi erinevate vahendajate on sektorisse valmis investeerima isikud, kes igapäevaselt ei ole valdkonnas tegevad ning kelle võimalused projekti käekäiku mõjutada on olematud.

Viimaste kuude uute korteritega tehtud tehingute andmeid vaadates ilmneb, et kui aastases võrdluses on hinnakasv olnud sõltuvalt piirkonnast keskmisest ca 10%, siis kuises võrdluses sellist hinnakasvu enam ei ole. Pigem on näha pakkumishindade mõningast allapoole korrigeerimist. Hinnakasvu pidurdumise peamiseks põhjuseks on pakkumise oluline kasv, mis lähitulevikus veelgi suureneb. Harjumaal on täna pakkumises pisut üle 2000 uue korteri, millest ligi ¼ on täiesti valmis ja sobilik sissekolimiseks, samas kui ¾ on veel arenduses. Ehitusregistri andmetel väljastati käesoleva aasta esimeses kvartalis kasutusluba 973 eluruumile – see on 24% rohkem kui aastal 2014 ja 228% enam kui aastal 2013. Täna on kortermajade arendusi ettevalmistuses ja planeerimises märkimisväärselt rohkem kui ühelgi eelneval ajahetkel viimase viie aasta jooksul. Ja see paneb mõtlema.

Möödunud aastal esitati Swedbanki ca 11 000 laenu- ja liisingutaotlust, kokku rahastasime Eesti ettevõtteid iga päev keskmiselt 3,4mEUR, s.o. kokku 1,2mldEUR. 2015.aasta esimese kvartali seisuga on ettevõtetele väljastatud kehtivate laenude kogumaht ca 3mld eurot ja kinnisvara osakaal sellest on umbes 1/3. Tõsi on ka see, et me ei ole valmis rahastama kõiki projekte. See, kas finantseerimisotsus tuleb positiivne või negatiivne, sõltub eelkõige kolmest asjaolust: a) Milline on panga senine kogemus ettevõtjaga (kõrgem intress ei kompenseeri eelnevat kehva maksekäitumist!) b) Kas planeeritaval arendusel on üks või mitu konkurentsieelist ning kas kasutatud eeldused ja sisendid on usutavad ning c) kas pakkumise-nõudluse suhe ja majanduskeskkond soosivad arenduse ettevõtmist või mitte? Kõik loetletud kolm punkti on võrdselt olulise kaaluga. Tavapäraselt on finantseerimisest loobumise põhjuseks kas a) projekti spekulatiivne iseloom või b) laenuvõtja vähene kogemus analoogse projekti läbiviimises. Kinnisvaraarendusi eelistame ette võtta nende vastaspooltega, kes ka ise on valmis oma raha projekti investeerima, mitte ei opereeri kellegi kolmandate isikute vahenditega.

Kõike eelnevat arvesse võttes tundub, et kinnisvaraturul toimuvad muutused aina kiirenevas tempos. Näeme sümptomeid, mis viitavad turu „ülekuumenemisele“. On põhjust olla ettevaatlik.

Ero Viik

Statistika: Eestis on 164 000 eluasemelaenu

09.06.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartali lõpu seisuga oli Eestis Eesti Panga andmetel 164 000 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv kasvanud 1,9%.

Keskmine eluasemelaenu jääk oli samal ajal 37 150 eurot. Keskmine laenujääk kasvas aastaga 1,2%.

Eesti keskmine palk on viimastel aastatel kasvanud 4-6-protsendise aastase tempoga. Arvestades, et keskmine laenujääk on kasvanud märksa aeglasemalt võib öelda, et laenu teenindamise koormus on laenuvõtjatel pigem hõlpsamaks läinud.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

I kvartalis oli 7300 vaba ametikohta

08.06.2015 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta I kvartalis 7300 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,3%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta I kvartalis 1,3%, mis püsis muutumatuna võrreldes eelmise kvartali ning 2014. aasta I kvartaliga.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (2,5%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,2%).

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli hariduses, kus vabu ametikohti oli 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 37% rohkem.

Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (8%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,04%).

Vabadest ametikohtadest 5300 ehk 73% oli erasektoris ning 27% avalikus sektoris, samas kui 2014. aasta I kvartalis oli vabade ametikohtade osatähtsus erasektoris 76% ning avalikus sektoris 24%. Vabade ametikohtade määr oli 2015. aasta I kvartalis nii avalikus kui ka erasektoris 1,3%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2014. aasta IV kvartalis 68 000 töötajat, mis kasvas 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 10,3%. Kõige enam kasvas 2014. aasta IV kvartalis võrreldes varasema aasta sama ajaga tööjõu käive majutuses ja toitlustuses (57,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (45,8%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal on valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.