Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Jaanuaris tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta jaanuaris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang jaanuaris veel metalltoodete, elektriseadmete ja mööbli tootmises. Toodangu kasv ei olnud laiapõhjaline – enam kui pooled tööstusharud ei saavutanud jaanuaris eelmise aasta taset. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang toiduainete, keemiatoodete ning mootorsõidukite tootmises.

Välisturule müüdi jaanuaris 72% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta jaanuariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule vähenes 1%. Ekspordi suurenemise peamine põhjus oli samuti elektroonikatoodete ja elektriseadmete müügi kasv.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta jaanuaris tööstuses kokku 2% vähem toodangut kui 2014. aasta detsembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% vähem.

2014. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 5% rohkem ja soojust 19% vähem.

Diagramm: Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2015 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise
kuuga sesoonselt
korrigeeritud andmetela
Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata
andmetel
tööpäevade arvuga
korrigeeritud andmetelb
KOKKU -1,5 -0,8 1,8
Energeetika -5,3 -5,1 -3,6
Mäetööstus 6,7 4,8 7,0
Töötlev tööstus -1,1 -0,4 2,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 8,0 22,9 26,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -0,1 8,7 11,2
toiduainete tootmine -3,0 -4,6 -3,1
metalltoodete tootmine 3,4 -0,6 2,9
elektriseadmete tootmine -7,4 -0,1 3,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -4,0 -10,1 -7,3
mööblitootmine 9,5 0,2 3,9
mootorsõidukite tootmine -3,8 -10,0 -7,6
ehitusmaterjali tootmine 4,2 -4,2 -1,9
masinate ja seadmete tootmine -5,1 -7,4 -4,1

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.02.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kaheteistkümne tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

TREV-2 Grupi juhatusse lisandusid Tarvo Kuusk ja Taimo Murer

TREV-2Alates 4. märtsist 2015 liitusid TREV-2 Grupi juhatusega Tarvo Kuusk ja Taimo Murer, grupi juhatus on seejärel neljaliikmeline.

“Taimo Murer ja Tarvo Kuusk on kontserni tütarfirmades tõestanud end väga heade oma valdkonna ekspertidena ja on loogiline areng, et nad võtavad juhtimisvastutuse ka grupi tasandil,” lausus TREV-2 Grupi nõukogu esimees Gert Tiivas.

Tarvo Kuuse vastutusvaldkonnad on TREV-2 Grupis keskkonnaehitus, teede hoole, maavarade kaevandamine ning liikluskorraldusvahendite tootmine. Taimo Murer vastutab kontsernis insenerehituse, teede ehituse ning asfaldi tootmise ja paigaldamise valdkondade eest.

Seni oli TREV-2 Grupi juhatus kaheliikmeline, millesse kuulusid juhatuse esimees Erki Mölder ning finantsdirektor Rein Rätsep. Nii Tarvo Kuusk kui Taimo Murer on grupi insenerehituse ja teede hoolde tütarfirma Teede REV-2 juhatuse liikmed. Tarvo Kuusk on lisaks keskkonnaehituse tütarfirma Taskar juhatuse liige.

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Erki Mölder lahkub ettevõttest 31. märtsil. Uue juhatuse esimehe leidmiseks korraldab ettevõte sihtotsingu. Kuni uue juhatuse esimehe ametisse astumiseni täidab juhatuse esimehe kohuseid Rein Rätsep.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvaraportaal: Tallinnas pakuti veebruaris üürile 3192 äripinda

KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti veebruaris Tallinnas üürile 3192 äripinda. Äripindade pakkumiste arv vähenes aastaga 5%.

Tõnu Toompark, Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige: “Kõige enam on äripindade üüripakkumisi vähemaks jäänud Mustamäel, kus eelmise aasta 519 üüripakkumise asemel oli sel aastal huvilisi ootamas ainult 383 üüripinda.”

Äriruumide pakkumisi tuli portaali andmetel juurde Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinnas pakuti tänavu veebruaris üürile 260 äripinda ehk mullusest 31% rohkem.

Suurematest linnadest on üüripindade pakkumine kasvanud enim Narvas, 43% ja seal oli veebruaris üürnikke ootamas 67 äripinda. Pärnus oli kasv 6% ja äripindu saadaval 219 ning Tartus vähenes äripindade 7%, saadaval 413 pinda.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Reedel tunnustatakse Tartus 2014. aasta parimaid ehitisi

TartuReedel, 6. märtsil kell 13 toimub Tartu Raekoja saalis “Aasta parim ehitis 2014” nominentide tunnustustseremoonia, kus linnavalitsus tänab eelmisel aastal silma paistnud hoonetega seotud isikuid.

Rekonstrueeritud ja laiendatud muude hoonete alagrupis võitis Heino Elleri nimelise muusikakooli uus tiib (Lossi tn 15), ära märgiti ka Pauluse kirik (Riia tn 27/27a).

Muusikakooli puhul hindas žürii ajaloolisele osale oskuslikult juurde ehitatud, arhitektuurivõistlusega leitud moodsa arhitektuurikeelega laiendust, kus on nauditavalt ühendatud sise- ja väliruum ehk kontserdisaal kõrvalasuva Toomemäega. Lossi tn 15 projekteerijad on AS Amhold ja Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik OÜ, ehitaja AS YIT Ehitus, tellija H. Elleri nimeline Muusikakool.

Kiriku juures väärib äramärkimist Tartule olulise sümbolehitise hoole ja armastusega taastamine, Eliel Saarineni vaimus (sh algupärase projekti järgi) kiriku siselahenduse loomine. Riia tn 27a projekteerijad on Arkkidehdit SAFA Ay, Kari Jävinen ja Merja Nieminen, ehitaja Nordecon AS, tellija SA Tartu Pauluse Kirik.

Uute muude hoonete alagrupis võitis Lemeks Grupi uus hoone (Näituse tn 25), kus on silmapaistvalt hea puidukasutus nii konstruktsioonides kui viimistluses, lihtsavormilise hoone teevad omalaadseks läbimõeldud detailid ja linnaruumi rikastav terviklikkus, eriliselt väärib esiletõstmise eratellija soov luua kvaliteetne arhitektuuriteos. Näituse tn 25 projekteerija on Arhitekt11 OÜ, ehitaja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, tellija AS Lemeks.

Ära märgiti Tartu Ülikooli uus füüsikahoone Physicum (Ravila tn 14c) – Maarjamõisa välja vääristav arhitektuurivõistlusega lahendatud heatasemeline hoone, millel on esinduslik kujundus ja detailne materjalikasutus (nt ribiline betoonpaneel). Ravila tn 14 c projekteerija on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, ehitaja OÜ Astlanda Ehitus, tellija Tartu Ülikool.

Uute kortermajade alagrupis võitis Kummeli tn 16: lihtsavormiline, kuid selge ja meeldejääva arhitektuurikeelega, kujundab heailmelise tervikkujundusega hoonetekompleksi külgnevate samalaadsete korterelamutega. Kummeli tn 16 projekteerija on Arhitekt11 OÜ, ehitaja Hausers Ehitus OÜ, arendaja Kummeli Majad OÜ.

Rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajade alagrupis võitis Salme tn 1b, ära märgiti ka A. H. Tammsaare tn 8 ja Rahu tn 9.

Salme 1b juures väärib tähelepanu vana ja uue oskuslik kokkusulatamine, mitmekesine materjalikäsitlus, eriliselt väärib esiletõstmist algupärase skulptuuri taaskasutus fassaadil. Salme tn 1b projekteerija ja ehitaja on Deckol OÜ, arendaja Kullipesa OÜ.

A. H. Tammsaare 8 maja paistab silma täislahendusega, moodsa ja uueilmelise rekonstrueerimise poolest, samuti maitsekad detailid ja ilus infograafika otsaseinal. A. H. Tammsaare tn 8 projekteerija on Innopolis Insenerid OÜ, ehitaja OÜ Auricu, tellija A. H. Tammsaare 8 KÜ.

Rahu 9 väärtusteks on täislahendusega rekonstrueerimine, maitsekad detailid ja rahulik tervikkujundus. Rahu tn 9 projekteerija on Innopolis Insenerid OÜ, ehitaja Accurato Fassaadid OÜ, tellija KÜ Rahu 9.

Miljööväärtuslike ja mälestiste rekonstrueeritud ja laiendatud elamute alagrupis võitis Vallikraavi tn 25, kus paistis silma väärikate ajalooliste detailide erakordselt hoolikas taastamine ning vanalinna muinsuskaitsealale kohane esinduslik arhitektuuritervik. Vallikraavi tn 25 projekteerija on Maverick Investments OÜ, ehitaja OÜ Vennad Ehitus, tellija OÜ Marteburg.

Ära märgiti Kroonuaia tn 31 ja Kesk tn 15, mida iseloomustab miljöösse sobiv värvi- ja detaililahendus, ehitusaegsete materjalide väärt kasutus. Kroonuaia tn 31 projekteerija on OÜ ARC Projekt, ehitaja AS Arpeks Ehitus, arendaja AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant. Kesk tn 15 projekteerija on SBT Ehitus OÜ, ehitaja Innover Ehitus OÜ, arendaja Vara Fond OÜ.

Uute üksikelamute alagrupis võitis Kuljuse tn 5, mille juures paistsid silma mitmekesine materjalikasutus, erinevate esinduslike materjalide (puit, looduskivi, metall) meisterlik ühteliitmine ning põhjamaiselt karge värvilahendus. Kuljuse tn 5 projekteerija on OÜ Arhitektuuribüroo Pluss, tellijad Viljar ja Kristine Stroom.

Ära märgiti Kraavikalda tn 14 julge värvi- ja vormilahendus ning aus betoonikasutus. Kraavikalda tn 14 projekteerija on RTG Projektbüroo, tellijad Martin Metspalu ja Ingrid Sahk.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Newsec Property Outlook Spring 2015

newsecNewsec_Property_Outlook_Spring_2015

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tartu linn pakub ettevõtjatele tööstuskrunte

Rand & TuulbergTartu linnavalitsus saatis volikogule Ravila tööstuspargis asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise eelnõu, mille heakskiitmisel alustab AS Rand & Tuulberg Grupp tööstuspargis uue tehase rajamist.

AS Rand & Tuulberg Grupp esitas linnavalitsusele taotluse seada hoonestusõigus Ravila tööstuspargis asuvatele Klaasi tn 10, 14, 16 ja 18 kinnistutele tootmishoone rajamiseks. Kokku on kinnistute pindala 22 244 m².

Erinevaid majaelemente valmistava tehase esimese etapi valmimine on planeeritud hiljemalt kahe aasta pärast. Esimese etapi investeering on ligikaudu 6 miljonit eurot ja uusi töökohti luuakse umbes 50.

„Tunnustan ettevõtjate tahet teha Tartusse suur investeering ning linn aitab uute töökohtade loomisele igati kaasa. Üks võimalus selleks on tööstuskruntide pakkumine ettevõtjatele. Ravila tööstuspargis on välja ehitatud kommunikatsioonid ja kogu infrastruktuur heal tasemel ning kokku on tööstuspargis veel üle 50 000 ruutmeetri ärimaad, kuhu on võimalik rajada tartlastele uusi töökohti. Linn on avatud ettevõtjate pakkumistele,“ sõnas abilinnapea Kajar Lember.

Linnavalitsus teeb volikogule saadetavas eelnõus ettepaneku seada hoonestusõigus ASi Rand & Tuulberg Grupp kasuks 50 aastaks aastatasuga 13 346 eurot, mis moodustab 4 % maa turuväärtusest. Hoonestusõiguse tasu muudetakse iga viie aasta järel vastavalt maa turuväärtuse muutumisele. Hoonestaja on kohustatud ehitama krundile tootmishoone 24 kuu jooksul alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise päevast.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinna kesklinna rajatakse ainulaadne paarismaja

Perton EhitusUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinnas, Tõnismäe ja Uue-Maailma piirile, aadressile Toom-Kuninga 30 ehitatavas kaasaegses hoovimajas korterite müüki.

„Elamut võib nimetada paarismajaks, sest seal on vaid kaks korterit – mõlemad praktilise peresõbraliku planeeringu ning oma hoovialaga. Arvestades, et tegu on asukohaga kesklinnas, on selline kahepereelamu väga unikaalne,” räägib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna maakler Margit Sild.

Mõlemasse korterisse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, maja köetakse gaasikatlaga ja radiaatoreid asendab põrandaküte. Hoone seinad laotakse Aeroc kergplokist, millele paigaldatakse 200 mm paksune lisasoojustus. Välisvoodrilaudis on viimistletud tõrvaõliga. Rahu ja vaikuse tagavad 3x klaaspaketiga aknad. Mõlema korteri juurde kuulub ka hekiga piiratud oma hooviosa.

Maja ehitus on juba alanud ning tööd lõpetatakse aasta lõpus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Compakt Kinnisvara alustab Peetri Keskuse arendusega

Compakt Kinnisvara4. veebruaril teatas kinnisvaraettevõte Compakt Kinnisvara, et alustab uue keskuse rajamist Peetri alevikku, mis koondab ühte kohta kokku kõik vajaminevad teenused – alates tervishoiust ja sportimisvõimalusest kuni toidukaupadeni. Peetri Keskus valmib 2016. aastal.

Keskuse arendaja, Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Maik Teivi sõnul käib hetkel aktiivne töö ja läbirääkimised tulevaste rentnikega, alustatud on hoone projekteerimisega. „Huvi keskuse vastu on suur – hetkel peame läbirääkimisi rentnikega ning lähikuudel loodame jõuda lepinguteni,“ lisas Teiv.

Peetri aleviku keskpunkti rajatavasse 8000 m2 Peetri Keskusesse tulevad täispikkuses neljarealine ujula koos lastebasseini, saunakeskuse ja mullivannidega, tennisekeskus, jõu – ja rühmatreeningute saalid, toidukauplus, kogupere restoran, perearst, apteek ja mitmed teised igapäevaselt vajalikud teenused. Keskuse juurde rajatakse 109 kohaga parkla.

Keskus rajatakse kasvutrendiga elupiirkonda, mille elanike arv möödunud aastal kasvas 10% ning kus paiknevad umbes 6 000 inimese kodud. Peetri alevikku on viimastel aastatel rajatud kaks lasteaeda, alg- ja põhikool ning 2016 avatakse Peetris ka uus põhikool. Lisaks asuvad lähipiirkonnas tootmis- ja kaubandusettevõtted (Selver, Ülemiste keskus) ning mõne kilomeetri kaugusele jääb Eesti atraktiivseim ja kaasaegseim töökeskkond – Ülemiste City ärilinnak.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Must üüriturg küüritakse puhtaks

ÄripaevRiigil jääb mustalt üüriturult saamata aastas paarkümmend miljonit eurot tulumaksu. Raha kättesaamiseks pakuvad asjatundjad nii üürilepinguregistri loomist kui ka ideed vabastada eraisikud tulumaksu kohustusest.

2013. aasta andmete järgi jääb aastas laekumata 8-27 miljonit eurot tulumaksu. Tegu on hinnangulise summaga, sest osaliselt põranda all tegutseva üürituru kohta pole kellelgi täpseid andmeid. Maksuameti teatel on Eestis kasutusvalmis 384 282 eluruumi, millest 10-15% on arvatavasti üüripinnad.

Maksuamet kutsus veebruari alguses kokku ümarlaua, et arutada, kuidas saavutada üürituru läbipaistvus. Nimelt on maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde sõnul praegu üüriturg luubi all küll seoses tulu deklareerimise perioodiga, ent tegelikult on valdkond laiem, kui vaid maksude kokku kogumine.

Kultuuritu üüriturg

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on üürituru korrastamiseks vaja läbida kolm sammu. Esiteks tuleb üürnike ja üürileandjate suhe tasakaalu saada. Teiseks on vaja luua menetlusorgan, mis võimaldaks teha kiireid, kohtutasandil otsuseid. Seejärel on vaja luua register, kuhu sisestataks iga sõlmitud üürileping ja mis sisaldaks ka musti nimekirju halbadest üürnikest ja üürileandjatest.

Sooman selgitas, et kuigi tänaseks on erinevates ärisektorites paarikümne aastaga toimunud märkimisväärne kultuuriline areng, siis üüriturg on meeletult pilla-palla ja korrastamata. „Olid ajad, kui ettevõtjad ei tahtnud käibemaksu maksta, siis ei tahetud jällegi dividendide tulude pealt maksu maksta. Nüüd aga oleme seisus, kus igasugust käibemaksuga soperdamist peetakse kuriteoks,“ sõnas Sooman. Millegi pärast pole aga sama suhtumine üüriturule jõudnud. „Sel alal vaadatakse maksude maksmisele läbi lillede ja tegelikult algab kogu asi sektori kultuuritusest,“ lisas ta.

Üürilepingu register kutsuks korrale

Soomani sõnul on üüriturule juba seadusega konflikt sisse kodeeritud – võlaõigusseadus, mille üüripeatükk loodi kunagi sundüürnike kaitseks on ajast ja arust. „Üürnikele on antud jaburalt palju õigusi, lausa rumalusteni välja. Üürileandjal on see-eest hunnik kohustusi ja vähe õigusi,“ ütles ta.

Lahendus oleks see, kui seadusesse tehtaks muudatus, mis ütleks, et kõik registrisse kandmata üürilepingud ei kehtiks, leiab Sooman. Nii oleks tema sõnul tõenäoline, et üürilepinguid hakatakse registrisse märkima ja sel juhul oleks üüritulult maksude maksmise kontrollimine juba oluliselt lihtsam kui praegu. Ta lisas, et musta raha üüriturul liigub palju – hinnanguliselt on Eestis üüripindu paarkümmend tuhat, millest enamik üürileandjatest tulumaksu ei maksa.

Lahendus maksukohustusest vabastamine

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige ja kinnisvaraekspert Tõnu Toompark üürilepinguregistri loomist õigeks ei pea. „Ma ei oskagi selle mõtte kohta ühtegi trükimusta kannatavat sõna öelda,“ ütles ta.

Tema sõnul oleks lahendus hoopiski see, kui eraisikud üüritulu maksustamisest sootuks vabastada. Nimelt on Toomparki sõnul probleeme just eraisikutest üürileandjatega. „Tulumaksuvabastus võib tõesti olla radikaalne, kuid terviklikku süsteemi vaadates on see mõistlik,“ ütles ta. Näiteks ei lasta tema sõnul eraisikutel üüritulu deklareerides kulusid maha arvestada, mis tähendab, et suuresti peab tulu maksma seal, kus seda praktiliselt polegi. „Üürile andmine pole lihtne tee rikkuseni. Tulu on kuludega võrreldes suhteliselt väike. Kui on veel laenukoormus peal, sööb intress enamik tulust ära,“ selgitas Toompark.

Toompark lisas, et maksuvabastusega korrastuks üüriturg meeletult, sest kui pole hirmu saada maksupetturiks, pole kellelgi ka põhjust üürile andmist põrandaaluselt pidada. Praegu pole Toompargi sõnul enamik eraisikutest üürileandjaid põranda all selleks, et hoida kokku paarkümmend eurot tulumaksu, vaid seepärast, et see on lihtsamat teed pidi minek.

Ministeeriumid otsivad kitsaskohti

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et üüriregister on üks võimalik meede, mis on aruteludest läbi jooksnud. „Äärmiselt oluline on probleemid enne nende lahendamist selgelt ja täpselt defineerida. Praegu on lõplikest lahenditest ja nende võimalikest mõjudest kindlasti ennatlik rääkida,“ märkis Jegorov.

Justiitsminister Andres Anvelt kutsus mõne nädala eest üürituru korrastamise võimaluste üle arutlemiseks ministeeriumisse erinevate huvirühmade esindajad. „Suurima murena tõid üürileandjad välja üürnike väljasaamise pärast lepingu lõppemist,“ ütles Anvelt. Samuti arutati, kuidas saaks täiendada dokumentide kätte toimetamist, et vähendada pahatahtlike üürnike erinevaid venitamisvõimalusi.

Maksuamet üüriturgu vaatlustega ei kontrolli

Samal ajal, kui ümarlaudadega püütakse jõuda selgusele, millised on üürituru kitsaskohad ja võimalikud lahendused probleemidele, on üüriturg juba praegu maksuameti teravdatud tähelepanu all.

Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde selgitas, et praegu on üüriturg luubi all just tulu deklareerimise perioodiga, mis kestab märtsi lõpuni. Selleks on maksuamet võimalikele üürileandjatele deklareerimise kohustust meelde tuletanud, näiteks Facebooki ja muude sotsiaalmeedia kanalite kaudu. „Kui maksuhaldur sügisel järelkontrolle tegema asub ja avastab deklareerimata jätmise, siis tekib üüritulu saajal lisaks veel ka intressivõlg,“ põhjendas Udde, miks on vajalik, et inimesed deklareeriksid oma eelmise aasta üüritulud tähtaegselt. Udde lisas, et aasta-aastalt on üüritulu hakatud üha rohkem deklareerima.

Kontrolle tehakse Udde sõnul vastavalt oma riskianalüüsile, sealhulgas kasutatakse mitmete kohalike omavalitsuste edastatud infot ja rahvastikuregistri andmeid. Kui isiku tuludeklaratsioon satub järelkontrolli, siis teavitatakse teda sellest ja vajadusel palutakse esitada täiendavaid tõendeid. „Vaatlusi pole me seoses üüritulu kontrollimisega plaaninud,“ ütles Udde.

Juhtudel, kus juba on üüritulude kahtlus, on maksuamet juba praegu deklareerimise perioodil sellest konkreetsele isikule teada andnud. Vastava info saab Udde sõnul maksumaksja oma isiklikule tuludeklaratsiooni infoleheküljele.

Kommentaar: Loobi nagu herneid vastu kiviseina

Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht

Olen päri, et maksudega ei mängita, kuid hädavajadusel tuleb erisusi siiski rakendada. Üürilepinguregistri idee on lihtsalt hirmutamine. Pole põhjust arvata, et see efektiivselt tööle hakkaks, rääkimata kaasnevast administreerimiskulust.

Kasu tooks hoopiski maksuerisus. Nimelt võiks 1-2 korteri välja üürimine olla nagu neljas pensionisammas – teatavasti on ju kõik teised sambad vastu taevast lennanud. Sellist lähenemist peaks aga riik toetama. Näiteks võiks isiku tulumaks eluruumide üürimiselt olla 10%.

Paraku ei saa praeguse maksupoliitika juures üürimisel rääkida mõistlikust tulususest. See tuleks ümber vaadata, kuid kahjuks ei paista suuremat sorti selginemist. Domineerib maksuhalduri piitsapoliitika, kuid tuleks pakkuda ka präänikut.

Maksuerisusega maksude laekumine paraneks, olen selles kindel. Samas oleks liig loota, et susserdamine seeläbi 100% kaoks, kuid praeguse musta turu aitaks põranda alt välja tuua kindlasti. Ja ärgem unustagem üht majanduspoliitilist peaeesmärki, mis on üürituru väljakujundamine.

Kahjuks ei saanud kinnisvarafirmade liit ümarlaual sellele ideele taaskord poolehoidu. Oleme taolisi ettepanekuid esitanud aastaid ka rahandusministeeriumile. Loobi nagu herneid vastu kiviseina, kõik põrkab tagasi.

Eliisa Matsalu
eliisa.matsalu@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/03/must-uuriturg-kuuritakse-puhtaks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maxima rajamine Piritale algab detailplaneeringu koostamisega

TallinnTäna võeti Tallinna linnavalitsuse istungil vastu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks kinnistutel, kus tulevikus võib olla võimalik Pirita linnaosas uksed avada Maxima XX kauplusel.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder selgitas, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kaubandushoone ehitamiseks. Kauplust on soovinud rajada Merivälja tee äärsele kinnistule Maxima, kellele krunt kuulub.

Linnaosa vanema sõnul on kaupluse rajamise soovi Piritale vastu võetud väga erinevate tunnetega ja kauplusele on nii pooldajaid kui vastaseid. “Nii linnaosavalitsuse kui minu poole on samas pöördunud väga palju inimesi, kes hea meelega näeksid võimalust külastada kodu lähedal kauplust,” rääkis Mölder. Tema sõnul aitab detailplaneeringu koostamine loodetavasti jõuda eri poolte teineteise mõistmisele lähemale ja annab võimaluse kõigil sõna sekka öelda.

Hetkel on alal kehtiv detailplaneering 3-korruselise hotelli ja 100-kohalise restorani ehitamiseks. Linnaosa vanema sõnul näeb ta Pirital pigem kauplust, olgu selleks Maxima, Rimi, Selver või mõni muu, kui hotelli, mille kasutegur elanikele oleks väike. “Kauplus hakkaks teenindama eelkõige Pirita elanikke ja arvestaks linnaosa vajadusi rohkem,“ leidis Mölder. Samuti tõdes ta, et suure magistraali ääres olev krunt on üks vähestest paikadest linnaosas, kus suur kauplus võiks paikneda.

Pirita linnaosavalitsus on oma kooskõlastuse detailplaneeringu algatamise koostamisele andnud, kuid nõudnud, et arvestada tuleb võimalikult palju arhitektuurivõistluse võidutööga, säilitada tuleb võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust, välja tuleb ehitada kergliiklustee lõigul Merivälja tee kuni Lauri tee, rajada tuleks täiendavat haljastust ja moodustama peab pargiala elamute poole, mis tagaks sealsetele elanikele rohelise puhvri eramajade ja poe vahel.

Alale on korraldatud arhitektuurivõistlus, mille võidutöö on „LUMM“ ja autorid Joonas Sarapuu ja Arden Arroval. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenude andmise kolm nõuet

Eesti PankSellest nädalast hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet. Eesti Panga nõuded vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul aitab keskpanga tegevus ennetada laenubuumi riski tulevikus. “Need nõuded ei mõjuta hetkel märgatavalt laenuturgu, kuna kehtestasime nõuded selle taseme lähedal, mille juures pangad praegu laenu annavad. Nõuded hakkavad eesmärki täitma siis, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal võtta liigselt riske.”

Hansson tõi esile, et keskpanga nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest aitavad üle kuumenenud turul hoida ära tehinguid, mille puhul tekiks majanduslanguse korral laenumakse tasumise probleeme.

Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Uued eluasemelaenude andmise nõuded on kehtestatud pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele. Lisaks on pankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis väljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on mõeldud näiteks juhuks, kui laenuvõtjal on väga hea maksevõime või väga hea tagatis.

Eesti Panga nõuded kehtivad kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

Eesti Pank küsis arvamust eluasemelaenude andmise nõuete kava kohta rahandusministeeriumilt, finantsinspektsioonilt ja kommertspankadelt.

Eesti Pank on ühtlasi avaldanud oma veebilehel ka taustanalüüsi, mis selgitab eluasemelaenude nõuete eesmärki ja kirjeldab nõudeid täpsemalt.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

1Partner: rahatrükk tõstab varade hindu

1Partner KinnisvaraEuroopa keskpankade kavandatav võlakirjade ostuprogramm ehk nö rahatrükk on suunatud majanduse deflatsioonist väljatoomisele. Paratamatult tõstab rahatrükk kinnisvara hindu, leiab 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

Tanel Tarumi sõnul ootavad investorid rahatrükilt inflatsiooni ehk mõõdukat hinnatõusu. Inflatsioon peaks omakorda viima varade hinnad nominaalse kasvuni. Seetõttu on investorid valmis juba täna maksma kinnisvara eest piltlikult öeldes homset hinda.

Tarumi hinnangul kinnisvarainvestorid valdavalt usuvad, et võlakirjaostud aitavad deflatsioonist jagu saada ja teevad madalate intressimäärade toel hoogsalt üha uusi investeeringuid. See lubab, et Eesti eelmise aasta veerand miljardi euro suurusjärku jäänud kinnisvarainvesteeringute turg sel aastal kasvatab mahtu.

“Inflatsioon on hea ka tavalisele kinnisvaraomanikule – see tõstab inimese vara väärtust ja muudab võetud laenu odavamaks. Samas on see halb üürnikule, sest koos hinnatõusuga kasvavad ka üürid,” ütles Tarum.

„Ainult aeg annab arutust, kas võlakirjade massostud saavad hakkama selle heraklesliku vägiteoga, mida rekordiliselt madalad intressimäärad siiani pole suutnud ehk tõmmata Euroopa majandust pidurdavast deflatsioonipöörisest välja,“ mõtiskles Tanel Tarum.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Rubla langus: venelased ostsid mullu Tallinnasse 29% vähem kinnisvara

1Partner Kinnisvara2014. aastal langes aasta varasema perioodiga võrreldes Vene Föderatsiooni kodanike poolt Tallinnas tehtud kinnisvaratehingute maht 29 protsenti, samas kasvas ukrainlaste tehingute maht kuus korda, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti statistikat.

Välismaalaste poolt sooritatud kinnisvaratehingute maht jäi mullu 27 miljoni euroga 2013. aastaga võrreldes samale tasemele.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on venelaste ostujõu ja rubla langusel erasektorile selge mõju. “Langus mõjutab rohkem eraisikud, kes ostavad üksikuid objekte. Ettevõtted ja suurinvestorid ei ole kadunud, nemad otsivad turvalisi kohti, kuhu raha paigutada,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul näitavad numbrid, et Ukrainlased põgenevad sõja eest ka Eestisse. Kui 2013 aastal ostsid Ukrainlased Tallinnasse kinnisvara 273 000 eest, siis aasta hiljem juba 1,7 miljoni euro väärtuses. Venelaste poolt tehtud tehingute maht kukkus aga aastaga 8,75 miljonilt 6,25-ni.

Mullu kasvas soomlaste poolt tehtud kinnisvaratehingute maht 16 protsenti 9,44 miljoni euroni. “Soomlased otsivad kohta, kuhu investeerida ja koduturust enam teenida. Soomlastele on Rootsi kinnisvaraturg vähelikviidne ja Läti liiga kaugel, seega Eesti ja peamiselt Tallinn neile endiselt meeldib,” ütles Vahter.

Mullu kasvas märkimisväärselt ka Suurbritannia kodanike poolt teostatud tehingute maht – 727 000 eurolt 1,7 miljonini.

2014. aastal omandasid Tallinnasse kinnisvara 31 välisriigi kodanikud.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 05/03/2015

Hasso HirvesooKinnisvarakoolis toimub 05/03/15 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitajaks on kinnisvara fotograaf Hasso Hirvesoo.

Tegemist on praktilise koolitusega. Kõikidel koolitusel osalejatel on rangelt soovituslik kaasa võtta oma fotoaparaat.

Enne koolitust on mõistlik tutvuda fotoaparaadi kasutusjuhendiga. See aitab saada koolitusest maksimaalset tulemit.

Kinnisvara fotokoolitus” toimub teisipäeval 05/03/2015 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rahvusvahelise visioonivõistlusega otsitakse nägemust uuest Viru väljakust

Eesti ArhitektuurikeskusTäna tutvustati Eesti ja Baltikumi arhitektuurivaldkonna kõige suurema sündmuse Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 programmi ning kuulutati välja biennaali rahvusvaheline visioonivõistlus “Tallinna epitsenter”, mis seekord otsib terviklikku tulevikunägemust Tallinna keskpunktile – Viru väljakule. Rahvusvaheline visioonivõistlus on avatud kuni 29. maini 2015.

Visioonivõistluse kuraatori arhitekt Alvin Järvingu sõnul on Viru väljak visioonivõistluse alaks eriti sobiv, kuna just seal lõikuvad ajaloolised, tänapäevased ja ka tulevikku suunatud tegevusväljad, virtuaalse ja päriselu kihistused: “Täna on väljak linnaruumist sisuliselt kadunud ning alal paikneb liiklusmaa – aga mis võiks Viru väljakust saada tulevikus, mil 95% tänavatel liikuvatest sõidukitest suudavad liikuda ilma juhita?” Järving usub, et tehnoloogiline muutus annab Viru ristmikule tagasi võimaluse saada linnaväljakuks ning just praegu on paras aeg hakata võimalike tulevikustsenaariumite peale mõtlema, kutsudes visioonivõistlusel osalema arhitekte ja linnaplaneerijaid nii Eestist kui väljaspoolt.

TAB 2015 kandva idee “Isejuhtiv linn” autor ning kuraatorite meeskonna juht Marten Kaevats selgitab, et isejuhtiva tehnoloogia kasutuselevõtuga linnas muutub linnaruumis rohkem kui hetkel uskuda julgeme – ristmikud ja autoteed kahanevad, efektiivseks autoliikluseks vajaminev maa väheneb. “Isejuhtivad autod muudavad lihtsamaks auto jagamise – enamikul meist pole enam vaja omada isiklikku autot. Sellest tulenevalt väheneb oluliselt autode arv ja see omakorda mõjutab linnaruumi – linnas pole enam vaja nii suuri ja laiu autoteid ning senisel hulgal parkimiskohti, mis annab praegusest rohkem ruumi inimestele.” Kaevats on lootusrikas, et Viru ringi puhul on klassikalise fooridega reguleeritud ristmiku asemele oodata teistsugust, pigem väljakut meenutavat sõlmpunkti, kus kohtuvad targad juhita autod, kergliiklus, ühistransport ja jalakäijad.

TABi visioonivõistluse žüriid juhib maailma arhitektide absoluutsesse paremikku kuuluv Hollandi arhitekt Winy Maas. Lisaks temale kuuluvad žüriisse veel Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd ja TABi idee autor, arhitekt Villem Tomiste.

TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu valdkonna tulevikku. 9. septembril algav, kolmandat korda toimuv TAB räägib sellest, kuidas muutub meid ümbritsev linn siis, kui kasutusele võetakse isejuhtivad autod. TAB koosneb neljast peasündmusest ja satelliitprogrammist. Eelmised biennaalid tegelesid nõukogude ruumipärandi taaskasutuse (2013) ning maastikuurbanisimiga (2011). Täpsem info biennaali kodulehelt www.tab.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus