Linnavolikogu kinnitas Nõmme ehitusmääruse

kinnitas Nõmme ehitusmääruse, milles sätestatud ranged planeerimis- ja ehitusreeglid tagavad väljakujunenud aedlinliku miljöö säilimise. Ehitusmäruse eesmärgiks on tagada Nõmmel loodusliku männimetsaga ümbritsetud hoonetega miljöö säilimine. Ehitusmäärus jaotab linnaosa ehituspiirkondadeks ning seab neile miljöö säilimist tagavad ehitustingimused. Ehituspiirkonnad on moodustatud ajalooliselt väljakujunenud hoonestusaladest.

Nõmme ehitusmäärus on esimene omataoline. Töös on veel paljude milööväärtuslike piirkondade – Kalamaja, Kadrioru, Pelgulinna jt – ehitusmäärused. “Ehitusmäärus välistab keskkonda sobimatute uusehitiste planeerimise ning seab kinnisvaraarendajate plaanidele selged piirid,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu. Nõmme ehitusmäärus seab väga täpsed mahu- ja kõrguspiirid. Rajasalu sõnul oli Nõmmele ehitusmääruse koostamine suhteliselt lihtne ülesanne, kuna seal juba kehtivad kindlad ja toimivad ehitusreeglid. Nõmme ehitusmäärus on eelduseks linnaosa säilimisele valdavalt miljööväärtusliku metsalinnana. Ehitusmäärusele on lisatud Nõmme arhitektuuriväärtuslike hoonete nimistu, mille koostas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Nõmmele ehitusmääruste koostamisele pandi alus juba 1929. aastal. 1932. aastal võeti vastu Nõmme linna ehitussundmäärus, mis sisaldas esmakordselt reegleid Nõmme arengu suunamiseks metsalinnana. 1937. aastal võeti vastu uus, märksa detailsem ja rangem ehitussundmäärus, tagamaks väljakujunenud ehitustavade järgimist, muuhulgas piirati rangelt ka kruntide tükeldamist.

1989. aastal kinnitati ajutised ehituseeskirjad eramajaehituskruntide hoonestamiseks Tallinnas, kus olulisemaks oli kruntide täisehituse piirmäärade määratlemine. Pärast taasiseseisvumist võttis Nõmme halduskogu 1995. aastal vastu otsuse mitte lubada tükeldada alla 1200 m 2S suurusi krunte. Sellele järgnes 1996. aastal linnavolikogu määrus, mis kehtestas Nõmme ehituskruntide minimaalsuuruse. Esimene taasiseseisvumise järgne Nõmme ehitusmäärus valmis ja kiideti Nõmme halduskogu poolt heaks 2002. aastal, see on olnud mitme aasta jooksul oluliseks abivahendiks linnaosa ehitust ja planeerimist käsitlevate küsimuste lahendamisel.

Planeerimisseaduse alusel koostatud Nõmme ehitusmäärus on seega varasema töö järjepidev edasiarendus.

Ühispank pakub kõigile rekordmadala intressiga Kodulaenu 0,6% + 6 kuu EURIBOR 2 kommentaari

Eesti Ühispank pakub alates 1. novembrist kuni 15. novembrini Kodulaenu ja Preemialaenu intressiga 0,6% + 6 kuu laenujäägilt aastas, mis teeb täna ligikaudu 2,8%. Kõik, kes hiljemalt 15. novembriks (k.a) on endale Kodulaenu broneerinud, saavad seda intressi kasutada kuni 31. maini 2005. aastal.

“Pakutav intressimäär on lõplik ja kliendi- või projektipõhist riskitasu ei lisandu,” lisas jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit “Pakkumine kehtib kõikide pankade klientidele. intressi broneerimiseks ei ole vaja tulla Ühispanga kontorisse.

Broneeringuna käsitleb registreerimistasu 1000 krooni maksmist ükskõik millise kliendi poolt valitud kanali, kas siis pangakontori, internetipanga, telefonipanga või makseautomaadi kaudu Eesti Ühispanga kampaaniakontole.”

Registreerimistasu kaotamise riski ei ole, sest laenulepingu sõlmimisel vähendatakse lepingu sõlmimise tasu varem makstud registreerimistasu võrra. Kui otsustab laenu siiski mitte anda, kuulub registreerimistasu tagastamisele ühe tööpäeva jooksul alates negatiivse laenuotsuse teadaandmisest.

täpsete tingimuste kohta saab infot Ühispanga koduleheküljelt internetis www.eyp.ee/kodulaen ja kõigist Ühispanga kontoritest.

kohta saab ööpäevaringselt nõu ja teavet küsida kliendiabi telefonilt 66 55 100 või e-posti teel, andes oma soovist teada aadressile info@eyp.ee.

Keskerakond ehitab sundüürnikele 600 uut eluaset

Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna Tallinna linnavolikogule vastuvõtmiseks otsuse eelnõu, mille kohaselt aastatel 2005-2006 valmib elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” raames vähemalt 600 uut eluaset omanikele tagastatud majade sundüürnike elamispinna probleemide leevendamiseks Tallinna linna ja erasektori koostöös.

Antud eelnõus ettenähtud avaliku ja erasektori koostööprojekti vorm on esimene selletaoline algatus Tallinna linnas.

Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002.a. otsusega nr. 175 kinnitatud elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” sätestab programmi eesmärgiks lahendada 5000 abivajaja, millest enamus on sundüürnikud, leibkonna eluasemeprobleem aastaks 2008. Programmi maksumus on arengukava kohaselt 900 miljonit krooni ning finantseerimine on planeeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest vastavalt 25% ja 75%. Eeltoodust tulenevalt peaks riik investeerima nimetatud programmi realiseerimiseks 225 miljonit krooni. Tänaseks on enamus programmi raames Tallinnas ehitatud eluasemed linnaeelarvelistest vahenditest.

Arvestades Tallinna linnalt munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate tagastatud eluruumi üürnike arvu seisuga 01.09.2004.a., mis on 2691 isikut, Tallinna linna eelarve hetkeseisu ja piiratud võimalusi võõrvahendite kaasamiseks täiendavate laenude näol lähiaastatel, tuleb pidada otstarbekaks elamuehitusprogrammi realiseerimiseks linna ja erasektori koostöövormi. Linna- ja erasektori koostöö võimaldab kiirendada programmis püstitatud ülesannete täitmist, leevendada omandireformi tagajärjel Tallinnasse kontsentreerunud ja üha teravnevaid suuri sotsiaalseid pingeid tulenevalt omanike ja sundüürnike vastastikuste õiguste ja kohustuste ebapiisavast õiguslikust regulatsioonist ning oluliselt vähendada koormust linnaeelarvele.

Tallinna linn korraldab hoonestusõiguse seadmise avaliku konkursi hoonestusõiguse seadmiseks Loopealse rajoonis asuvatele Tallinna linnale kuuluvatele kinnistutele tingimusel, et hoonestaja ehitab kehtestatud tingimustele vastavad korterelamud ning et rajatavates korterelamutes peab kokku olema vähemalt 600 korterit ning et hoonestaja annab nimetatud elamud linnale rendile. Korterite struktuur peab baseeruma reaalsel Tallinnas eluaset taotlevate sundüürnike leibkondade struktuuri analüüsil.

Hoonestaja on kohustatud sõlmima Tallinna linnaga rendilepingu kestvusega 24 aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg on 24 aastat alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest.

Linnale rendile antavate korterelamute ehitamine toimub hoonestaja poolt, kusjuures linn ei osale vastavate korterelamute ehitamise finantseerimises. Hinnanguliselt on hoonestaja poolt linnale rendile antavate korterelamute ehitamise investeeringu maksumus ca 300 miljonit krooni.

Arvestades, et vastavalt kehtivale korrale tasub munitsipaaleluruumi üürnik üüri 20 krooni/m2 kohta kuus ja lähtudes tegelikest üürimääradest, tuleb linnal tasuda renti ca 48-49 krooni/m2 kohta kuus rendileandjale, mis ühtekokku kogu rendiperioodi vältel moodustab linna kuluks 18-19 miljonit krooni aastas.

Hüpoteekidega koormatud kinnistute hulk kasvab

Kinnistamiste hulk on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligi viiendiku võrra – 19 %. 1. oktoobri seisuga oli kinnistusraamatusse kantud kokku 679 812 kinnistut, neist maatükke 329 464, korteriomandeid 348 131, hoonestusõigusi 1761 ja korterihoonestusõigusi 456. 2004 aasta III kvartalis tehti 49 346 kinnistamist, aasta tagasi samal ajal 41 401.

Suurim osa kinnistamistest (44%) tehti Tallinna Linnakohtus. Järgnevad Tartu Maakohus (11%) ning Ida-Viru ja Pärnu Maakohus (kummaski 7 %).

Üha rohkem kinnistuid on koormatud hüpoteegiga – kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide arvuks oli 1. oktoobri seisuga 125 891. 2003. aasta alguses oli kinnistusraamatusse kantud 59 958 hüpoteeki, seega on hüpoteekidega koormatud kinnistute arv viimase kahe aastaga enam kui kahekordistunud.

Kinnistamisosakondade menetluskiirus avalduse esitamisest kuni kande tegemiseni on mõnest päevast kuni paari-kolme nädalani sõltuvalt kinnistuosakonnast.

Tasulisi kinnistusraamatu väljavõtteid väljastasid kinnistusosakonnad III kvartalis 2291 ning tasuta väljavõtteid 50 705. Enamiku tasuta väljavõtetest tellivad notarid, esindades oma kliente. Kinnistusraamatule ligipääsu on oluliselt hõlbustanud internetipõhine klienditeenindus, mis tänaseks on toiminud juba üle aasta. Kinnistusraamatu ja äriregistri päringusüsteemi kasutamiseks võib igaüks sõlmida Justiitsministeeriumi Registrikeskusega abonendilepingu, mis hõlmab mõlemaid registreid ja millega tagatakse ka klienditugi.

Rotermanni kvartal saab detailplaneeringu

Tallinna linnavalitsus kavatseb kehtestada homsel istungil Rotermanni kvartalis asuva maa-ala detailplaneeringu. “Selle detailplaneeringu kehtestamine annab lootust, et see reisisadama ja vanalinna naabruses asuv räämas maa-ala saab lõpuks ometi esindusiku ilme,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu.

Hobujaama tn 9, 11, 13, 15, 17 ja 19 kinnistute detailplaneeringuga on kavandatud 2,4 hektari suurusele, Coca-Cola Plaza ja Ahtri tänava vahelisele maa-alale ärihooned, äripindadega mitme korteriga elamud, maa-alused parklad ning jalakäijate tänavad ja linnapark. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis asuval miljööväärtuslikul alal asuvaist hooneist enamik on kaitse all ning need tuleb säilitada ja renoveerida. Alale on kavandatud kahe- kuni seitsmekorruseline hoonestus ning hoonetevahelisele alale väikevormide ja haljastusega linnapark ja jalakäijate tänav.

Detailplaneeringu koostas Hobujaama tn 11 kinnistu omaniku AS Rottermanni Kvartal tellimusel aktsiaselts EA RENG. Detailplaneering on olnud avalikul väljapanekul. Kirjalikke proteste ega ettepanekuid planeeringu muutmiseks avaliku väljapaneku kestel ei esitatud.

Elamumajandusamet müüs 21 miljoni krooni eest hooneid

Täna Tallinna elamumajandusametis toimunud Uus-Kalamaja tänav 10/Noole tänav 6/8 hoonete enampakkumisel ületas suurim pakkumine alghinda enam kui viiekordselt.

4 450 000 kroonise alghinnaga müügis olnud Uus-Kalamaja tänav 10/Noole tänav 6/8 hoonete ostuks laekus kokku kakskümmend pakkumist, neist suurim küündis 21 250 000 kroonini.

Müügis oli töökoda-katlamaja, ladu, garaaz, ladu, väravahoone, garaaz-töökoda ja töökoda suletud netopinnaga 1030,1 m², 412,5 m², 155,4 m², 21,8 m², 14,3 m², 2104,7 m² ja 318,0 m².

Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suurus on 37 605 m². Hooned on seotud üürilepinguga.

Linn asub Tartu maantee rekonstrueerimist ette valmistama

Tallinna linnavalitsus kavatseb Tartu maantee rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimiseks ajutise komisjoni moodustada. Tartu maantee Liivalaia ja Masina tänava vahelise lõigu rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimiseks moodustatava ajutise komisjoni tööd hakkab juhtima abilinnapea Peep Aaviksoo, komisjoni aseesimeheks kinnitatakse abilinnapea Vladimir Maslov. Komisjoni töös osalevad kommunaalameti, säästva arengu ja planeerimise ameti, maa-ameti, elamumajandusameti ja Kesklinna valitsuse juhtivametnikud ning linnakantselei juriidilise osakonna spetsialistid. Ajutise komisjoni ülesanneteks on maade ja hoonete omandamise tingimuste ja hinnakokkulepete heakskiitmine ning rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimine.

Komisjonil on õigus oma töösse täiendavalt eksperte ja teiste asutuste esindajaid kaasata. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava kohaselt on Tartu maantee rekonstrueerimine kavandatud aastateks 2006 – 2007. Tartu maantee on üks olulisemaid riikliku tähtsusega pealinna sadamate maismaaühendusteid, mille teekatte seisukord ning läbilaskevõime on aga viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud. Sõidu- ja trammitee halvast seisukorrast tingitud kõrge müratase ning trammitee avariiohtlikkus tingib vajaduse alustada Tartu maantee rekonstrueerimistöödega juba 2005. aastal.

Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamu “Torn” avab taas uksed

Teisipäeval, 26. oktoobril kell 15 avatakse Tartus Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamu “Torn”. Aadressil Kreutzwaldi 52 asuv kõrghoone läbis põhjaliku uuenduskuuri ning on nüüd valmis pakkuma eluaset 263 üliõpilasele.

Torni avamine tähendab elanike jaoks uut kvaliteedistandardit, mis tähendab eelkõige turvalisust ja suuremat eraldatust, aga ka rohkem võimalusi, nagu näiteks rattahoidla ja zetooniga külastatav pesumasina ruum.

EPMÜ ühiselamute majandusjuhataja Karl Zeigo sõnul sobib uute ruumide paigutus eriti hästi ülikooli õppima tulnud sõpruskonnale või kursusekaaslastele. Nii saaksid näiteks kaheksa sarnaste huvidega sõpra ühe kinnise sektsiooni, kus köökides ja dussiruumides on tagatud heakord ning turvalisust tõstab oluliselt uudne kaardisüsteem.

Tubade osas võimaldatakse valida väiksemate ja suuremate tubade vahel.

Kahekohalised toad on valikus 13 ja 17 ruutmeetrit, ühekohaliste tubade põrandapind piirdub 10 ruutmeetriga. Maksma hakkab koht kahekohalises toas 750 – 800 krooni sõltuvalt toa suurusest. Üksi elada soovijatele on mõeldud 13 ühekohalist tuba üüriga 850 krooni kuus.

Lähinädalatel seab end Tornis sisse ka EPMÜ üliõpilasesindus, kes kolimisega püüab tudengile lähemale tulla.

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule uue koduvahetusteenuse

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule koduvahetusteenuse, mis aitab inimestel vältida koduvahetuse bürokraatlikku asjaajamist ning müügi- ja ostuprotsessi mitmekordselt kiirendada. Vana eluaseme müügil antakse kuni 60% selle väärtusest kohe rahana kätte, et uue kodu ostjal tekiks võimalus selle sissemakse koheselt tasuda.

Uue teenuse näol on tegemist täisteenusega, mis sisaldab endas kombineeritult nii laenuteenust kui müügi vahendusteenust. Kui klient on leidnud endale sobiva elamispinna, pöördub ta Pindi Kinnisvara poole sooviga anda oma vana korter müüki ning kasutada koduvahetusteenust. Peale müüdava eluaseme hindamist väljastab Baltreal Invest teenuse kasutajale laenuna 60% selle väärtusest. Laenusummast arvestatakse maha teenustasu, milleks on 5,5% hinnatud vara väärtusest, inimesel puudub igakuiste laenumaksete kohustus.

Kõik laenu saamisega kaasnevad kulud (hindamisakti koostamise tasu, notaritasu, riigilõiv, kindlustusmaksed jne) kannab Baltreal Invest. Kui müüdavale varale on ostja leitud ja müügitehing toimunud, maksab klient saadud müügihinnast tagasi laenusumma ning tasub kinnisvarabüroole vahendustasu, milleks on 4,5% müügihinnast.

Kliendi poolt makstav kogu teenustasu on 10% müüdava eluaseme turuväärtusest, mis üldjoontes on võrdne summaga, mida inimene protsessi omal käel läbi viies erinevates instantsides teenustasudeks, intressideks jne tasuma peaks.

Koduvahetuse täisteenust pakutakse elamispindadele, mille väärtus jääb valdavalt vahemikku 300 000 kuni 835 000 krooni. Sellise väärtusega tehingud hõlmavad ühte suuremat osa turul käesoleval hetkel sõlmitavatest tehingutest.

Uue teenusega väljatuleku tingis eelkõige klientidest lähtuv vajadus – inimestele antakse võimalus, mida neil varem ei olnud. Uue kodu ostu saab finantseerida veel enne olemasoleva vara realiseerimist, sealjuures võtmata igakuist laenumaksete kohustust, mis võib osutuda takistuseks uue eluaseme tarbeks võetava laenu taotlemisel. Selline lahendus on eriti aktuaalne tänases turusituatsioonis, kus müügiperioodid on endiselt lühikesed ja paremate arendusprojektide korterid broneeritakse lühikese aja jooksul.

Teenuse eesmärk on anda kliendile võimalus muuta koduvahetuse protsess võimalikult kiireks, lihtsaks ja mugavaks.

Maslov: lahendama peame nii sundüürnike kui ka omanike probleemid

Abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul peavad riik ja Tallinn olenemata riigikohtu otsusest üüri piirmäärade küsimuses leidma ühiselt lahenduse nii sundüürnike kui ka õigusjärgsete omanike probleemidele. Vladimir Maslovi sõnul on kõige olulisem see, et omandireformi käigus tekkinud probleemid leiaksid igal juhul lahenduse ja seda olenemata üüri piirmäärade vabastamisest või mittevabakslaskmisest. “Praegu leiavad ju mõlemad pooled, et neile on liiga tehtud,” lausus Maslov. “Olenemata riigikohtu otsusest peab eelkõige riik ja ka Tallinn nägema oma eelarves ette teatavad vahendid nii munitsipaalelamuehituseks kui ka vajadusel üüri piirmäärade vabakslaskmisega seotud kulude katteks.” Maslovi sõnul elamuehitus Tallinnas kindlasti järgmisel aastal jätkub, kuid varasemast mitmekesisemates vormides. “Kasutada saab uusi rahastamisskeeme ning senisest enam just era- ja avaliku sektori koostööd,” lisas Maslov. “Sundüürnikele tuleb läheneda ka individuaalsemalt, erinevatele inimestele sobivad erinevad lahendused.”

Selle aasta jooksul on linnalt munitsipaaleluruumi saanud 103 sundüürnikku, korterit taotleb linnalt 2600 sundüürnikku.

Ühistud saavad taotleda 2000 kroonist koolitustoetust

Tallinna Elamumajandusamet ootab pealinna korteriühistute taotlusi 2000 kroonise koolitustoetuse saamiseks, sellel aastal võiksid toetust saada veel enam kui 70 Tallinna ühistut.

Koolitustoetuste väljamaksmiseks võib elamumajandusamet tänavu kasutada veel 159 000 krooni, mille eest saab 2000 kroonist toetust välja maksta kuni 79 ühistule.

Aasta algusest tänaseni on 2000 kroonist koolitustoetust kokku saanud 63 ühistut, milleks on kulunud 126 000 krooni.

Koolitustoetust saavad taotleda kõik korteriühistud olenemata sellest, kas ühistu eluruumid erastati linnalt või riigilt.

Linn tasub 2000 krooni ühe korteriühistu liikme osalemiseks Eesti Korteriühistute Liidu ja Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud koolitusel.

Mullu väljastas elamumajandusamet koolitustoetust kokku 70 korteriühistule 140 000 krooni eest.

Tartu müüb Anne Turgu alghinnaga 6 miljonit krooni

Linnavalitsus otsustas kuuendat korda kuulutada välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tartu linnale kuuluvate 200 000 ASi Anne Turg aktsia müümiseks alandades alghinda 6 miljoni kroonini.

Enampakkumise osavõtumaks on 10 000 krooni ja tagatisrahaks on 600 000 krooni. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 22. november. Enampakkumiste tingimusi ja teisi ASi Anne Turg aktsiate võõrandamisega seotud materjale väljastab linnavalitsuse ettevõtluse osakond.

Anne Turu müümiseks on varem korraldatud viis nurjunud enampakkumist: kaks korda müüdi kümne miljoni, kaks korda kaheksa miljoni ja viimast korda 6,5 miljoni kroonise alghinnaga.

Tartu müüb Anne Turgu alghinnaga 6 miljonit krooni

Linnavalitsus otsustas kuuendat korda kuulutada välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tartu linnale kuuluvate 200 000 ASi Anne Turg aktsia müümiseks alandades alghinda 6 miljoni kroonini.

Enampakkumise osavõtumaks on 10 000 krooni ja tagatisrahaks on 600 000 krooni. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 15. november. Enampakkumiste tingimusi ja teisi ASi Anne Turg aktsiate võõrandamisega seotud materjale väljastab linnavalitsuse ettevõtluse osakond.

Anne Turu müümiseks on varem korraldatud viis enampakkumist: kaks korda müüdi kümne miljoni krooniga, kaks korda 8 kaheksa miljoniga ja viimast korda 6,5 miljoni kroonise alghinnaga.

Tartu alustas Ravila Tööstuspargi planeerimist

Tartu linn algatas Ravila 61 detailplaneeringu, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine Ravila Tööstuspargi rajamiseks.

Planeeritav ala suurusega ca 31,3 hektarit asub Veeriku linnaosas Tartu linna piiril raudtee ja perspektiivse Ravila tänava koridori vahelisel alal.

“Tartu linnas on kaks võimalikku piirkonda tööstuspargi loomiseks: Turu 48 ja Ravila 61. Oleme tegelenud aktiivselt mõlema piirkonnaga ja alustanud detailplaneeringute tegemist,” ütles abilinnapea Sven Illing. “Soovime säästa ettevõtja aega, sest detailplaneeringu tegemine on seadustest ja kõikvõimalikest kooskõlastustest tulenevalt aeganõudev protsess.”

Ideaalis sooviks linn ka tööstusparkide tehnovõrgud ja teed ise välja ehitada. Illingu sõnul aitaks selline valmis tööstusala mitte ainult kohalikke ettevõtjaid, vaid aitaks meelitada Tartusse ka välisinvestoreid. “Sageli on välisinvestoritel mitmeid häid laienemisvõimalusi üle Euroopa ja otsustamisel saab oluliseks see, kui kiiresti on võimalik kuskil tootmist alustada.”

Linn vaatab ka Tartu valla maadele kavandatava Raadi tööstuspargi poole. Linn on astunud samme, et lõpetada oma funktsiooni ammendanud ASi Raadi Lennuväli tegevuse. Eesmärk on aktsiaseltsi hallatavad maad võtta Tartu ja Luunja valla ning Tartu linna munitsipaalomandisse ja hakata piirkonda jõudsalt arendama. “Veel mõni aeg tagasi tundus, et endise Raadi lennuvälja maade munitsipaalomandisse saamiseks kulub aastaid kauem kui Ropka või Ravila puhul. Aga ärimehed ei jõua aastaid ja aastaid oodata,” põhjendas Illing, miks Tartu hoiab korraga tules kolme rauda.

Tallinn sai maad Laagna tee pikenduse väljaehitamiseks

Täna, 21. oktoobril otsutas Vabariigi Valitsus anda Tallinna linnale maad Laagna tee väljaehitamiseks kuni Peterburi teeni. Kokku eraldati aadressil Laagna tee, lõik T9, pealinnale 42 926 m2 pindalaga maa-ala.

Vastavalt Tallinna linna magistraaltänavavõrgu (teedeehituse ja rekonstrueerimise) arengukavale aastateks 2003-2010, on Laagna tee ehituseks 2004. aastal linnaeelarves ette nähtud 60 miljonit krooni.

Kohaliku omavalituse esmaseks ülesandeks on linnasisese ühistranspordi ning linnatänavate korrashoiu tagamine, seetõttu pidas Keskkonnaministeerium vajalikuks toetada Harju Maavalitsuse seisukohta eraldada kõnealune munitsipaalmaa Tallinna linnale.

Munitsipaalomandisse antud maa kohta ei olnud esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine