Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Sõlmiti Narva linnuse rekonstrueerimise projekteerimisleping

jvr_etSA Narva Muuseum sõlmis arhitektuuribüroo JVR OÜ-ga projekteerimislepingu, mille järgi koostab JVR OÜ arhitektuurikonkursi võitnud ideekavandi „Kaks sõpra“ ehitusprojekti.

Lepingu alusel hakkab JVR OÜ teostama Narva linnuse rekonstrueeritavate ehitusobjektide projekteerimisel vajalikke töid ja teenuseid. Rekonstrueeritavate objektide hulka kuuluvad Konvendihoone, Kristrevalli bastion, läänehoov ja jalgteesild. Kivisaal ehk praegune muuseumi administratiivhoone lepingu alla ei kuulu. Projekteerijaid ootab ees suuremahuline töö, kuna tegemist on ajaloolise ja arhitektuurselt keerulise objektiga.

Pooled lepisid kokku, et Konvendihoone eelprojekt valmib juba 2015. aasta novembris. Konvendihoone rekonstrueerimise projekti rahastab Kultuuriministeerium ja võimalikult ka EAS 2014‒2020 SF regionaalarengu meetmetest programmist eraldatud vahendite abil. Hetkel ootab Narva Muuseum taotlusvooru avamist, et esitada sinna oma taotlus.

Kristervalli ja läänehoovi ehituseelprojekt valmib 2016. aasta aprillis. Seda rahastab Kultuuriministeerium ja võimalusel ka toetus Eesti-Venemaa piiriülese koostöö 2014‒2020 programmist.

Silla eelprojekti esitatakse 2016. aasta juulis. Riigihanget silla osas rahastatakse Kultuuriministeeriumi ja võimalikult ka EAS poolt 2014‒2020 SF regionaalarengu meetmetest programmi meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ eraldatud vahendite arvel.

Projekti kogusumma on 7,2 mln eurot.

Projekti eesmärgiks on olemasoleva linnuse baasil välja arendada tänapäevase muuseumi, konverentsikeskuse ja avalike ürituste läbiviimise koht, mis on hästi seotud Narva linnaga, suudab olla Eesti riigi ja ELi esindusobjektiks ning rõhutab maksimaalselt ajaloolist pärandit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Omanike Keskliit: Elering olgu eeskujuks talumistasude maksmisel

EleringEesti Omanike Keskliit tervitab AS Eleringi otsust hakata maksma talumistasu elektriliinide kaitsevööndi maamaksu ulatuses.

EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on see Taavi Veskimäe väike samm õiges suunas, et lõpetada põhiseadusvastane olukord, kus eraõiguslikud võrguettevõtted kasutavad eraomandit sisuliselt tasuta.

EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on see Taavi Veskimäe väike samm õiges suunas, et lõpetada põhiseadusvastane olukord, kus eraõiguslikud võrguettevõtted kasutavad eraomandit sisuliselt tasuta. Loodame, et maamaksu kompenseerimist alustavad Eleringi eeskujul ka kõik teised võrguettevõtted.

Riigikohus tunnistas juba 2012.a õiguskantsleri taotlusel põhiseadusvastaseks riigi kehtestatud talumistasud, mis olid naeruväärsed ja tähendasid enamasti sentide maksmist maaomanikele. Riigikohus oli seisukohal, et talumistasu peab katma maaomaniku otsesed kulud ja lisaks sisaldama kohast hüvitist maa kasutamise eest. Võrguettevõtjad on rohkem kui 2,5 aastat oodanud tulutult valitsuse poolt uute määrade kehtestamist, kuid pole ka ise kohast tasu asunud maksma.

Pärna sõnul on justiitsminister Reinsalu nüüd lubanud selle rohkem kui 10 aastat kestnud põhiseaduslike vaidluste saaga lahendada ning esitada valitsusele sel sügisel oma ettepanekud.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Riigikogu hakkab arutama jahiseaduse muudatusi

KeskkonnaministeeriumTäna on Riigikogus esimesel lugemisel Keskkonnaministeeriumi algatatud jahiseaduse muutmise eelnõu, mis peab kaasa aitama metssigade arvukuse kiiremale vähendamisele.

„Peame arvestama, et tänapäeval on jahipidamine ennekõike hobi ja enamus jahimehi ja ka jahinaisi harrastavad seda hobi väljaspool põhitööd. Kuigi jahimehed on lubanud omaltpoolt teha kõik, et metssigade arvukust kiiresti alla viia, tuleb ka riigil sellises eriolukorras seadusandlikke regulatsioone muuta selliselt, et jahipidamine metssigadele oleks võimalikult efektiivne,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.

Üheks olulisemaks muudatuseks on eelnõus kunstliku valgusallika lubamine metssigade küttimisel. Metssiga ettevaatliku loomana liigub õhtuhämaruses või pimedal ajal. Sügisel ja ka lumeta talvel aitab kunstlik valgusallikas metssea jahti tõhustada.

Eelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida ka seisva mootoriga mootorsõidukist. Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Samuti võimaldab see muudatus kasutada auto pakiraamile ehitatud kõrgistmeid, mis on oluline just jahiohutuse seisukohalt, sest tulistamine toimub ülevalt alla.

Eelnõu järgi võimaldatakse Keskkonnaameti loal kasutada metssigade püüdmisel ka püünisaedu. Kõne alla võib see tulla näiteks seal, kus ohutu jahipidamine tulirelvast pole võimalik, näiteks hoonete või asulate läheduse tõttu või rikkaliku linnustikuga väikesaartel. See meede saab kindlasti olema erandlik.

Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele on eelnõu järgi õigus jahiloata surmata ilmsete sigade Aafrika katku tunnustega metssiga. See meede ei aita kaasa metssigade populatsiooni vähendamisele, küll aga võimaldab haige looma koheselt hukata ja mõistagi utiliseerida kui ühe katku levitaja.

Ning viimase asjana võimaldatakse seaduse eelnõuga maaomanikel või tema poolt määratud isikutel küttida metssigu oma kinnistul. Selleks väljastab jahipiirkonna kasutaja maaomanikule või tema poolt määratud isikule tasuta metssea küttimise loa. Jahiluba väljastatakse kehtiva jahitunnistuse alusel ainult maaomaniku kinnistule. Enne jahile minekut tuleb loa omanikul sooritada suuruluki laskekatse ja maksta jahipidamisõiguse tasu. Jahiluba tuleb ettenähtud tähtajaks jahipiirkonna kasutajale tagastada, et viimane saaks esitada Keskkonnametile küttimisandmed. See muudatus võimaldaks metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.

Juba varasemalt on metssigade tõhusamaks küttimiseks muudetud jahieeskirja, millega lubatakse metsseale aasta ringi pidada ajujahti, küttida aasta ringi põrsastega emiseid ja pikendatakse koerajahti 31. märtsini. Lisaks kehtestas Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga 2015/2016 jahiaasta küttimismahuks minimaalselt 29 600 metssiga, millest septembri alguse seisuga on kütitud ligikaudu kolmandik. Käskkirjaga keelatakse ka metssigade lisasöötmine 1. oktoobrist 30. aprillini.

Loe täpsemalt siit: http://www.envir.ee/et/metsandus/jahindus/jahiulukid-eestis/metssigade-kuttimise-korduma-kippuvad-kusimused

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Omanike Keskliit: Raudtee tulgu läbi Nabala

nabalaEesti Omanike Keskliidu volikogu arutas seoses avalikkuse ees taaskord tõstatatud Rail Balticu võimaliku asukoha teemaga raudtee trassikoridori variante ja toetab rahandusministri ettepanekut kaaluda kiirraudtee rajamist läbi Nabala looduskaitseala.

EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on Eesti loodusvarad ja omandiõigus mõlemad põhiseadusega kaitstud hüved ning neid tuleb võrdselt kaalukausile panna.

Ei ole õige mantra, et looduskaitselised huvid on automaatselt kõrgemad teistest avalikest ja erahuvidest. Väheasustatud Nabala kaudu raudteed rajades on teekoridor eraomandit ja inimesi kõige vähem koormav ja tee kõige sirgejoonelisem, mistõttu on selle rajamine ja hooldamine kümneid miljoneid eurosid odavam maksumaksjale.

EOKL volikogu esimehe Anto Raukase sõnul ei toetanud Teaduste Akadeemia sellisel kujul Nabala looduskaitseala rajamist ning raudtee saab optimaalseimalt ehitada ka läbi looduskaitseala, kus puudub tiheasustus, kuid samas on võimalik tagada looduskaitseliste eesmärkide saavutamine. Omanike esindusorganisatsiooni arvates on Eestis omand ülekitsendatud ning keegi ei kompenseeri neid kitsendusi.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Valmis Nõmme gümnaasiumi spordihoone detailplaneering

Nõmme_gümnaasiumTallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu detailplaneeringu, mis loob võimaluse Nõmme gümnaasiumi spordihoone ehitamiseks.

Detailplaneering jagab Nõmme linnaosas 3,45 ha suurusel maa-alal asuva Raudtee tn 73 kinnistu kaheks 100% sotsiaalmaa-ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundiks. Ühele moodustuvale krundile jääb Nõmme gümnaasium ja on lubatud rajada spordiväljaku abihoone ning teisele moodustuvale krundile määratakse ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega Nõmme gümnaasiumi spordihoone rajamiseks. Lisaks moodustatakse krunt planeeritud alajaamale. Samuti antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul tõmmati mitu aastat soikus olnud Nõmme gümnaasiumi spordihoone detailplaneeringu menetlemise protsess linnaosavalitsuse initsiatiivil eelmise aasta kevadel taas käima. „Linnaosavalitusel oli kindel soov, et aastaid veninud planeering lõpuks kehtestamiseni jõuab. Vahepeal oli mitu aastat mööda läinud ning dokumentatsiooni oli vaja kaasajastada, kuna mitmed vormistusnõuded olid muutunud. Spordihoonet on Nõmme gümnaasiumil aga hädasti vaja, sest see puudub praegu sootuks,“ ütles ta.

Spordikompleksi arhitektuurse idee autor on Peeter Pere Arhitektid OÜ. „Spordihoone oleks mõeldud kasutamiseks nii kooliõpilastele kui ka pärast õppetöö lõppu linnaelanikele. Hoone lahendust on eskiisi staadiumis korduvalt korrigeeritud. Esialgses lahenduses oli hoone ette nähtud 1-korruselisena. Korrigeeritud lahenduses on hoone kavandatud võimalikult suures ulatuses kõrghaljastuse säilitamiseks 4-korruselisena. Esialgse ruumiprogrammi kohaselt tulevad hoonesse palliväljakud, rühmatreeninguruumid, jõusaal, võimlemissaal ja kuue rajaga 25 meetri pikkune bassein,“ tutvustas Terik planeeringut.

Arhitektuurse lahenduse lähtekohaks on nii kontrast kui sulandumine ümbritsevasse keskkonda ja seda täpselt defineeritud range mahu tingimustes. Hoone risttahuka mahtu liigendab polüfunktsionaalne kaldpind Põllu tänava poolses küljes. Samaaegselt täidab kaldpind nii varikatuse ülesannet kui ka on kasutatav rulatajatele ja ratturitele, talvel kelgutajatele. Hoone kandiline maht on ümbritsetud perforeeritud metall-lehtedest „punutisega“, mille läbikumav lainetav pind annab võimaluse erinevate varjundite ja peegelduste tekkeks, reflekteerides ümbritsevat loodust ja sellega justkui interaktiivselt suheldes. Erilahendusega topeltfassaad võimaldab maja välispinda tajuda pidevas optilises ja ruumilises muutumises. Kaob selgelt tajutav piir välisseina ja ümbritseva parkmetsa vahel.

„Millal täpselt hoone ehitamiseni jõutakse, on praegu keeruline öelda, kuna rahastamise järjekorras on mitmeid teisi objekte, kuid detailplaneeringu kehtestamine on oluline samm reaalse ehitustööni jõudmisel,“ lausus Terik.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Keila vald kehtestas detailplaneeringu Arvo Pärdi Keskuse uue hoone rajamiseks

keila-valdKeila Vallavolikogu kehtestas täna erakorralisel volikogu istungil ühehäälselt Laulasmaa külas asuva Kellasalu kinnistu ja selle naabermaaüksuste detailplaneeringu, mis võimaldab projekteerida ja ehitada Arvo Pärdi Keskuse uue hoone, et see avada 2018. aastal.

„Tegemist on olulise sündmusega nii Keila vallale kui ka Eestile tervikuna,“ lausus Keila vallavanem Jaan Alver. „Detailplaneeringu kehtestamine annab rohelise tule kauaoodatud Arvo Pärdi Keskuse rajamiseks, millest kujuneb praeguse plaani kohaselt rahvusvahelise tähtsusega info- ja õppekeskus. Projekteerimistööde lõppedes on järgmisel aastal võimalik alustada keskuse ehitusega ning see peaks see valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 2018. aastal.“

Jaan Alveri sõnul tutvustas volikogus planeeringut detailplaneeringu koostanud FE Arhitektid OÜ esindajana arhitekt Ra Luhse.

Detailplaneeringu ala pindalaga ca 6,2 ha paikneb Laulasmaa külas Keila valla põhjaosas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee läheduses ning Laulasmaa-Lohusalu tee ääres, millest ca 380 m kaugusele jääb Lahepere laht. Planeeritav maa-ala on kaetud männimetsaga.

Detailplaneeringuga on kaasaegse, väljapaistva ja esindusliku arhitektuuriga Arvo Pärdi Keskuse hoonetele kindlaks määratud ehitusõigused, moodustatud avalikus kasutuses olevale teele liiklusmaa krunt ning lahendatud parkimiskorraldus. Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev, kuna üldplaneeringu kohaselt asub käsitletav maa-ala rohevõrgustiku alal.

Arhitektuurivõistlus Arvo Pärdi Keskuse uue hoone lahenduse leidmiseks kuulutati välja 2013. aasta lõpus. Konkursi võitnud Hispaania arhitektuuribüroos Nieto Sobejano Arquitectos käivad praegu projekteerimistööd. Ehitustöödega on kavas alustada 2016. aastal ning keskuse uus maja on kavas avada aastal 2018. Arvo Pärdi Keskuse südameks jääb ka edaspidi helilooja arhiiv, kuid uus hoone võimaldab olulisel määral laiendada keskuse tegevust, näiteks teha koostööd uurijatega, viia läbi haridusprogramme, korraldada näituseid, muusika- ja filmiõhtuid.

Keila vald (www.keilavald.ee) asub Harju maakonna lääneosas. Keila valla pindala on 179 km² ning vallas elab üle 4700 elaniku. Keila vallas koosseisu kuuluvad 19 küla ja kolm alevikku, neist suuremad on Klooga, Keila-Joa ja Karjaküla.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Mille poolest erineb müük eesti ja vene klientidele?

Arco VaraNii eesti kui ka vene klientidel on omad veidrused. Osad neist avalduvad kõigi kaupade ja teenuste müümisel või ostmisel, mõned rahvuseti iseloomulikud tavad ilmnevad aga selgelt vaid kinnisvaraäris.

Olen varem töötanud aastaid elektroonikatoodete müügi alal ja nüüd müün kinnisvara tuntud kaubamärgi – Arco Vara – all. Hakkasin kinnisvara müüma, kuna see oli minu teadlik otsus. Valmistusin selleks päris pikalt, kuna teadsin, et maaklerina on raske alustada, eriti, kui ei oska eesti keeles välja öelda kõike seda, mida tahan.

Maakleritöö ei ole nagu tehnika müük, kus lähed hommikul kindlaks kellaajaks kauplusse ja kui õhtul kell kukub, unustad kõik ning lähed koju. Maakler peab oskama oma aega ise organiseerida. Elamispindade maaklerina tuleb arvestada, et sageli tuleb töötada ka õhtuti ja nädalavahetuseti, millal klientidele paremini sobib.

Arvan, et pole tegelikult suurt vahet, millises firmas sa töötad, kas eesti või venekeelses firmas. Igal pool on töökaaslasi, kes sind aitavad ja neid, kes ei aita. Vene kollektiivides on tihti nii, et töökaaslastesse suhtutakse nagu südamesõpradesse. Omavahel räägitakse ja küsitakse ka isiklikke asju ning abi. Eesti kollektiivides sellist avatud suhtlemist pole. Tihti ei saa aru isegi seda, mis tegelikult toimub.

Lisaks on kinnisvarasektoris töö väga individuaalne. Inimesed töötavad sageli omaette ega taha üksteisega palju suhelda. Aeg-ajalt kuulen samas, kuidas töökaaslased räägivad „vene moodi majast“ ja „vene sisekujundusest“. See pole päris nii, et kõik teatud värvitoonides, lainelise joonega ning kullatud ja nikerdatud asjad on vene maitse, kuid ma ei võta seda südamesse.

Tehnika ja kinnisvara müügiargumendid erinevad

Võrreldes elektroonikaga kasutatakse kinnisvara müümisel teistsuguseid müügiargumente. Elektroonika müük põhineb paljuski emotsioonidel. Pärast kalli tehnika ostu mõtleb inimene sageli, miks ta üldse selle vidina soetas ning nii palju raha kulutas.

Ehkki emotsioonid mängivad tähtsat rolli ka uue kodu ostmisel, on vaja kasutada teisi müügiargumente juba seetõttu, et ostuotsuse langetamiseks võetakse enamasti aega, seda ei tehta kohe. Proovin töötada maaklerina nii, et kliendid helistaks mulle ka hiljem ja küsiks minult nõu.

Suhtun klientidesse nagu headesse sõpradesse. See tähendab, et olen nende vastu aus. Kui näen, et müüdav kinnisvara neile tegelikult ei sobi ja ka kolleegidel pole midagi sobivat pakkuda, ütlen seda ka kliendile. Arvan, et pole õige iga hinna eest kinnisvara ära müüa ja müüa see inimesele, kellele konkreetne vara tegelikult ei sobi.

Venelastele üldiselt meeldib, kui nendega suheldakse. Kui eestlastele on olulisem, et maakler oleks oma ala professionaal, siis venelased tahavad pigem seda, et maakler oleks nende isiklik tuttav või vähemalt tuttava tuttav. Kas ta ka seejuures professionaal on, pole oluline.

Venelased kipuvad hinnas kauplema

Erinevalt venelastest, on eestlastele on üsna oluline, millisest poest nad ostavad. Arvan, et vahendusbüroode ja maaklerite valikul käituvad eestlased ja venelased põhimõtteliselt samamoodi, nagu tehnikapoodide puhul: eestlastele on oluline asju ajada tuntud firmaga ning venelased ei pea tuntust miskikski.

Tehnika puhul ei küsinud eestlased kunagi allahindlust. Nad tulid ja kui meeldis, ostsid asja kohe ära. Venelased käisid seevastu läbi ka kõik konkurendid ja kauplesid endale soodsamat hinda.

Arvan, et kinnisvaramaakleritel, kellel on rohkem eesti kliente, on lihtsam. Neil on vähem kauplemist ja maaklerist möödahiilimist. Venelastele ei meeldi lepinguid teha ja nad ei taha sageli sõlmida ka maaklerlepingut. Neil on lihtsam telefonitsi asju ajada, kui e-kirju saata.

Kui osade välismaalastest ja eestlastest üürikorteri omanike puhul on võimalik, et maaklerile maksab korteriomanik või jagatakse vahendustasu pooleks, siis siinkohal venelastest korteriomanikud ei kauple. Nad lihtsalt keelduvad üürivahenduse maksmisest ja eeldavad, maaklerile maksab üürnik. Venelased tahavad ka nõu saada tasuta, isegi kui nad maakleri selleks kohale kutsuvad. Eestlased on nõus maakleri kohaletuleku kulud hüvitama kasvõi 30 euroga.

Ostjate ootused rahvuseti väga palju ei erine. Võin aga kinnitada, et eestlased on ettevaatlikumad. Nad uurivad kinnisvara siit ja sealt ning esitavad küsimusi. Venelased ei pea kinnisvara vaadates väikesi puudusi probleemiks. Samas, kui eestlased räägivad, et nad midagi ostavad, siis nii see ka on. Kui venelased ütlevad korterit vaadates, et nad ostavad selle kindlasti ära, tulevad neil sageli juba järgmisel päeval uued mõtted ning juba täiesti kindel ostutehing jääb kohe katki.

Eestlased helistavad kokkulepitud ajal ise, vastavad telefonile või kirjutavad, kui otsustavad vaatamas käidud kinnisvara mitte osta. Venelased mitte üksnes ei helista kokku lepitud ajal tagasi, vaid ei võta enam ka telefonikõnesid vastu, kui maakler tahab üle küsida, kas nad on kinnisvarast veel huvitatud.

Maakler silub rahvustevahelisi erinevusi

Kui kinnisvara müüja ja ostja on eri rahvusest, on probleemid kerged tekkima. Ükskõik mis rahvusest maakler on, kuid tema ülesanne on hoolt kanda selle eest, et kaup sujuvalt kokku saaks ning tehing korrektselt lõpule viidaks. Aegajalt on tunda, et nii kinnisvaraomanikud kui ka ostjad eelistavad oma emakeelt rääkivaid maaklereid ning seavad muukeelsete maaklerite oskused kahtluse alla isegi siis, kui selleks ei ole tegelikult põhjust.

Maaklerina ennetan olukordi, kus eri rahvusest müüja ja ostja vahel võiks mingeid konflikte tekkida. Üheks võimalikuks konfliktikohaks on olukord, kus vene omanikud tahavad ise oma korterist rääkida. Võib isegi öelda, et venelased segavad kogu aeg maakleri tööd ja räägivad seejuures oma kinnisvarast ka neid asju, mis pole ostjale või üürnikule otsuse langetamiseks üldse olulised.

Kui juhtub, et nii müüja kui ka ostuhuviline on venelane, ei suuda eestlasest maakler oma konarliku vene keele oskusega üldse sõna sekka öelda ja seisab kõrval nagu puu. Võib-olla kenale naismaaklerile andestatakse, kui ta vait on, aga meesmaaklerile tavaliselt mitte. Kinnisvaraomanikule tundub kohe, et maakler ei tee midagi ega pole oma vahendustasu väärt.

Kui tegu on täiesti vene piirkonnaga, näiteks Maarduga, tulevad seal paremini toime vene maaklerid. Julgen seetõttu soovitada, et kui jääte venekeelsete kinnisvaraomanike ning klientidega hätta, paluge oma vene kolleegidelt abi või andke klientide säilitamiseks nad õigel ajal oma rahvuskaaslastele n-ö üle.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet.

Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus.

2015. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 454,8 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 346 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus augustis märgatavalt. Kui juulis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 23%, siis augustis 15%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 40%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 36%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 19%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta augustiga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 9%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui juulis. Mootorikütuse jaemüügi kasvu kiirenemisele augustis avaldas osaliselt mõju mootorikütuse hinnalanguse kiirenemine. Kui tänavu juulis oli mootorikütuse aastane hinnalangus 11,6%, siis augustis 14,4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 529,2 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.

109.et

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.09.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlusele laekus viisteist võistlustööd

Riigi Kinnisvara / RKASEuroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks viisteist võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hankekomisjon kontrollib järgnevalt pakkumuste vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 244 200 eurot.

RKAS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkursi välja käesoleva aasta juulis. Ideekonkursi preemiafond kokku on 30 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Üldkoosoleku otsuse kohustuslikkus

Korteriühistu üldkoosolekul on võetud vastu otsus vahetada meie korterelamus välja keskküttesüsteemi torustik ehk see renoveerida. Üks meie maja korteriomanikest ei võimaldanud töövõtjal siseneda enda korterisse seal torude vahetamiseks ja keeldub sellest ning ei tunnista üldkoosoleku otsust, kuna leiab et otsus ei ole seaduslik, sest tema hääletas renoveerimise vastu.

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda temalt torustiku väljavahetamist?

Vastus: Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui korteriühistu liige leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Lähtudes korteriomandiseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05). Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõttes.

Seega korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (RKL 3-2-1-132-05RKL 3-2-1-53-10). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.

Tuleb ka märkida, et Riigikohus on leidnud, et nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt nii korteriühistuga kui ka selleta valitsetavas kortermajas eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (RKL 3-2-1-28-11, RKL 3-2-1-50-11). See võib mh tähendada, et otsuse vastu hääletanud korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle kaasa rasked tagajärjed (RKL 3-2-1-116-11).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Korteriühistute foorumi põhiküsimus: mis juhtub korteriühistutega aastal 2018?

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab 1. oktoobril Olümpia hotellis korteriühistute suurfooriumit, kus keskendutakse aastale 2018, kui jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Foorum algab 1. oktoobril kl 10, ajakirjanikud on oodatud sündmust kajastama! Foorumi kava leiab EKÜL kodulehelt: www.ekyl.ee

Mis täpselt seaduse jõustumisega muutub, sellest annab foorumil ülevaate justiitminister Urmas Reinsalu. “Tegemist on kahtlemata ühe suurima muutusega Eesti korteriühistuliikumise ajaloos,” kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Foorumil auhinnatakse ka Eesti parimaid korteriühistuid.
Mõistagi võetakse foorumil luubi alla ka energiaküsimused ning kortermajade renoveerimine, käsitletakse riikliku toetusmeetme kogemusi ning vaadeldakse tehnilise konsultandi rolli renoveerimisprotsessis. “Tuleb mõista, et hoonete muutmine energiatõhusaks pole ainult Eesti, vaid terve Euroopa probleem,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andes Jaadla. “Euroliidu üheks põletavamaks probleemiks on energiaküsimused – olukorras, kus 50- 125 miljonit inimest ei saa endale piisavalt toasooja lubada, kuna selleks lihtsalt pole raha, on hoonete energiatõhusaks renoveerimisel oluline roll, seda iseäranis suurte korrusmajade rajoonidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Uuringu kohaselt ei saa 10.8% eurooplastest kodus piisavalt sooja, väiksema sissetulekuga inimestest peab rahapuuduse tõttu toasoojast loobuma koguni 24.4%,” tõi Jaadla välja statistilisi andmeid.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Augustis tööstustoodangu maht vähenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta augustis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid suurenes mäetööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Nii juulis kui ka augustis toodeti 2% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Augustis põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmises. Elektroonikaseadmete 12%-lise languse põhjuseks oli eelmise aasta augusti kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta augusti mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes (toiduainete, puit- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi augustis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta augustiga võrreldes toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule suurenes 4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta augustis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui juulis, töötlevas tööstuses jäi toodangu maht eelmise kuu tasemele.

2014. aasta augustiga võrreldes toodeti elektrit 20% ja soojust 1% vähem. Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.

108.et

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2015 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU 1,4 -2,7 -2,7
Energeetika 6,4 -17,1 -17,1
Mäetööstus 22,3 6,3 6,3
Töötlev tööstus -0,1 -2,0 -2,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 0,7 -11,9 -11,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 1,3 6,1 6,1
toiduainete tootmine 1,9 2,0 1,9
metalltoodete tootmine 3,8 4,6 4,6
elektriseadmete tootmine -2,3 2,4 2,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 3,9 -15,0 -15,0
mööblitootmine 1,3 12,7 12,7
mootorsõidukite tootmine 6,9 4,3 4,3
ehitusmaterjali tootmine -0,5 -8,3 -8,3
masinate ja seadmete tootmine -16,2 0,9 0,9

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.09.2015, ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Borenius: Uuendused projekteerimistingimuste regulatsioonis

BoreniusKaks kuud pärast ehitusseadustiku jõustumist ei ole veel konkreetset praktikat, kuidas toimub uue ehitusseadustiku 3. peatükis kirjeldatud projekteerimistingimuste väljastamise menetlus detailplaneeringu olemasolul.

Natuke taustast. Kuni 30. juunini kehtinud planeerimisseaduse ja ehitusseaduse kohaselt oli detailplaneering püha ning seda sai muuta vaid läbi uue planeeringumenetluse, mis on aga pikk ja vaevarikas protsess. Seetõttu kujunes praktikas välja käitumisviis, et omavalitsus tunnistas detailplaneeringu kehtetuks ning võimalusel andis krundile uue ehitusõiguse projekteerimistingimuste kaudu.

Kui aga tegemist oli riikliku kaitse alla võetud maa-ala, selle kaitsevööndi või miljööväärtusliku hoonestusalaga, tuli hoone püstitamiseks igal juhul uus detailplaneering koostada. Seda isegi juhul, kui sooviti täpsustada nt ehitusõiguse tingimusi, mis planeeringulahendust olemuslikult ei muuda.

Kuivõrd väikeste muudatuste tegemiseks uue detailplaneeringu koostamine ei vasta otstarbekuse põhimõttele ning on koormav nii ehitada soovivale isikule kui ka haldusorganile, on seadusandja ehitusseadustikus näinud ette võimaluse planeeringulahenduse hilisemaks täpsustamiseks. Pädev asutus peab detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma selles toodud tingimustest. Tegemist on siiski erandliku juhtumiga, mida saab kasutada vaid juhul, kui:

  • detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
  • detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või;
  • detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Sel viisil ei ole lubatud täiendada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid ega kaldaga seotud või ühendatud avalikesse veekogudesse ehitamise aluseks olevaid planeeringuid.

Projekteerimistingimustega ei tohi muuta detailplaneeringu lahendust olemuslikult, täpsustatud on ka seda, mida detailplaneeringutes muuta tohib. Näiteks tohib täpsustada hoone kasutusotstarvet, teatud juhul ka krundi kasutamise sihtotstarbeid, muuta 10% ulatuses hoonestusala suurust või asetust, samuti ehitise kõrgust või sügavust, täpsustada haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteid, ehitusuuringute vajadust jms. Ühe alusena on antud ka võimalus täpsustada planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.

Kuivõrd planeeringumenetlus on avalik menetlus, saab ka detailplaneeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi anda vaid avatud menetlusena vastavalt haldusmenetluse seaduse 3. peatükile. Eelkõige tähendab see avalikku väljapanekut, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat. Kui väljapaneku kestel esitatakse ettepanekuid või vastuväiteid, tuleb projekteerimistinguste andmise otsustamiseks korraldada avalik istung ning võimaldada menetlusosalisel avaldada asja kohta suuliselt arvamust.

Ka n.ö tavapäraste projekteerimistingimuste korral võib kohalik omavalitsus otsustada avaliku menetluse kasuks. Näiteks on Tallinna linna ehitusmääruses antud kolm võimalust:

  • avatud menetlus vastavalt määruse §-le 32;
  • avalikustamine linnaosas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti määratud ulatuses ja viisil või;
  • menetlus avalikustamist läbi viimata.

Avaliku menetluse läbiviimise korral on projekteerimistingimuste andmiseks aega 60 päeva, muul juhul aga 30 päeva.

Seadus ei piira projekteerimistingimuste taotlejate ringi. Reeglina on selleks kinnistu omanik või arendaja, kuid põhimõtteliselt saab pädev isik projekteerimistingimused ka enda initsiatiivil väljastada. Projekteerimistingimuste kehtivad üldjuhul viis aastat, kuid põhjendatud juhul võib kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega.

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Осторожно! Недвижимость!

Delovõje VedomostiРынок жилой недвижимости сейчас находится в довольно неплохой кондиции, о чём свидетельствуют как данные статистики, фиксирующие повышение цен, так и обычные визуальные наблюдения. Если просто проехаться, например, по столице и её окрестностям, то можно увидеть немало строящихся объектов, и это касается многоквартирных и индивидуальных, а также рядных домов. Вторичный рынок тоже явно не в спячке. Т.е. среди потребителей и девелоперов по-прежнему преобладает позитивный настрой в отношении рынка жилья.

Тем не менее известный аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк считает, что ситуация неизбежно ухудшится, вопрос лишь в том, насколько сильно, и ДВ, скорее, разделяют его ожидания, нежели наоборот.

По образному выражению Тоом­парка, небо хоть и кажется голубым и безоблачным, как во времена предыдущего бума, но облака есть, и непонятно, что они несут – грибной ли дождик или шторм с грозой и градом.

Безусловно, ситуация сейчас сильно отличается от того, что происходило 10 лет назад. Сейчас рост цен далеко не столь головокружительный и куда как более обоснованный, учитывая приличные темпы роста реальной, т.е. скорректированной на инфляцию средней заработной платы, и беспрецедентно низкие процентные ставки по жилищным кредитам. Понятно, что такая комбинация делает жильё более доступным, и рынок естественным образом реагирует на увеличение спроса повышением цен и ростом предложения нового жилья.

Но нельзя не согласиться со специалистом, что, к сожалению, ситуация в экономике в целом повода для чрезмерного оптимизма не даёт.

Достаточно вспомнить, что Министерство финансов снизило прогноз по росту ВВП в этом году. Многие эксперты полагают, что в условиях слабого внешнего спроса и тревожных тенденций мировой экономики вряд ли можно ожидать продолжения роста внут­реннего спроса, как и динамики повышения зарплат, которая неизбежно ухудшает конкурентоспособность нашего экспорта и инвестиционные возможности предприятий, поскольку рост зарплат опережает рост производительности. Тем самым, ситуация на рынке труда будет меняться в худшую сторону, скорее, рано, чем поздно.

Тем не менее, не видно и явного повода объявлять штормовое предупреждение. Что касается стоимости банковского финансирования сделок по покупке и строительству жилья, то здесь небо по-прежнему ясное, и никаких облаков не видно. По крайней мере, ещё год, пока Европейский центральный банк будет продолжать свою программу количественного смягчения, обеспечивающий ежемесячный приток 60 млрд. евро в финансовую систему, нет никаких оснований ожидать роста процентных ставок.

Понятно, что сектор недвижимости сам по себе играет очень важную роль и сам по себе способен стать локомотивом роста экономики. И нынешняя политика ЕЦБ направлена в том числе и на поддержку рынка жилья.

В то же время жилищные кредиты берут не на год и даже не на пять, а на 20-30 лет, в некоторых случаях и больше. Никто не возьмётся давать столь длинных прогнозов, и никто не знает, как и когда может измениться ситуация, в том числе и на рынке кредитования.

Одно можно сказать точно: ситуация будет меняться, цикличность экономики ещё никто не отменял. Но неопределённость на рынке – не повод для паники и отмены всех сделок.

Другое дело, что всегда стоит проявлять разумную осторожность и оставлять определённый запас на случай ухудшения ситуации, и это универсальное правило.

Для этого на сайтах банков сейчас есть очень удобные кредитные калькуляторы, которые позволяют провести своего рода стресс-тест, т.е. посмотреть, насколько изменится ежемесячный платёж по кредиту в случае изменения процентной ставки.

http://dv.ee/novosti/2015/09/30/ostorozhno-nedvizhimost

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Tühjaks jäänud ja kasutuskõlbmatu koolimaja lammutatakse

TallinnTallinna linnavalitsus tunnistab homsel istungil Lasnamäe linnaosas aadressil Punane tn 17 asuva koolihoone kasutuskõlbmatuks ning otsustab hoone maha kanda ja lammutada.

Tallinna linnale kuuluval ühiskondlike ehitiste maa otstarbega Punane tn 17 kinnisasjal pindalaga 18 630 m² asuv nüüdseks täielikult amortiseerunud koolihoone võeti kasutusele 1974. aastal.

Tallinna Linnavalitsuse 12. aprilli 2000 korraldusega anti Punane tn 17 hoone Tallinna Haridusameti valitsemisele ja Tallinna Paekaare Gümnaasiumi bilanssi. 22. jaanuaril 2015 otsustas Tallinna Linnavolikogu liita Tallinna Paekaare Gümnaasium Lasnamäe Gümnaasiumiga ja lõpetada Tallinna Paekaare Gümnaasiumi tegevus 1. septembriks 2015.

Seetõttu Tallinna linn Punane tn 17 koolihoonet õppetöö korraldamiseks enam ei vaja, liiatigi on Punane tn 17 hoone avalikuks kasutamiseks täiesti kõlbmatu – vee- ja kanalisatsiooni, elektri ning küttesüsteemid on amortiseerunud ning õpikeskkond ei vasta riikliku õppekava täitmise nõuetele.

Hoone lammutamise korraldab Tallinna Linnavaraamet.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus